Charles I & Kodusõda (1)

Charles I & Kodusõda Lapsepõlv Charles sündis 19. novembril 1600. aastal Sotimaal Dunfermline lossis, kuningas James VI ja Taani Anne teise pojana . Charles oli sündides väga nõrk. Mõnepäevaselt omistati talle Albany hertsogi tiitel. Neljaaastaselt sai temast Yorki hertsog . James VI Tõenäoliselt põdes ta lapsena rahhiiti, mistõttu ta kasv jäi varakult kinni. Ta ei suutnud sõnu korralikult välja hääldada ning kogeles. Esialgu tundus Charles olevat ka vaimselt arengupeetusega , kuid kui ta umbes viieaastaseks sai (seni oli teda kasvatanud leedi Carey), ilmnes , et tal oli küllaltki suuri andeid intellektuaalsete tegevuste osas. Charlesi iseloom kujunes kinniseks, kuid lähedaste vastu oli ta äärmiselt sõbralik, heatahtlik ja soe.
Taani Anne Vend Henry
Charles sai veelgi parema hariduse kui ta isa koduõpetaja Thomas Murray käe all. Charles kasvatati üles mõõduka protestandina, kuid kuna ta ema huvitus sügavalt ka katoliiklusest, siis kandusid need sümpaatiad mõnevõrra ka pojale üle. Isa kasvatas temast sama veendunud absolutismi pooldaja kui ta ise seda oli.
Õde Elizabeth Perekond Algul pidi abielluma Hispaania kuningatütre Maria Annaga. Kuid abiellus siiski Prantsusmaa kuninga Henri IV noorima tütre HenrietteMariaga.
Maria Anna
HenrietteMaria Lapsed: Charles James (sündis ja suri 13. märtsil 1629) Charles II (29. mai 1630 ­ 6. veebruar 1685 ) Mary (4. november 1631 ­ 24. detsember 1660) James II (14. oktoober 1633 ­ 16. september 1701) Elizabeth (28. detsember 1635 ­ 8. september 1650) Anne (17. märts 1637 ­ 8. detsember 1640) Catherine (sündis ja suri 29. jaanuaril 1639) Henry (8. juuli 1639 ­ 18. september 1660) Henrietta Anne (16. juuni 1644 ­ 30. juuni 1670) Valitsemine Pärast Walesi printsi staatuse saamist hakkas Charles aktiivselt osalema riigi poliitika tegemisel. Hakkas oma isa poliitikale vastu seisma, sest pidas seda liialt jõuetuks, kõhklevaks ja utoopiliseks. Riigi juhtimisel aitas teda Buckinghami hertsog George Villier.
George Villier Charles I osutus valitsejana mitmeti teistsuguseks valitsejaks kui olnud tema isa. Absoluutse monarhia pooldaja püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras. Riigi majanduslik seis oli endiselt äärmiselt vilets ning parlament ei soovinud enam üldse raha anda. Nii oli Charles kehtestanud mitmeid erakorralisi makse, mille vastu saadikud mõistagi protestisid. Aastatel 1625­1629 kutsus Charles kokku kolm parlamenti, ent ei leidnud nendega üksmeelt. Seejärel otsustas ta absolutistliku valitsemissüsteemi praktikasse rakendada ning valitses 11 aastat ilma parlamendita. 11 aastat ilma parlamendita 1629. aastal, pärast parlamendi laialisaatmist, suutis Charles jõuda mitme olulise tulemini. Charles püüdis usuelu hoida niivõrd kuldsel keskteel kui vähegi võimalik, lõpetades äärmusliku katoliiklaste tagakiusamise ning püüdes anglikaani liturgiat ühtlustada, ent suurele osale alamatest oli see vastuvõetamatu. Eriti rahulolematud olid sotlased, sest kuningas tahtis seal sisse viia "Book of Common Prayer"`i, mis oli koostatud inglise palveraamatu järgi, kuid Sotimaal oli valitsevaks presbüterlik kirik . Soti rahvuslik assamblee kuulutas anglikaanliku kirikukorra täielikult kaotatuks. Sai alguse Esimene piiskoppide sõda. Sarnaseid tingimusi tuli ka Iirimaal ja Inglismaalt ning nende maha surumiseks oli kungingal vaja rahalist toetust ja ta oli sunnitud kokku kutsuma parlamendi. Aprillis 1640 kogunes parlament kokku, kuid saadikud olid meelestatud küllaltki kuningavaenulikult. Mais saatis Charles parlamendi laiali, nõnda sai see kuulsaks Lühikese parlamendi nime all. Samal aastal tungisid Inglismaale sotlased, kes lubasid lahkuda siis, kui usuküsimuses on saavutatud neid rahuldav kokkulepe. Pika parlamendi kokku kutsumine 1640. aasta novembris uus parlamendi kokku kutsumine. Parlamendisaadikud otsustasid kogu võimu sisuliselt enda kätte võtta. Parlament sõlmis liidu kuninga seisukohalt mässuliste sotlastega ning hakkas kuningriigi sõjajõudusid enda kontrolli alla võtma. Parlament võttis enda kätte ka usuasjade korraldamise. Parlament võttis vastu "Suure ramonstrantsi", kus monarhilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks . Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus üha pinevamaks. Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a. Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada Londonit. Rojalistid said üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell oli osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Charlesist oli saanud vahialune. Oliver Cromwell Kuninga hukkamine 1648. aasta lõpus hakati tema üle kohut mõistma. Suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, seetõttu korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse , misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi. Charles kohtumõistmist seaduslikuks ei tunnistanud ning suuresti loobus ka ennast kaitsmast. 27. jaanuaril loeti kohtuotsus ette ning see ka allkirjastati. Ta hukati Londonis Whitehalli banketisaali ette püstitatud tapalaval. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. Ta on siiani viimane isik, kelle anglikaani kirik on kanoniseerinud. Kasutatud kirjandus: Helga Thoma "Troonilt tapalavale" Priit Raudkivi " Suurbritannia sünd" http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_I http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_I_of_England St Margaret's Church
London Täname!