"Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus" (0)

Milles on tänapäeva inimese jõud ja jõuetus?
Tänapäeva inimesele on kasutada antud palju uusi teadmisi ja praktilisi esemeid. Samuti on ka ühiskonna moraal soosivamaks ja paindlikumaks muutunud. Olenevalt oma võimetest ja vajadustest saame neid vabalt kasutada. Mida rohkem me aga oma võimu teadvustame, seda jõuetumana end teadvustame.
Nüüdisajal pole Maailmas kohta, mida inimene poleks uurinud. Inimkond peab end kõikvõimsaks, kuna ollakse leiutanud palju elu edendavaid ja mugavdavaid esemeid, avastanud haigustekitajate olemused ning valmistanud ravimeid nende vastu, töötanud välja seadmeid, millega ennustada ilma ja ka võimalikke looduskatastroofe. Peale selle on meil luba end vabalt väljendada. Meil on jõud kontrollida elu Maal. Kas sellest aga piisab ?
Iga kordaläinud avastus, leiutis ja isegi katse viib sammu lähemale järgmiste teostamiseni, kuna meie uudishimu ja teadmistejanu on rahuldamatud. Kahjuks oleme aga halvad kohastujad, mistõttu jääme oma traditsioonidele ja arvamustele kindlaks. Seepärast liigub inimene arengus aeglasemalt kui kiiresti arenev ümbritsev keskkond. On raske sammu pidada kõigi maailmas valitsevate mõttesuundade, usundite ja eluviisidega. Tänapäeva ühiskond on toimima pandud nii, et iga inimene võib vabalt oma arvamust avaldada, oma ususekti luua, mõelda välja ja teostada midagi täiesti uut. Tegudel on muidugimõista inimlikud piirid, aga kindlasti on need laiemad ja paindlikumad kui vanasti. Selline mõtte- ja sõnajõud võib küll olla vabastav ja tunduda õiglane, kuid ei ole kindlasti täiesti veatu . Piiramatu sõnaõiguse ja vabaduse jagamine toob kaasa palju erinevate mõtete esindajaid, kes kõik tahaksid maailma muuta ja oma arvamust kõigile kuulutada. Konkurentsitiheduse tõttu on aga kirjust massist erinemine oluliselt raskem, kui seda oli vanasti. Jõudnud punkti, kus see lõpuks ilmsiks saab, annavad paljud alla. Kes aga suudavad pingele vastu panna ning end kehtestada, võivad saavutada kogu igatsetud hiilguse.
Päevast päeva töötavad grupid väljaõppinud teadlasi erinevate Maa elu puudutavate küsimuste kallal. Leidnud aga lahenduse ühele probleemile, kerkib päevakorda mitu uut. Tänapäeva meditsiin on kõrgelt arenenud ning üha rohkematele haigustele leitakse ravi või vaktsiin . Paljud tõved aga muutuvad pika aja jooksul koos inimese arenguga, ning aastakümneid tagasi välja töötatud ravim ei pruugi muteerunud haigustekitajale enam vajalikku mõju avaldada. Viirus on muutunud immuunsemaks, mis raskendab oluliselt edasisi uuringuid . Peale selle, et olemasolevad haigused ümber moonduvad, tekib ka uusi juurde. Need on enamasti otseselt või kaudselt põhjustatud inimtegevuse tagajärgedest. Näiteks osooniaukude tekitamine soodustab teatavasti nahavähki, kuid ei või teada, mida see veel endaga kaasa võib tuua. Ümbrikute teel levitatud SARS oli tingitud kõrgelt arenenud meditsiiniliste teadmiste ja pahatahtlikkuse kooskõlast. Seega tekitab ühiskonna ja teaduse areng soodsaid tingimusi uutele nähtustele, sealhulgas eelmainitud tõbedele.
Paljusid õnnetuid juhtumeid saab ära hoida nende ennetamise teel. Näiteks vaktsineerime end teetanuse või puukentsefaliidi vastu, et mitte nakatuda, hoidume verelisest kontaktist tundmatute inimestega HIV- kartuses . Autoga sõites kinnitame turvavöö, juhuks, kui peaks aset leidma liiklusõnnetus. Me jälgime võimsate aparaatidega maailmamerd ja laamade äärealasid võimalike maavärinate, vulkaanipursete ja tsunaamide ette ennustamiseks. Sellest üksi jääb aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti teadlased tekkinud situatsiooni ohtlikuks tunnistavad ning kui ruttu levitatakse konkreetne teave ohupiirkonnas viibivale rahvale. Kui läheb hästi, jõutakse inimesi õigeaegselt hoiatada, kui aga halvasti, siis lähenevat ohtu enam peatada ei saa. Isegi siis, kui jõutakse õigel ajal ning inimohvreid ei ole, ulatuvad majanduslikud kahjud kõrgusteni ning tuhanded inimesed jäävad koduta . See on konkreetne näide inimese jõuetusest looduse vastu. Me püüdleme totaalse valitsemise poole kogu Maal. Inimvõimetel on aga piir ning võib minna mitmeid sajandeid , enne, kui inimene on võimeline valitsema loodusjõudude üle. Pole aga välistatud, et seda ei juhtu iial, kuna inimkond saeb päev- päevalt oksa, millel istub.
Praeguse aja tehnika ja teaduse areng annab inimkonnale nii mitmessegi suunda vabad käed. Kõigil on võimalus saada kelleks tahes, saavutada mida tahes, kui ainult väga tahta ja mitte alla anda. Aasta-aastalt lükatakse inimvõimete piiri üha kaugemale. Meie jõud seisnebki uudishimus ja teadmistejanus, jõuetus aga väheses tahtejõus ja hirmus tuleviku ees.