Pärast Charlesi surma ilmus tema mõtiskluste ja palvete kogumik "Eikon Basilike", mille koostajaks oli tõenäoliselt John Gauden. Seal kujutati teda süütu märtrina ning teda võrreldi lausa Jeesus Kristusega. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. Ta on siiani viimane isik, kelle anglikaani kirik on kanoniseerinud. Charles I Charles II Charles II (29. mai 1630 6. veebruar 1685 ) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas alates 1660 aastast (de jure alates Charles I hukkamisest 1649 . aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi
...................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9 1 SISSEJUHATUS Charles I oli Inglismaa kuningas. Ta oli tuntud kui absolutistliku monarhia pooldaja. Ka tema isa, James I, oli Inglismaa kuningas. Charlesil olid ka omad puudused, kuid ta oli neist üle. Talle heidetakse ette tema mõningast otsustusvõimetust. Ta kiusas taga puritaane. Tema valitsus ajal oli üks tähtsamaid teemasid riigisiseselt usuküsimused. NOORUS Charles I sündis Sotimaal 19. novembril 1600 aastal. Ta isa oli James I, kes oli Inglismaa, Iirimaa ja Sotimaa kuningas
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat (1629–1640), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (ingl Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri Inglismaal luua ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Šotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal šotlaste mässu, mille järel puhkes kodusõda ka Inglismaal. Kodusõda, selle usulised motiivid. Kodusõja sündmused vallandusid 1640. aastal, mil Šoti mässulistest vaevatud kuningas Charles I oli rahapuudusel ikkagi sunnitud parlamendi kokku kutsuma. Pärast ühtteist aastat vaheaega taas kokku tulnud esinduskogu kasutas otsekohe
Tema valitsuseaeg oli stabiliseeriv, mitte innovatiivne. Moderniseerumine tuli alles Henry VIII ja Elizabeth I ajal. Henry VII siiski keskaega paigutatud. On ka arvamusi, et varauusaeg algas Edward IV-ga u 1450. - > Yorkid võtavad võimu Lancasteritelt. Murrang nende vahel. Henry VII oli lihtsalt õnnelik juhus dünastiad kokku panna. Kuulus revolutsioon (Glorious Revolution): James II (James VII) võimuletulek ja poliitilised eesmärgid. Revolutsioon sai alguse kodusõja sündmustest. Charles I kukutamine, Charles II reustaratsioon (suri 1685), tema vend James II päris trooni. Parlament ei tahtnud James II-le trooni anda, kuna ta oli katoliiklane. Jäi viimaseks katoliiklikuks kuningaks Inglismaal. Eesmärgid: kuninga võimu suurendada absolutistlike võimu põhimõtteid kasutades ning üritas vältida kõiki neid seadusi, mis kiusasid taga katoliiklasi (valis endale oma katoliikliku nõukoja; ei järginud Abeus Corpuse printsiipi õiglasele kohtupidamisele)
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
mandaat). Pol võimuks kujuneb alamkoda (alamaadel ja suurkodanlus), keda valitakse. Alamkojas on varandusliku tsensuse kriteerium. Parlamendi pädevuseks on maksuküsimused ja seadusandlus. Stuartid üritavad kehtestada absoluutse monarhia Inglismaal. Kuninga ja parlamendi võimuvõitlus eelkõige maksuküsimustes. Stuartite I periood (1603 1648). Dünastia pärineb Sotimaalt. 1603 personaalunioon Inglismaa ja Sotimaa vahel. James I (1603 1625) ja Charles I (1625 1649) võitlevad parlamendi vastu ning pooldavad absolutsimi. Parlament toetub magna chartale. 1628 "Õiguste petitsioon" - kinnitatakse magna charta võimupiirangud. 1642 läks Charles I parlamendi opositsiooni vangistama, kuid parlament pääseb pakku ja algab kodusõda. Viimasel olid nii poliitilised kui ka usulised motiivid. 1649 kuningas Charles hukati. Saab alguse Inglise vabariik Cromwelli juhtimisel (1649 1660). Riigis kehtestati puritaanide väärtushinnangud
Kõik kommentaarid