Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia töö spikker (0)

1 Hindamata
Punktid
LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid :
Looduslikud : kivimid ja mineraalid.
Mineraal : looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine .
Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist.
Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav
PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI
* Settekivim – kihiline – koosneb põhiliselt CaCO3 – toota lihtne – kergesti töödeldav – lihvitav,tükeldatav, purustatav – Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul – ilmastikule vastupidav – kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 )
GRANIIT e. RAUDKIVI
* Teralise ehitusega – koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts
(hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi ( roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid . Sarnanevad lehekestele.)
* On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav
* Ei kannata suuri temp. kõikumisi – erinevate mineraalide soojuspaisumis tegurid on erinevad
kasutatakse:
1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused
SAVI
* Tekkinud päevakivi ja vilgukivi murenemisel. * väga peeneteraline * värvus on sinine(tingitud FeO), punane(tingitud Fe2O3 ) * Moodustavad veega plastilise vormitava massi.
kasutatakse:
1) savi krohv 2) sideainena palkide vahel vuugitäitena 3) savitelliseid ja potte- lastakse kuivada ja paagutatakse(st kuumutamine all pool sulamistemp.-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina
SAVITELLIS
* kuumakindel – laotakse ahju ja soojamüüri , * ei ole ilmastikukindel – mureneb
SILIKAATTELLIS
* valmistatakse liiga,vee ja lubja segust – segu kuumutatakse rõhu all 400kraadi juures. Tekkivad kaltsiumsilikaadid seovad liivaterad kõvaks kiviks.
* Vastupidav ilmastikutingimustele – välismüür ,* ei kannata kõrget kuumutamist ,* ei saa laduda ahju.
SIDEAINED :
Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks – sobivad savi, lubi ja tsement . Tänapäeval kasutatakse põhiliselt tsementi, vähemal määral lupja.
1) LUBI
* saadakse lubjakivist kuumutamisel 1000kraadi juures(põletamisel) CaCO3 -> CaO + CO2
* tekkinud CaO reageerib veega, tekib kustutatud lubi : CaO + H2O -> Ca(OH)2
* lubimört valmistatakse lubjast ja liivast
* lubi reageerib õhus oleva hapnikuga ja hakkab kõvastuma – alles kuivades Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O
* lubi ei ole halvem sideaine kui tsement aga ta „töötab“ aeglasemalt.
2) TSEMENT
* toodetakse savist ja lubjakivist kõrgel temperatuuril – teeb kalliks – tekib klinker(savi&lubjakivi)
* klinkri jahvatamisel saadakse tsemendipulber * tsement kõvasti ainult märjalt (saab kasutada veealustel töödel) * segades liiva või kruusaga saame betooni – valatakse paneele, vundamenti ja kandetalasid. * Betoon on tugevam kui puhas tsement ja odavam ka.
* lisaks kasutatakse raudarmatuuri, tekib raudbetoon, avastas lillekasvataja selle.
TooTed : 1) paneelid - raudbetoon, 2) gaasbetoonblokk e. Narva plokk (kerge ja hea soojapidavusega) 3) asbestist ja tsemendist saadi eterniiti.
KLAAS : ehitusmaterjal
* lähtained liiv, sooda, potas , lubi * lähteained segatakse ja sulatatakse 1400 kraadi juures. * liiv EI TOHI sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe .
KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA.
Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest.
PUIT : ehitusmaterjal
* koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid .
Vineer – ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust niisketes tingimustes hakkab mädanema( bakterid ),* puit hea soojapidavusega ja tervislik.
PLASTMASSID :
* koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks.
KIUDAINED :
1)Looduslikud->toormaterjal loodusest-> puuvill , lina, kanep (köied) * tsellulooskiud ,*loomsed kiud
2)Tehislikud-> tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud( kunst siid)
3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere.
Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud. Ei laadu kunagi staatilise elektriga veesõbralikkuse tõttu.Lasevad nahal hingata .
Sünteetilised&Tehislikud toodetakse polümeeridest, mis surutakse läbi filjeeri soojendatud õhuga kambrisse . Lahusti aurustub ja tekib polümeerkiud. Nad on kulumiskindlad. Neile saab värvi lisada juba algmaterjali. Laaduvad staatilise elektriga, eriti kuiva ja külma ilmaga. Sünteetilised pole veesõbralikud. Osad sünteetilistest kiudainetest ei lase veel auruda.
TARBEKEEMIA: tooted
* pesuvahendid( seep , pesupulber)
Keemia töö spikker #1 Keemia töö spikker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m3lon1 Õppematerjali autor
.

Sarnased õppematerjalid

Materjalid ja nende omadused
3
docx

Materjalid ja nende omadused

MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimid

rekursiooni- ja keerukusteooria
Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu

Materjalide keemia
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

hinnatakse massikao järgi. Hõõrdekindlus on eriti oluline treppide ja põrandate puhul. 4. KULUVUS ­ materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) ­ iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS ­ materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS ­ materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8

Ehitusmaterjalid
Eksami küsimuste vastused
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju tüübist saadakse teda suurte poorsete tükkidena. Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja efektiivseks kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide vastused
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Materjali tükid (killustik) asetatakse pöörlevasse trumlisse, seal nad hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline ­ savi, mört ­ või püsiv ­ vask, aluminium ­ plastsus)

Ehitusmaterjalid
Keemiatehnoloogia esimene KT
3
docx

Keemiatehnoloogia esimene KT

1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal temperatuuril, 114,6 °C

Keemia ja säästev tehnoloogia
Ehitusmaterjalide konspekt
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele vastavaid konstruktsioon

Ehitusmaterjalid
Materjalide keemia
36
docx

Materjalide keemia

või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehakse selles suunas, uue meetodi arendamine, uue produkti süntees, katsetamine, meetodi optimeerimine, tootmine). Materjalide sturktuur ­ eristatakse liht- ja komposiit(ehk liit) materjale. Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need

Materjalide keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun