Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus?
Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja
praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna
moraal soosivamaks ja
paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja
vajadustest saame
neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda
jõuetumana end teadvustame.
Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud.
Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu
edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate
olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja
seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe.
Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud
kontrollida elu Maal. Kas sellest aga
piisab ?
Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale
järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on
rahuldamatud. Kahjuks oleme aga halvad kohastujad, mistõttu jääme
oma traditsioonidele ja arvamustele kindlaks. Seepärast liigub
inimene arengus aeglasemalt kui kiiresti arenev ümbritsev keskkond.
On raske sammu pidada kõigi maailmas valitsevate mõttesuundade,
usundite ja eluviisidega. Tänapäeva ühiskond on toimima pandud
nii, et iga inimene võib vabalt oma arvamust avaldada, oma ususekti
luua, mõelda välja ja teostada midagi täiesti uut.
Tegudel on
muidugimõista inimlikud piirid, aga kindlasti on need laiemad ja
paindlikumad kui vanasti. Selline mõtte- ja sõnajõud võib küll
olla vabastav ja tunduda õiglane, kuid ei ole kindlasti täiesti
veatu . Piiramatu sõnaõiguse ja vabaduse jagamine toob kaasa palju
erinevate mõtete esindajaid, kes kõik tahaksid maailma muuta ja oma
arvamust kõigile kuulutada. Konkurentsitiheduse tõttu on aga
kirjust massist
erinemine oluliselt raskem, kui seda oli vanasti.
Jõudnud punkti, kus see lõpuks ilmsiks saab, annavad paljud alla.
Kes aga suudavad pingele vastu panna ning end kehtestada, võivad
saavutada kogu igatsetud hiilguse.
Päevast päeva töötavad grupid väljaõppinud teadlasi erinevate
Maa elu puudutavate küsimuste kallal. Leidnud aga lahenduse ühele
probleemile, kerkib päevakorda mitu uut. Tänapäeva
meditsiin on
kõrgelt arenenud ning üha rohkematele haigustele leitakse ravi või
vaktsiin . Paljud tõved aga muutuvad pika aja jooksul koos inimese
arenguga, ning aastakümneid tagasi välja töötatud
ravim ei pruugi
muteerunud haigustekitajale enam vajalikku mõju avaldada.
Viirus on
muutunud immuunsemaks, mis raskendab oluliselt edasisi
uuringuid .
Peale selle, et
olemasolevad haigused ümber moonduvad, tekib ka uusi
juurde. Need on enamasti otseselt või
kaudselt põhjustatud
inimtegevuse tagajärgedest. Näiteks osooniaukude tekitamine
soodustab teatavasti nahavähki, kuid ei või teada, mida see veel
endaga kaasa võib tuua. Ümbrikute teel levitatud SARS oli tingitud
kõrgelt arenenud meditsiiniliste teadmiste ja pahatahtlikkuse
kooskõlast. Seega tekitab ühiskonna ja teaduse areng soodsaid
tingimusi uutele nähtustele, sealhulgas eelmainitud tõbedele.
Paljusid õnnetuid juhtumeid saab ära hoida nende ennetamise teel.
Näiteks vaktsineerime end
teetanuse või puukentsefaliidi vastu, et
mitte nakatuda, hoidume verelisest kontaktist tundmatute inimestega
HIV-
kartuses . Autoga sõites kinnitame turvavöö, juhuks, kui peaks
aset leidma liiklusõnnetus. Me jälgime võimsate aparaatidega
maailmamerd ja laamade äärealasid võimalike maavärinate,
vulkaanipursete ja tsunaamide ette ennustamiseks. Sellest üksi jääb
aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti
teadlased tekkinud situatsiooni ohtlikuks tunnistavad ning kui ruttu
levitatakse konkreetne teave ohupiirkonnas viibivale rahvale. Kui
läheb hästi, jõutakse inimesi õigeaegselt hoiatada, kui aga
halvasti, siis lähenevat ohtu enam peatada ei saa. Isegi siis, kui
jõutakse õigel ajal ning inimohvreid ei ole, ulatuvad majanduslikud
kahjud kõrgusteni ning tuhanded inimesed jäävad
koduta . See on
konkreetne näide inimese jõuetusest looduse vastu. Me püüdleme
totaalse valitsemise poole kogu Maal. Inimvõimetel on aga piir ning
võib minna mitmeid
sajandeid , enne, kui inimene on võimeline
valitsema loodusjõudude üle. Pole aga välistatud, et seda ei juhtu
iial, kuna inimkond
saeb päev- päevalt oksa, millel istub.
Praeguse aja tehnika ja teaduse areng annab inimkonnale nii
mitmessegi suunda vabad käed. Kõigil on võimalus saada kelleks
tahes, saavutada mida tahes, kui ainult väga tahta ja mitte alla
anda. Aasta-aastalt lükatakse inimvõimete piiri üha kaugemale.
Meie jõud seisnebki uudishimus ja teadmistejanus, jõuetus aga
väheses tahtejõus ja
hirmus tuleviku ees.
Kõik kommentaarid