Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON JUHTUNUD?

PÄÄSTETÖÖD
LIIKLUSAVARIIL
KOOSTANUD : MARKO MÜRK
2010
1. LIIKLUSÕNNETUSSE VÕIVAD SATTUDA:
JALAKÄIJA,
JALGRATTUR ,
MOOTORRATTUR ,
SÕIDUAUTO,
VEOAUTO ,
BUSS ,
RONG
2. AVARIITÜÜBID
Avariitüüpide eristamine on eelkõige vajalik võimalike
kannatanute vigastuste prognoosiks, enne nendega
otsesesse kontakti jõudmist. See annab võimaluse juba
eelnevalt teha ettevalmistusi esmaabi andmiseks ja
vajalike abijõudude kutsumiseks. Vähem on avariitüübi
eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise
taktika  valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda 
kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode 
deformatsioone, teades millisel moel avarii on 
toimunud.

OTSASÕIT JALAKÄIJALE
Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja 
masside erinevused on väga suured, peab arvestama 
jalakäija raskete vigastustega.  Esmalt  on tõenäoline, et 
vigastatud on jäsemed,  vaagen  ja  kolju . Teiseselt kolju 
ja rindkere .

KOKKUPÕRGE
Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või 
teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud 
vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest 
alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga 
suurte energiatega, mis omavahel kokku on 
saanud ning eeldatavalt on ohvrite 
vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on 
vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba 
kaelaosa , rindkere, vaagen ja jäsemed.

TAGANT OTSASÕIT
Üks auto on teisele tagant otsa sõitnud. 
Selles autos, millele tagant otsa sõideti võib 
kohata kõige enam lülisamba kaelaosa 
vigastusi.

KÜLJELT SISSESÕIT
Üks auto on sõitnud teisele otsa küljelt. 
Tõenäoliselt on vigastatud aju-kolju, rindkere, 
vaagen ja jäsemed.

ÜMBER PAISKUMINE
Auto on paiskunud ümber ja jäänud lõpuks kas: 
ratastele, küljele või katusele püsima. Kindlasti peab 
arvestama lülisamba kaelaosa vigastustega ning 
rohkete muude traumadega, sest auto liikumise ajal 
liigub inimene autos sees väga ettearvamatult ja 
trauma tekitajad on väga erinevad.

MOOTORRATTUR
Reeglina on mootorrattaga avarii teinud inimese 
vigastused raskemad, võrreldes autoavariisse 
sattunutega. Puudub ja mootorratturil kaitsev 
autokere , mis väga suure osa energiast kokkupõrkel 
neelab.

PÄÄSTMINE LIIKLUSAVARIIL ON MITMETE 
TEENISTUSTE KOOSTÖÖ

 HÄIREKESKUS
 POLITSEI
  KIIRABI
 PÄÄSTETEENISTUS
PÄÄSTETEENISTUS
 KORRALDAB JA JUHIB  TULEKUSTUTUS - JA 
PÄÄSTETÖID

 KIIRABI JA POLITSEI  ALLUVAD  
PÄÄSTETÖÖDEJUHILE

 VAJADUSEL KUTSUB LISAJÕUDE
 UUTE ÕNNETUSTE ÄRAHOIDMINE JA 
LIIKLUSÕNNETUSTE TAGAJÄRGEDE 
LIKVIDEERIMINE

 ESMAABI ANDMINE KOOSTÖÖS KIIRABIGA
 ÕNNETUSE PÕHJUSTE VÄLJASELGITAMINE 
KOOSTÖÖS POLITSEIGA

KIIRABI
 ALLUB PÄÄSTETÖÖDEJUHILE
 JUHUL, KUI SAABUB ESIMESENA 
SÜNDMUSKOHALE

- JUHIB PÄÄSTETÖID KUNI 
PÄÄSTETEENISTUSE SAABUMISENI

-KONTROLLIB, KAS PÄÄSTETEENISTUS JA 
POLITSEI ON VÄLJA  SAADETUD

- ANNAB ESMAABI
- HOIAB ÄRA VÕIMALIKUD UUED ÕNNETUSED
- HOOLITSEB SÜTTIMISE ÄRAHOIDMISE EEST 
(SÜÜDE, AKUJUHTMED, TULEKUSTUTID )

