teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
enesehaletsus. ja ebapraktiline. HOROSKOOP Horoskoop on taevakehade (eeskätt planeetide) seisu kujutav skeem teatud ajapunktil Täpse sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja -koha geograafilisi koordinaate Horoskoobi võib koostada mistahes hetkele, elus või eluta olendile, kollektiivile ja aastajale jne KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab.
õhumärgid on aktiivsed e. meesmärgid (+), maa- ja veemärgid passiivsed e. naismärgid (-). ASPEKTID Harmoonilised annavad inimesele võimalusi arenguks ja edasiminekuks, kuid ühteaegu muudavad ta ka antud valdkonnas passiivseks ja mugavaks Disharmoonilised tekitavad pinge vastavates eluvaldkondades ja inimene on sunnitud tegutsema, et pingest vabaneda KUU MÕJU Näitab inimeste vahetute emotsionaalsete reageeringute laadi elusituatsioonidest. Kuu asend märkides on ka toitumisharjumuste ja toidueelistuste näitaja. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab.
.. Ümbersõnastamis tehnikad on (McKay jt 2000, Bolton 2006, Krips 2011): lihtne ümbersõnastamine - väljaöeldu peegeldatakse vestluspartnerile oma sõnadega täpselt, lühidalt ja hinnanguteta tagasi : -Sa ütlesid, et... -Kui ma sinust õigesti aru sain... - Ma olen segaduses. Ütlete, et kõik on hästi, kuid toon ja käitumine ütlevad et mitte - Selleks, et tõeliselt mõista teid, ma vajan konkreetseid fakte.. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine- oma seesmiste reageeringute põhjal ära arvamine, mida klient öelda tahab (näiteks kui agressiivne klient muutub väga tõsiseks, võib öelda: -Ma näen, et sa oled nüüd minu peale pahane -Kas on midagi mida me peame lahendama koos, teeme seda Kokkuvõtlik ümbersõnastamine- kõneleja pikema jutu kokkuvõtmine nii jutu sisu kui tundeid, samuti hiljutisi ütlusi kasutades ning võttes kokku arutatud küsimusi (kasulik konfliktsituatsioonides ning olukordades, kus on probleemilahenduse vajadus
PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama mündi teise poolena osalevad
ka õppimisfunktsioon. 4.1. Õppimise tõhustamine Et õppimine toimuks, on vajalik, et kujunev uus teadmine teadvustuks pikema aja kestel. Töötava mälu mahtu saab suurendada näiteks tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Sealhulgas on näiteks sõnu hea meelde jätta, kui grupeerida nad erinevatesse kategooriatesse. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmas hea võimalus on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vajagi. 5. Pikaajaline mälu Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalisse mällu. Meeldejäetava talletamine toimub lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni: semantiline ja skemaatiline. Pikaajaline mälu on panipaigaks informatsioonile, mis filtreeriti
Holbach ,,Metsalased arvavad, et on olemas vaimud ja hinged, sest nii saavad nad seletada nähtusi, mille põhjusi nad ei suuda leida ning mis näivad imedena. Kas meil, kui me hingedes otsiksime põhjusi nähtustee looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metsalased?" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G. Hempel ,,Psühholoogia väidete funktsioon on lühendada kirjeldusi, mis antakse inimeste ja loomade käitumisele teatud tingimustes." monism materiaalsed asjad, keha Psühholoogia väited, kõik need mõisted, nende funktsiooniks on lühendada pikki kirjeldusi.
4 5 1.2 Lühiajalise mälu maht Inimene suudab korraga meelde jätta suhteliselt vähe. Töötava mälu mahtu saab suurendada tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmandaks võimaluseks on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vaja. Nii me kõnnime, istume toolile, avame uksi, juhime autot või teeme midagi muud praktiliselt nende tegevuste üle mõtlemata ning samal ajal enamsati hoopis teistest asjadest mõeldes. Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni. 1.3 Lühiajaline mälu kui vahendaja
areneb kõne, kordinatsioon ja veel palju muudki. Milline on Downi sündroomiga lapse areng? Downi sündroom Downi sündroomiga vastsündinud on juba sünnikaalus ja – pikkuses väiksemad kui normaalsed lapsed. Vastsündinutel on tihti hüpotoonia, sellest tulenevalt on suureks probleemiks imetamine. Esimesel eluaastal arenevad Downi sündroomiga lapsed kiiresti kõigis valdkondades, peamised muutused leiavad aset laste reageeringute osas. Esimese eluaasta lõpuks oskab enamik Downi sündroomiga imikud iseseivalt ja ilma toeta istuda. Kõhuli asetatuna püüavad nad isegi roomata, kuid ei tule sellega harilikult toime. Enamikel Downi sündromiga laste on tunduvalt raskem keskenduda kui teistel nende ealistel tervetel lastel. Enamus Downi sündroomiga lapsi alustavad rääkimist 2-3 aastaselt. Nad kasutavad kõnelemisel keha ja viipe keelt, umbes 5 aastaselt hakkab rääkima ilma viipeta
alustamise aitamine (nt mis pani sind otsustama täna siia tulla? mis on see, mille tõttu ostustasid nõustamisele pöörduda? NB! rõhuta, et on OK võtta aega, et rahulikult rääkida) Vestluse juhtimisel alusta üldisematest küsimustest ja positiivsest aspektidest. Küsi 1 küsimus korraga ja anna aega vastamiseks. Korda vajadusel küsimust. Täpsusta väljendusi, millest aru ei saanud, ümbersõnastamise abil NING KUULA HUVIGA! Minimaalse reageeringute kasutamine : mh, ahhaa, ok, jah, õige, just, oh, tõesti, kindlasti; ma mõistan, ma kuulan; pea noogutamine ; ettevaatlik tuleb olla (mitte)nõustamise märkidega ( empaatiline olemine ei tähenda nõustumist kliendiga!) Jätkamiseks lühi-reageeringute kasutamine: Jah?; räägi täpsemalt; kas sa oled valmis jätkama?; oled nõus rääkima rohkem sellest? Mitte-verbaalse käitumise kasutamine : MV käitumise sünkroniseerimine, füüsiline
Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest, kuna eelnevalt kogetu peegeldub teadmistes, hoiakutes, emotsionaalsetes reaktsioonides
Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest, kuna eelnevalt kogetu peegeldub teadmistes, hoiakutes, emotsionaalsetes reaktsioonides
siis tahteliste ja emotsionaalsete isikute määrava osaluse tõttu”. (Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau doktoritöös esitatud algsete käibeskeemide (näiteks väärtustatud asjade üleandmine ühelt inimeselt teisele) analüüs osutab sellele, miks on vajalik käibe-skeemide normatiivne kehtestamine. Seda on vaja, et vältida arusaamatusi, eksimusi, vaidlusi ja konflikte nende realiseerimisel ning tagada “ettenähtud tegude ja ootamatutele sündmustele reageeringute kindlat predikteeritavust”. (Rosentau 2004, Rosentau 2004, lk 292). Käitumise õigusliku reguleerimise mehhanism tugineb selle, et vajadusele (midagi reguleerida) vastab mingi otstarbekas vahend, mis omakorda tekitab või tingib tagajärgi (nn funktsionaalseid efekte), mis vastavad vahendi rakendaja ja kasutaja eesmärkidele. Sotsiaalse reguleerimise funktsioon (otstarve) ja seetõttu oluline omadus on rahuldada mingit konkreetset vajadust – tekitada vajadust rahuldav efekt
tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas *Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. (aga see pole definitsioon!) vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! psüühikas oluline roll, kuid need mõisted ei ole samatähenduslikud - mitte kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud. *Tähelepanu infotöötluse üks mehhanism (inimestel)... [sisend -> sensoorne registreerimine -> infoga manipuleerimine) -> väljundi tekitamine -> väljund; kõik inimesel olevad psüühilised protsessid on korraga kaasatud (taju, tähelepanu, mälu jne)
· Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes · Usaldus on suhtes · Usaldust mõistetakse erinevalt · Suhte käigus muutuv · Raske luua, kerge lõhkuda · Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) · Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) · Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest - Üldmulje - Samastumine - Refleksioon - Empaatia - Projitseerimine - Oreooli efekt - Esmamulje - Järjestus-efekt - Stereotüübid - Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt "ausad silmad")
● Usaldus on suhetes, kuid on suhete käigus muutuv. ● Usaldust mõistetakse erinevalt ● Raske luua, kerge lõhkuda ● Usalduse loomisel/hoidmisel on oluline usaldusväärne käitumine (aksepteeriv, toetav) ● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) ● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid jne. Isikutaju. Suhtlemispartneri tajumine. Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. ● Esmamulje
võivad sümptomid olla põhjustatud tähelepanupuudusest kodus. TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus". Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Tähelepanu on teadvuse eelduseks Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/ · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! Fenomeniline teadvus (primaarne t.) vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast - peale inimese ka paljudel loomadel! Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette
vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi ümbritseva vastu. 5. Põhilised õppimisteooriate liigid. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale
); o etenduse helitausta (mitmesugused hääled, mürad, muusika jne.); o dialoogi paralingvistilisi omadusi (intonatsioon, kõnetempo, hääletugevus jne.). o Remargid lisavad dialoogile autorikommentaari. Nad võivad sisaldada: o tegelaste autoripoolset iseloomustust (ka tegelaste siseelu kirjeldusi); o autori arutlusi, oma taotluste selgitamist, teose omatõlgendust; o vastuvõtja (publiku) oodatavate reageeringute kirjeldamist. Kui lähtuda lavastuse loomise käigust, on otstarbekas jagada remargid kolme rühma: o näitlejale mõeldud remargid, mis on abiks rollitäitmisel o lavastajale suunatud, etenduse visuaalset ja helikujundust kirjeldavad remargid o lugejale mõeldud remargid, mida ei saa lavale üle kanda, nähtavaks-kuuldavaks muuta Üldjoontes suhestuvad dialoog (D) ja remark (R) kolme moodi: o Identsus (R=D). Mida rohkem see suhe domineerib, seda tugevamini on remargid
tekitanud temas hea tunde. Operantne tingimine, S-R seos. Nii laste kui ka täiskasvanute puhul toimib alati alateadvuslike seste tekkimine keskkonna märguannete ja sellele järgnenud tasustava reageeringu vahe. Kui sooritatud toiminguga kaasnevad meeldivad asjaolud, kaldub selle esinemissagedus suurenema. Koolipraktikas toimub suur osa õppimisest, sh käitumisharjumuste kujunemisest just kindlatele märguannetele õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol. Mõlemal juhul on tegemist õpetajapoolse kinnitusega oodatud käitumisele. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. 3. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja faasid.
Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Psüühika bioloogilised alused. (Allikas: Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) · Psüühiline tegevus sõltub kesknärvisüsteemist, mille ülesandeks on tagada kohanemine keskkonnaga läbi adekvaatsete reageeringute ärritajateöe (stiimulid) · Närvitalitlus on ühtlasi aluseks abstraktsetele informatsioonitöötlusprotsessidele · Närvisüsteemi põhiliseks ülesandeks on välisärrituste vastuvõtt ning reaktsioonide kujundamine, lähtudes eesmärgist tagada kohastumuslik vastus, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse
Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest. Näiteks välditakse peale varasemates
9 TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus". Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. ·Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! ·Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted ei ole samatähenduslikud - mitte kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu on samuti erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast ; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. 35
Kõige sellega oli Vilde oma ajas uudsete võimaluste julge kasutaja. Autor lähenes ainele üsna suurel määral publitsistina, kelle jaoks olulisem oli sündmus ja selle põhjused ning neis peituv ideoloogiline mõjujõud, kuna inimesed oma suhete ja saatustega jäid sekundaarseks. Vilde triloogia märgatav uudsus seisnes selles, et ta püüdis hõlmata laiemaid sotsiaalseid liikumisi, mis ei mahu perekondlik-isikliku elu raamidesse. Oma parima saavutas kirjanik rahvahulkade meeleolude ning reageeringute panoraamse kujutamisega just ,,Mahtra sõjas", näidates tõepäraselt talurahva kustumatut õiglustunnet, enesesäilitamisvaistu, vastupanu rõhumisele ja ebaõiglusele. Taotlus hõlmata kujutatava ajajärgu sotsiaalsete probleemide kompleksi tema mitmekesisuses oli aga rohkem, kui kirjanik tõeliselt elavasse, orgaanilisse kujutusse suutis panna. ,,Mahtra sõda" ja kogu teoste kolmik oli tollal erakordne
lahenduste pakkumine ja teiste inimeste murede vältimine: Kohtumõistmine 1. Kritiseerimine 14 2. Sildistamine 3. Diagnoosi panek 4. Kiitmine Lahenduste pakkumine 5. Kamandamine 6. Ähvardamine 7. Moraali lugemine 8. Ülekuulamine 9. Nõu andmine Teiste murede vältimine 10. Kõrvalepõikamine 11. Loogiline argumenteerimine 12. Rahustamine Vaadakem nüüd neid riskantsete reageeringute kategooriaid lähemalt. I Kohtumõistmine- kõige suurem teesulg 15 Sellesse kategooriasse mahub neli teesulgu- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine. Need kõik on erinevad võimalused teise inimese üle kohut mõista. Psühholoog Carl Rogers pidas loengu suhtlemisest, kui ta ütles, et tema arvates on suurim tõke inimestevahelises suhtlemises meie loomupärane
praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. 2. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid. Esimesed selgitused õppimisele kujunesid antiikajal, mil pöörati esmakordselt inimkonna ajaloos teadlikult tähelepanu inimesele kui isiksusele ja temaga toimuvale
KKMM aitab muuta õpilaste käitumist eesmärgipärasemaks. Vajaliku käitumisviisi kujundamine algab siis selle demonstreerimisest koos sooritatavate toimingutega kaasneva arutluse verbaliseerimisega – eesti keeles siis oleks see, et laps teeb ja räägib ise, mida ta teeb (ja algul näidatakse seda ette õpetaja poolt). Tegevust ja selle kommenteerimist lastakse õpilastel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt. KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkreetsetele märguannetele kui KONTROLLIVÕIME ARENDAMINE OMA KÄITUMISE ÜLE. Selle abil modifitseeritakse väliselt jälgitavat käitumist sisemiste varjatud mõtlemisprotsesside vahendusel. KKMM-i abil saab õpetada õpilastele: kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine
kehajäägid, hiljem tekivad neist kanserogeensed ühendid.) · Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile. · Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eesttaha suunaga · Pesupükse vahetada 12 päeva tagant. Mida tuleks arvestada enne suguelu alustamist? 1. Igaüks peaks omandama elementaarsed teadmised anatoomiast ja vastassoo psühholoogiast, käitumiste ja reageeringute eripärast, ealistest iseärasustest. 2. Rasestumisvõimalus! NB!Sama tõenäoline on see esimeste suguliste vahekordade ajal ( võib toimuda nihe munarakkude valmimise rütmisväljuda poolküps munarakk või ka toimuda kiirelt uue munaraku valmimine!) 3. Rasestumisvastaste vahendite valiku välja selgitamine ja endale sobiva leidmine! 4. Naine peaks olema füüsiliselt (kehaliselt) küps, tugev ja terve, et kanda välja normaalne rasedus ja sünnitada
vajaduste rahuldamise kui territoraiaalsied piire on rikutud, I. Edney - territoriaalsus kuiisiku/ isiksuse kestev suhe kohaga. Kui eristada isiku ja looma territoriaalsust loomadel puudub kõrgemal kui väikese sotsiaalse grupi tasemel ja see on piiritletud geograafiliselt. Inimestel hõlmab see ka asju ja ka ideid. Inimese iga roll seotud erineva territooriumiga. Üldiselt on leitud, et territoorium on tõkestava iseloomuga. Inimestel on võimalike reageeringute roll palju mitmekesisem kui loomadel, paljud põhinevad verbaalsetel mehhanismidel, agressiivne reaktsioon, sest see on loomade puhul tavaline, inimeste puhul suht harv. Territoriaalsed käitumised võivad olla seotud erinevate motiivide, vajadustega ja geograafilise suurusega, teiselt poolt sotsiaalsete ühikutega, nagu indiviididki grupis. Käitumised võivad olla erineva ajalise kestvuse ja repertaariga, mida kasutatakse territooriumi märgistamiseks ja kaitsmiseks
käitumist neilt oodatakse ja inimesi saab informeerida, milline tasustus või hüve kaasneb soovitud käitumisega. 13. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. 14. Millise sagedusega tasustus stimuleerib kõige paremini S-R õppimist? Piisava keskmise sagedusega, kuid ettearvamatu. 15. Kuidas nimetatakse B .S. Skinneri järgi keeruliste reageeringute õpetamist operantse tingimise põhimõtteid rakendades? Vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustatades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas
o tavaline tagasiost o modifitseeritud tagasiost o uus ost. Turu segmenteerimise puhul võetakse vaatluse alla pigem vajaduste sarnasused kui erinevused. Iga inimene on ainus omataoline, kuid siiski on võimalik ühendada mõned enam- vähem sarnased ühe nimetaja alla. Ideaaljuhul hea turu segment peab: · olema seesmiselt piisavalt homogeenne, st segmenti kuuluvad tarbijad peaksid olema sarnased reageeringute osas marketingi kompleksile; · olema piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, st erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peaksid erinema oma reageeringutes marketingi kompleksile; · olema piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; · olema kasutatav, st segmenteerimise lähtekohad peavad olema hästi kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja marketingi kompleksi väljakujundamiseks.
•Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs, kihlveod, bluffimine) SOTSIAALNE MÕJU •Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile •teatud gruppide mõju teistele gruppidele •üksikindiviidi mõju gruppidele Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine
Kordade arv, mil grupi liikmed püüavad ülesande ajal selgitada ülesande eesmärki (iga kord tõmmake kriips). Hinnake tööõhkkonda grupis Alguses: Alguses: ülesande lahendamise alguses, keskel ja lõpus. Oli see: kaasalööv, vaenulik, sõbralik, kriitiline, nõustuv, sarkastiline vms Keskel: Keskel: Lõpus: Lõpus: Reageeringute sagedus, mis ei olnud seotud ülesande lahendamisega: naabriga millestki muust rääkimine, naljatamine, mittekohased kommentaarid, jne (iga kord tõmmake kriips). Mitteverbaalse (kehakeel) käitumise sagedus, mis viitab, et ei olda ülesandele orienteeritud: mujale vaatamine, tüdimusega taandumine, tõrjuv olek, vaenulikkus jne (iga kord tõmmake kriips). Merlecons ja Ko OÜ 6 I ÜLESANNE
retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. Naalduv tuum- vahendab ärevustunnet, maniakaalsust. Kui süsteem ei tööta õigesti, siis on liigerutus või ärevus. Ajukoores on emotsionaalsete seisundite ja reageeringute puhul olulisem parem poolkera. Ürgsed keskused on kontrollitud ajukoore protsessidega. Normaalselt hoiab ohjes. Kui miski häirib ajukoore tööd, pidurdussüsteem ise saab pidurduse, siis väheneb enesekontroll, ei ole garanteeritud tahteline eneseregulatsioon. Kõik mis ajukoort pärsib aitab vallanduda emotsioonidel. Tuntuim pidurdaja on alkohol- depressant, pidurdab ajukoore üldist aktiivsust. Ajukoore toonust tõstvad mõjud on vastupidise mõjuga- kohvi, värske õhk jne. 20. märts
analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009) Lapse keel areneb kõige paremini igapäevase suhtlemise käigus. Sujuvat suhtlemist võib takistada hirm teha vigu ning stress, mis kaasneb võõras keskkonnas olemisega. Täiskasvanu saab oma sõbraliku oleku ja kannatlikkusega neid probleeme vähendada. (Kingisepp, Salu, Kaljola.)
kes neid kasutavad. Läbi aegade püsinud pargikultuuril on sümboolne tähendus, mida võivad rikkuda hulkurid, paarikesed, ratturid ja vandaalid. Kõik maastikud kannavad sümboolset tähendust, sest nad on sündinud inimeste tegevusest keskkonna kohandamisel. Uurimismeetodid- sümboolsete maastike lugemiseks on vajalik selle detilne lugemine, sügav ja põhjalik tundma õppimine. Selleks on vajalik välitöö kaardistamise ja tõlgendamise kaudu ning reageeringute teadvustamine. Väärtuslikud on materiaalsed tõendid, kartograafilised, suulised, arhiivi-ja muud dokumentaalsed allikad. Tihti leiame me aga tõendeid kultuuri enda saadustest: maalid, luuletused, romaanid, rahvajutud, muusika, laul, film jne. lõpetuseks on oluline keel, kuna teksti abil annavad geograafid edasi maastiku tõlgenduse ehk me esitame maastiku uuesti sümbolkoodidena.
tavaline tagasiost modifitseeritud tagasiost uus ost. Turu segmenteerimise puhul võetakse vaatluse alla pigem vajaduste sarnasused kui erinevused. Iga inimene on ainus omataoline, kuid siiski on võimalik ühendada mõned enam- vähem sarnased ühe nimetaja alla. Ideaaljuhul hea turu segment peab: olema seesmiselt piisavalt homogeenne, st segmenti kuuluvad tarbijad peaksid olema sarnased reageeringute osas marketingi kompleksile; olema piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, st erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peaksid erinema oma reageeringutes marketingi kompleksile; olema piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks; olema kasutatav, st segmenteerimise lähtekohad peavad olema hästi kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja marketingi kompleksi väljakujundamiseks.
olukorrast; juhuslikult õigel ajal õiges kohas olemisest; tugevast juhist jne. Kuid eriti langusperioodidel ilmnevad põhjaliku planeerimise eelised. Põhjaliku turundusplaani koostamise eelisteks on: hulga inimeste ja allüksuste tegevuste koordineerimine nii plaanide koostamise kui elluviimise perioodil; oodatavate arengute määratlemine, suure hulga turundusinfo kogumine; ettevalmistatus muutusteks, kui need saabuvad; ebaratsionaalsete reageeringute vähenemine ootamatute sündmuste puhul; parem kommunikatsioon juhtide vahel; selgelt fikseeritud eesmärkide hierarhiast tulenev konfliktide vähenemine, mis loob eeldused ka üksikisikute ülesannete täpsemaks määratlemiseks. Esineb vähem funktsioonide dubleerimist ja ressursside raiskamist; eesmärkide laialdasem mõistmine, töötajate suurem motiveeritus. Heas majanduskeskkonnas ja turu laienemise tingimustes saavutatakse sageli häid tulemusi
verbaalselt või mitteverbaalselt). Tagasidet on võimalik tõlgendada erinevalt. Kui keegi ei mõista sind, aitab see sul õppida: ma võin valida uue seletamisviisi, mis teeb mind mõistetavaks. Aga sa võid seda tõlgendada ka enda läbikukkumisena või süüdistada teisi, et "on alles lollid, ei saa aru". Valik on sinu. Suhtlemise puhul on iga inimene osa süsteemist ja see, mida ja kuidas ta teeb, mõjutab teisi ja ka teda ennast. Seega olen ma vastutav saadavate reageeringute eest ja saan ise midagi ette võtta, kui vastus ei vasta minu ootustele. Kui klient ei saa aru sinu seletusest, näitab see, milline on sinu seletusviis. Kui sa annad tagasisidet (näiteks sõbrale) ja ta solvub, on see märk sellest, kuidas sa tagasisidet annad. Igapäevases elus ja eriti suhtlemises kehtib lihtne põhimõte: kui soovid muutust tee midagi muud. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 40
lahenduste (valehäirete ja eksimuste eest). Uurimused lubavad näiteks prognoosida, kuidas saab reaktsiooni hälvitada ainult hüvituste (positiivsed arvud alljärgnevas tabelis) ja karistuste (negatiivsed arvud alljärgnevas tabelis) kaudu nii, et signaali avastaja vastaks iga kord jaatavalt (saavutades ainult tabamusi ja valehäireid, ilma eksimuste ja õigete eitusteta). Avastamisülesande sooritaja reageeringute sellise hälvitatuse näide on toodud järgnevas hüvitustabelis. Sellise andmestiku praktiline väärtus avalduks aga ainult siis, kui oleks vaja reageerijat "ära osta". Reaktsiooni toimumise jaatavale hälbele viiv hüvitustabel Erinevad võimalused Reageerib jaatavalt Reageerib eitavalt Stiimul olemas +10 +10
ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks, tehtud valikute mõistmiseks ning arusaamiseks, miks sündmused just niimoodi toimusid. Töös allikatega tuleks silmas pidada, et mälestused on alati subjektiivsed. Natsismiohvrite reageeringute ja vastupanu eri vormide tutvustamine Oli mitmeid vastupanuvorme natslikule tagakiusamisele, alates relvastatud võitlusest kuni inimväärikuse säilitamiseni kõige ekstreemsemas geto- ja laagriolukorras. Mitte alati ei võtnud natside ohvrid oma saatust passiivselt vastu. Oluline on näidata, kuidas ohvrid reageerisid, millised olid nende tegevusvabaduse piirid ning vastupanuvormid. 10 Tuleb hoolitseda, et juudi rahvast ei määratletaks üksnes holokausti kaudu
siis tahteliste ja emotsionaalsete isikute määrava osaluse tõttu". (Rosentau 2004, lk 291) Mario Rosentau doktoritöös esitatud algsete käibeskeemide (näiteks väärtustatud asjade üleandmine ühelt inimeselt teisele) analüüs osutab sellele, miks on vajalik käibe-skeemide normatiivne kehtestamine. Seda on vaja, et vältida arusaamatusi, eksimusi, vaidlusi ja konflikte nende realiseerimisel ning tagada "ettenähtud tegude ja ootamatutele sündmustele reageeringute kindlat predikteeritavust". (Rosentau 2004, Rosentau 2004, lk 292). Käitumise õigusliku reguleerimise mehhanism tugineb selle, et vajadusele (midagi reguleerida) vastab mingi otstarbekas vahend, mis omakorda tekitab või tingib tagajärgi (nn funktsionaalseid efekte), mis vastavad vahendi rakendaja ja kasutaja eesmärkidele. Sotsiaalse reguleerimise funktsioon (otstarve) ja seetõttu oluline omadus on rahuldada mingit konkreetset vajadust tekitada vajadust rahuldav efekt
annaabi.ee 
