Ehitusmaterjalid (0)

Mart Krais 
E3
Ehitus materjalid
                     Penosil
Niisketes  ruumides tuleb ehituse või remondi käigus
kasutada spetsiaalseid hüdroisolatsioonivahendeid,
et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse ning
hallituse tekkimist. Hüdroisolatsioonivahendid kantakse
otse põrandale ja seinale (näiteks kivi-,  betoon -, veekindlast
vineerist vms aluspinnale) viimistluskihi (näiteks keraamilised
plaadid , värv, rullmaterjalid) alla.
Enne hüdroisolatsiooni- ja viimistlustöödega alustamist peavad seinaja
põrandapinnad olema tasandatud, kuivad ning puhtad tolmust
ning lahtistest osadest. Hüdroisolatsioonivahendid saab jagada pinna 
kasutusala järgi:
Pinnad, mis satuvad otsesesse kokkupuutesse veega, tuleb katta
nakkedispersiooniga PENOSIL  Premium  BetPrimer
ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber .
Pinnad, mis on küll niiskes ruumis, kuid mitte osteses kokkupuutes
veega, kaetakse niiskustõkkega PENOSIL Premium HydroStop
Premium BetPrimer
Kirjeldus
Polümeerdispersioon aluspindade kruntimiseks
Kasutusala
Põrandate, seinte ja lagede kruntimiseks siseruumides. 
Sobivad  aluspinnad : betoon, mört,  tellis , looduskivi, 
puitmaterjalid , kipsplaat, polümeersed materjalid (värv, 
linoleum , polümeerkatted). Tugevdab aluspindu ning parandab 
naket viimistluskihiga.
Eelised
Väga hea nake. Väga hea püsivus vee ja leeliste suhtes. Väga 
hea  elastsus  ja vastupidavus tõmbeja survepingetele ka 
Tehnilised andmed 
niisketes tingimustes,  Kontsentraat
Töötemperatuur: alates +10°C,õhuniiskus kuni 80%, 
Kuivamisaeg: 1-3 tundi sõltuvalt temperatuurist ja 
Kulu
õhniiskusest”
Sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m² 
Säilivusaeg
Suletuna originaalpakendis ja kaitstuna külma eest kuni 2 
aastat.
            Premium HydroStop
Vahend niisketes ja märgades ruumides
seinade ja lagede kaitseks niiskuse mõjude
eest enne lõppviimistluse tegemist. Sobib
kipsplaadi, betooni, krohvi, puitmaterjalide,
looduskivi ja tellismüüritise kaitseks värvi 
või keraamiliste plaatide alla. Samuti nakkekihiks
PVC põrandakatete või vanade glasuurplaatide katmisel uutega. Kaitseb seina ja 
lage niiskuse kahjuliku mõju eest , parandab viimistlusmaterjali naket 
aluspinnaga, kontsentraat.
Töötemperatuur: alates +10°C,
õhuniiskus kuni 80%
Kuivamisaeg: kuni 4 tundi
Kahekordsel katmisel niiskustõkkena
mitteimavatel pindadel 0,15 l/m²,
imavatel pindadel 0,3 l/m²,
nakkekihina 0,15 l/m²
Premium AquaBrake Fiber
Fiibertugevdusega elastne veetõkkemass seintele , põrandetele    
Kiudtugevdusega veetõkkemass märgade ruumide põranda ja seinte 
hüdroisolatsiooniks. Ruumi  nurkades ja trappide läbiviikude juures kasutatakse 
koos tugevduskangaga. Kuivanuna moodustab veetiheda ja pragusid sildava 
kihi.
• Vesialuseline, ei lõhna
• Fiiberkiududega tugevdatud
•  Mugavalt  pealekantav
• Annab värvimuutusega märku kuivamisest
• Kasutusvalmis
Töötemperatuur: alates +10°C,
õhuniiskus kuni 80%
Kuivamisaeg: 2 tundi
Kahekordsel katmisel 0,6-1,0 l/m²
Niiskete  ruumide ehitus ja remont
                       Töö käik
Veega otseses kokkupuutes olevad pinnad
1. Krundi pinnad nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer
lahjendades seda veega 1:10. Põrandal võib kasutada nõrga aluspinna
puhul ka kangemat segu, 1:3 kuni 1:10.
Kanna lahus harja, rulli või pintsliga pinnale ühtlase kihina.
Kulu on sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m².
Kuivamisaeg sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest 1-3 tundi.
2. Sega veetõkkemass PENOSIL Premium AquaBrake Fiber enne 
kasutamist.
See on valmissegu, mida ei lahjendata.  Esmalt  kata AquaBrake Fiberiga
seina/põranda aluspinna või ehitusplaatide vuugid ja nurgad, ühenduskohad,
kruvipead ning trappide ümbrused. Aseta värskele veetõkkemassile
nurkadesse vähemalt 20 cm laiune ja vuukidele 10 cm laiune võrkkude
või tugevduskanga riba. Hõõru võrkkude või kangas alusele kinni
ja kata ka pealt veetõkkemassiga.
3.  Torude  läbiviigud tuleb samuti ümbritseda tugevduskangaga.
Selleks lõika umbes 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast.
Kanga keskele lõika toru välisläbimõõdust 4-5 mm väiksem auk.
Suru tugevduskangas veetõkkega AquaBrake Fiber kaetud seinale
kinni ning kata veetõkkega ka pealtpoolt.
Torude läbiviigud põrandas lahendatakse 
analoogselt seintega.
Kuivanud veetõkkemassi paksus peab 
olema  seintel  ca. 0,5 mm,
põrandal 0,7 mm.
4. Trappide ümbruses kasuta avausest vähemalt 3 korda suurema 
läbimõõduga
kangast, soovitatavalt kaks kihti üksteise peale. Kontrolli, et mõlemad
kangad on veetõkkemassiga läbi imbunud. Kanna AquaBrake Fiber veetõkkemass
ka tugevduskanga peale ning lõpuks kogu isoleerimist vajavale pinnale.
Kanga paigaldamisel on mugav kasutada pahtlilabidat, torude vahel
pintslit, ühtlase pinna katmisel aga rulli. Kuivamisel ca. 2 h jooksul muutub
veetõkkemassi värv, siis võib alustada järgmise kihi paigaldamist.
Teine kiht kanna ühtlaselt kogu pinnale. Kuivanud veetõkkemassi paksus
peab olema trappide ümbruses 1,5 mm. Saadud pind on veekindel, pragusid
sildav ning kasutusvalmis edasiseks lõppviimistluseks.
Muud pinnad niiskes ruumis
5. Niiskete ruumide seinad ja laed, mis otseselt veega kokku ei puutu,
kuid vajavad kaitset niiskuse eest, kata niiskustõkkega PENOSIL Premium
HydroStop. Kanna vahendit aluspinnale pintsli või  rulliga  kahes kihis.
Esimene kiht lahjenda veega 1:1. Umbes 30 min. möödumisel või kui pind
on kuivanud, kanna aluspinnale teise kihina lahjendamata niiskustõke.
Keraamiliste plaatide paigaldamist alusta 4 tunni möödumisel kruntimisest.
Lõppviimistlusega seotud tööd
6. Keraamiliste plaatidega viimistluse puhul tuleb hermetiseerida ka põranda
ja seinte ühinemiskohad ja läbiviigud. Samuti sanitaartehnika ühinemiskohad
seina või põrandaga. Parim toode selleks on PENOSIL General Silicone,
mis on väga hea nakkuvusega erinevatele materjalidele ja neutraalne,
mistõttu sobib ka metalli ja naturaalse  kivi kasutamise puhul.
Looduslikud ehitusmaterjalid

Graniit  - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk 
raudkivi , nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee 
ja  vahelduva  soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb 
ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse  murenemiseks . 

Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab li v settima, aga tavaliselt 
kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel.

Paas  ehk  lubjakivi  – on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi 
jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mil e 
kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja 
täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi 
tugevuslikest omadustest. Paas on külmakindel materjal.

Puit - on nõrk tule suhtes ja  bioloogiliste  tegurite suhtes näiteks  bakterid , aga on 
tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada 
ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. 

Savi – talub kõrgeid  temperatuure . Savile iseloomulik omadus on  plastilisus  ja 
voolitavus. Põletamisel omandab  plastne  mass kivimile omase kõvaduse – toimub 
paakumine  ja tekib kõva  poorne  mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi 
kasutamine tema põhialal – keraamikas, kus  savist  valmistatakse  telliseid , 
ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat ja muud.
Nõuded looduslikele 
ehitusmaterjalidele
Kõvad ja tugevad
Ilmastikutingimustele vastupidavad
Odavad ja kättesaadavad
Eelistused
naturaalsed ehitusmaterjalid ei sisalda tervisele 
kahjulikke  ühendeid.
  sobilikud  ni  uusehitistel kui vanade hoonete 
ehitamisel .
 tagavad puhtama ja tervislikuma ruumikli ma.
 sobivad al ergikutele.
 lõpplahendused on kvaliteetsed, ilusad ja 
ainulaadsed .
pinnad on vastupidavad.
 kasutamine on ohutu.
materjalid on enamsti kohalikku päritolu.
 keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki.
materjalidest tulenev negati vne mõju  keskonnale  
puudub.
                            Ökoloogilised ehitusmaterjalid                          
               
                                          
                                           Mineraalvil
Kõige sagedamini valitakse soojustusmaterjaliks  mineraalvill  (kivivill
või klaasvill ).  Mineraalvilla valmistatakse looduslikust  toorainest , kuid
selle tootmine on väga energiamahukas , sest temperatuur peab ületama
1400 °C.  Tooraine kokkuhoiuks saab kuni 60% alusmaterjalist
asendada jääkidega (kivivilla korral) või vana klaasiga (klaasvilla
tootmisel). Peale selle lisatakse mineraalvillale hüdrofoobseid aineid
ja kujupüsivuse tagamiseks orgaanilisi vaike. Mineraalvilla saab vaid
osaliselt taaskasutada ja seda ei saa kompostida . Käsitsemisel võib
mineraalvill eraldada väikesi sünteetilisi mineraalikiude, mis võivad
põhjustada mehaanilist nahaärritust. Euroopas praegu müüdav mineraalvill
koosneb biolagunevatest kiududest ja tavaliselt ei klassifitseerita
seda kantserogeenseks. Teatud määramatus siiski jääb, mistõttu
soovitatakse rakendada ennetavaid ettevaatusabinõusid (kanda kindaid
jne). Tänu väga headele soojustusomadustele on mineraalvill
võrdlemisi keskkonnahoidlik valik, eriti arvestades asjaolu, et see
on osaliselt tehtud  taaskasutatud  materjalidest. Siiski avaldab suur
energiavajadus tootmisel keskkonnale negatiivset mõju.
Kivivil a paigaldamine pööningule
                                          Tsel uloos
Tselluloossoojustus on üldiselt saadaval kahel kujul:  lahtiste helvestena
või kiudplaatidena. Mõlemaid saab kasutada soojustamisel, nt puitkarkasstarindites 
või sarikate vahel.  Helbed  sobivad selliste väikeste õõnsuste täitmiseks, kuhu 
muid, vähemelastseid soojustusmaterjale ei saa paigaldada. Tselluloostooteid 
valmistatakse peenestatud vanapaberist ja seega läheb nende tootmiseks vaja 
vähe energiat. Tsellulooshelbed ja -plaadid sisaldavad oma massist kuni 
kolmandiku tuleaeglusteid ja fungitsiide. Kõige sagedamini lisatakse boorisoolasid 
(booraksit), mis tekitavad probleeme tselluloosmaterjali kasutuselt kõrvaldamisel – 
neid ei saa kompostida. Boraadid klassifitseeritakse reproduktiivtoksilisteks ja need 
on vähesel määral ohtlikud veekogudele, sest imenduvad põhjavette. Seetõttu 
tuleb tselluloossoojustuse paigaldamisel kanda kaitsevahendeid, näiteks  suud ja 
nina katvat maski.
Et boraadid ei aurustu, on see materjal inimestele ohutu, eriti kui soojustuskiht
on suletud. Hea uudis on, et mõnes riigis (nt Saksamaal) on esimesed 
boraadivabad tselluloosmaterjalid juba müügil. Nendes toodetes on boraadid 
asendatud vähemohtlike ainetega. Ja need lisandid ei raskenda 
tsellulooshelveste taaskasutuse võimalusi. Tuleb mainida, et tsellulooshelveste 
puhumist õõnsustesse tohivad teha vaid vastava kvalifikatsiooniga töölised, sest 
ebaõige tööprotsessi korral võib eralduda peent tolmu (nt kui ei  suleta korralikult 
pilu  soojustuskihis oleva ava ja soojustusmaterjali puhumistoru ümber). 
Tselluloosikiududest plaate on ohutu kasutada ja see ei vaja spetsiaalseid
ettevaatusabinõusid. Paigaldatud tselluloosmaterjal on ohutu ega  eralda  gaase.
Kokkuvõttes on tselluloossoojustus üldiselt ökoloogiline alternatiiv
tavapärastele materjalidele ja boraadivabad tooted on väga keskkonnahoidlikud,
sest neid toodetakse toorainest, mida leidub rikkalikult,
tootmine nõuab vähe energiat ja selle mõju keskkonnale on väike.
                                            Lambavil
Lambavilla müüakse villakuna ja seda saab kasutada soojustusmaterjalina
siseseintes ja alusplaatides, sarikate vahel ning puitkarkasstarindites.
Euroopas toodetav lambavillsoojustus on valmistatud
muuks otstarbeks ettenähtud villa jääkide ümbertöötlemisel. See on
ka põhjus, miks selle mõju keskkonnale on väike. Euroopa lambavill
ei ole tavaliselt pärit intensiivsest lambakasvatusest. Kui lambavill imporditakse
Uus-Meremaalt või Austraaliast, tuleb arvesse võtta transpordi
mõju keskkonnale ning intensiivsemat lambakasvatust nendes
riikides. Lambavillast tooted võivad  sisaldada lisandeid, nt boraate ja
sünteetilisi tugikiudusid. Kaitsevahenditega töötlemata vill on kerge
saak  koidele . Lambavilla koikindlaks muutmisel on vaja insektitsiide
– tavaliselt sulkofurooni, mis on mereorganismidele mürgine. Inimestele
need lisandid ohtlikud ei ole.
Lambavillsoojustus on ökoloogiline materjal ja lisaks väga heade 
tuletõkkeomadustega.
Siiski on seda vaja kaitsta koiliblikate eest ja
rakendada tuleb lisameetmeid soojustuskihi tuule- ja õhutihedaks
muutmiseks, et hoida koivastsed soojustusest eemal.
                             Kanepi- ja linakiud
Kanepi- ja linakiusoojustuse toorainet,  kanepit  ja lina, on võimalik
kasvatada peaaegu igas Euroopa piirkonnas. Ehkki kaasajal ei ole
need paljudes riikides eriti populaarsed , olid kanep  ja lina vanasti
kaks üldlevinud kultuuri (nt Balti riikides 1920. aastatel). Aegade
jooksul on nende materjalide kasutamisest loobutud ja need on peaaegu
unustatud. Viimastel aastatel on märgata nende kultuuride kasutamise
väikest taassündi. Tööstusliku kanepi (sort, milles on väga
vähe uimastava  toimega THCd) ja lina põllud ei vaja rohkem tööd kui
põllukultuuride  kasvatamine tavaliselt. Mõlemad taimed on üsna vähenõudlikud, 
kuid nagu taimede korral ikka, sõltub ka nende saagikus
ilmast. Kohaliku tootena võimaldavad kanep ja lina vähendada
kulutusi transpordile.
Kanepit ja lina saab soojustusmaterjalina kasutada puittalatarindites,
sarikate vahel, ripplae ja selle kohal oleva kandetarindi vahel ning
välisseinte siseküljel. Kanepit ja lina müüakse kas kiudplaatide või
villakuna, kanep on saadaval ka lahtiste kiududena.  Lahtised kanepikiud
tuleb seinakonstruktsiooni lasta puhuda asjakohase kogemusega
ettevõttel, sest kanepikiudude käsitsemisel tekib rohkesti tolmu.
Mõnedele kanepi- ja linakiududest soojustusmaterjalidele lisatakse
polüestrist tugikiudu. Nende tugikiudude tõttu ei saa sellist soojustust
pärast demonteerimist kompostida. Sarnaselt tsellulooshelvestele
ja lambavillale lisatakse mõnikord ka boraate. Mõnes  tootes  kasutatakse
soodat. Keskkonnahoiu seisukohast  on nende materjalide
kasutamise perspektiiv  küllaltki hea. Sellel kohalikul materjalil on
suur potentsiaal vähendada kulutusi transpordile ja aidata kaasa 
kohaliku
majanduse arengule.
Puitkiudplaadid
Painduvad või jäigad puitkiudplaadid on universaalne soojustusmaterjal, mida saab 
kasutada erinevates tarindites. Neid valmistatakse pressitud puiduhakkest kas 
märg- või kuivtöötluse teel. Osa toodetest on valmistatud taaskasutatud materjalist. 
Märgtöötluse korral saab paksemate kihtide plaatideks kokkuliimimisel kasutada 
polüvinüülatsetaati. Mõnikord lisatakse fungitsiide või tulekindlust suurendavaid 
lisandeid, kuid nende osakaal on suhteliselt väike. Puitkarkass-seinte veekindlates 
kihtides või katusetarindites kasutamiseks võidakse puitkiudplaate katta bituumeni 
või lateksiga. Transpordikulusid saab vähendada, kui kasutatav puit kogutakse 
plaatide tootmiskoha lähedal.
Puitkiudplaate tavaliselt korduvalt ei kasutata ja neid saab
taaskasutada vaid piiratud määral. Pinnakatteta plaate, mis ei sisalda
lisandeid ega saasteaineid (st ilma polüvinüülatsetaadita) saab
kompostida. Võimalik on ka põletamine energia tootmiseks. Puit on
ökoloogiline materjal ja sarnaste soojustusomadustega kui muud
ökoloogilised materjalid, kuid puidulaastude töötlemine on üsna
energiamahukas. Seetõttu on puitkiudplaatidest soojustus suurema
energiasisaldusega kui näiteks tsellulooshelbed.

Document Outline

• Slide 1
•                     Penosil
• Premium BetPrimer
•             Premium HydroStop
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Looduslikud ehitusmaterjalid
• Nõuded looduslikele ehitusmaterjalidele
• Eelistused
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24