 ANNAB ESMAABI NING HOOLITSEB 
KANNATANUTE TRANSPORDI EEST

 EI LAHKU ENNE, KUI KÕIGILE 
KANNATANUTELE ON ORGANISEERITUD 
TRANSPORT

POLITSEI
 ALLUB PÄÄSTETÖÖDEJUHILE
 JUHUL KUI JÕUAB ESIMESENA KOHALE:
- JUHIB PÄÄSTETÖID KUNI 
PÄÄSTETEENISTUSE SAABUMISENI

-KONTROLLIB KAS KIIRABI JA 
PÄÄSTETEENISTUS ON VÄLJA SAADETUD

- ANNAB ESMAABI
- HOIAB ÄRA VÕIMALIKUD UUED ÕNNETUSED
- HOOLITSEB SÜTTIMISE ÄRAHOIDMISE EEST 
(SÜÜDE, AKUJUHTMED, TULEKUSTUTID)

 REGULEERIB LIIKLUST  JA PIIRAB 
ÕNNETUSKOHA

 UURIB ÕNNETUSE TEKKE PÕHJUSEID
 VASTUTAB AVARIILISE SÕIDUKI 
PUUTUMATUSE EEST

3. ÕNNETUSKOHALE SAABUMINE
 HELISIGNAALID/SIREENID
-LÜLITADA VÄLJA ENNE ÕNNETUSKOHALE 
SAABUMIST

- SIREENIDE KASUTAMINE VÕIB MÕJUDA 
KANNATANU SEISUNDILE

 VILKURID
-VILKURID JÄÄTAKSE TÖÖLE
 AUTO TULED
- AUTO TULED HÄIRIVAD PÄÄSTETÖID JA MUUD 
LIIKLUST

-PARKTULED,  OHUTULED  JA VILKURID ON PAREM 
VARIANT

 INFORMATSIOON
ESIMESENA ÕNNETUSKOHALE SAABUNUD AUTO:
-INFORMEERIB KOHESELT OLUKORRAST
- INFORMEERIB ILMASTIKU JA TEE  OLUDEST
- VAJADUSEL PALUB LISAJÕUDE
 AUTODE PAIGUTAMINE
- VÕIMALIKULT LÄHEDALE ARVESTADES 
TURVALIST  VAHEMAAD

-TEHNIKA PEAB PAIGUTAMA SAMALE 
TEEPOOLELE NN. “ROOTSI MUDEL”

- KUI VÕIMALIK TAGA OHUTU MÖÖDASÕIT 
TEISTELE AUTODELE

- JUHUL, KUI ON VAJADUS SULGEDA  LIIKLUS  
TÄIELIKULT,  ARUTA  SEDA POLITSEIGA

4. TEGUTSEMINE ÕNNETUSKOHAL
 OHUTUSE TAGAMINE
- JUHI  REAGEERIMISAEG  ON CA. 2 SEK
- SÕIDUAUTO LÄBITAV  VAHEMAA  ERINEVATEL 
KIIRUSTEL:

50 KM/H
=
14 M/SEK
80 KM/H
=
22 M/SEK
120 KM/H
=
33 M/SEK
- 120 KM/H LIIKUV AUTO LÄBIB 100M  3 
SEKUNDIGA

-ESIMENE OHUMÄRK TULEB PAIGUTADA 
PIISAVALT KAUGELE ÕNNETUSKOHAST 
(POLITSEIAUTO)

 KAS ÕNNETUSES OSALEB OHTLIKUAINEVEOK
-MILLISE AINEGA ON TEGEMIST?
- ÜRO NUMBER
 OHUKLASSID
1 LÕHKEAINE
2 SURVEALL OLEVAD GAASID ( VEELDATUD )
3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD
4 KERGESTI SÜTTIVAD  TAHKED  AINED
5 OKSÜDEERIVAD AINED
6 MÜRGID
7 RADIOAKTIIVSED AINED
8 SÖÖVITAVAD AINED
9 MUUD
• SÜTTIMISOHT
NB! UUTE AUTODE KUUMAD KATALÜSAATORID
- SUITSETAMISE KEELD ÕNNETUSKOHAL
-AKUJUHTME EEMALDAMINE
KÜTUSELEKKE AVASTAMINE
- ÕNNETUSKOHA ERISTAMINE PIIRDELINDIGA
•  PULBERKUSTUTI , VOOLIKULIIN(ID)
5. OHUD SÜNDMUSKOHAL
  TURVAPADJAD
 VIGASTATUD VÕI  TERVED KODULOOMAD
 KONTROLLI, KAS AUTOS EI OLE LÕHKEAINET 
VÕI RELVI

6. OLUKORRA HINNANG
 MIS ON JUHTUNUD?
 ÕNNETUSE TÜÜP
 KANNATANUTE ARV JA  SEISUKORD
 KAS ON VAJA PÄÄSTEVAHENDEID? – 
HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA,  VALGUSTUS

 VAJALIKUD LISAJÕUD
7. PÄÄSTETÖÖD
 ESMAABI ANDMINE
 KANNATANUTE VÕI OHUS OLEVATE INIMESTE 
PÄÄSTMINE SÕIDUKIST

 KINDLAKS TULEB TEHA, KAS KEEGI ON KINNI 
AUTO KONSTRUKTSIOONIDES VÕI ON JÄÄNUD 
LIHTSALT AUTOSSE LÕKSU

 KAS TURVAVÖÖ ON KINNI VÕI LAHTI
 PÄÄSTETEE VALIMINE
- KAS UKSI  SAAB AVADA ILMA TÖÖRIISTU 
KASUTAMATA?

-KAS AUTOS ON KESKLUKK?
- KAS ISTMED LIIGUVAD?
8. HÜDRAULILISTE PÄÄSTEVAHENDITE 
KASUTAMINE

AUTO EEMALDATAKSE OHVRIST, MITTE OHVER 
AUTOST

 STABILISEERIMINE
  AKENDE PURUSTAMINE
 USTE EEMALDAMINE
 KATUSE EEMALDAMINE

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • 1. LIIKLUSÕNNETUSSE VÕIVAD SATTUDA:
  • 2. AVARIITÜÜBID
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
Vasakule Paremale
PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #1 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #2 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #3 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #4 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #5 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #6 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #7 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #8 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #9 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #10 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #11 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #12 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #13 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #14 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #15 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #16 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #17 PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marko.myrk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Transpordiameti teooriaeksami testid
333
docx

Transpordiameti teooriaeksami testid

Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au

Autokool
Esmaabi
25
doc

Esmaabi

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motivee

Rahvatervis
ESMAABI ÕPPEMATERJAL
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada häirekeskusesse. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politseipatrulli kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki(te) ja esemete asend(id) ning muud jäljed. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi

Esmaabi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
800 ARK i eksamis esinevat küsimust
204
docx

800 ARK'i eksamis esinevat küsimust

Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnniteel lisatahvli

Liiklus
LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika
176
pdf

LÕPUTÖÖ "Operatiivkaartide koostamise metoodika"

tsitaati võiks käsitleda nagu: "Kellel on informatsioon, sellel on kontroll olukorra üle". Päästeametis kasutatakse mõistet "operatiivinformatsioon". See on informatsioon, mis on seotud päästetööde, hädaolukorra või ohuga. Näiteks see on informatsioon inimeste viibimisest ohtlikus keskkonnas, ressurside rakendamise võimalusest, ohtude olemasolust objektis jne. Operatiivinformatsiooni kogutakse ja edastatakse, et päästetööd teha, juhtida ja korraldada ning hiljem analüüsida päästetööde tegemist. Operatiivinformatsioon mängib alati suurt rolli päästetöös. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele saab operatiivinformatsiooni kiiresti leida. Ilma selle informatsioonita ei suuda Päästeamet täita oma missiooni ehk kujundada turvalist keskkonda ja abistada professionaalselt hädasolijat õnnetuste korral. Operatiivinformatsioon

Ühiskond
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun