Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Graniit (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Graniit
Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim . Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O * Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist , vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi .
Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit.
Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituse, samuti betoonitäiten. Olgugi, et raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse porsumiseks ehk murenemiseks
Üle maailma on kõige enam levinud hallid graniidid ning need on ka kõige odavamad. Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise järgi. Tumedaid ja musti graniite ei ole olemas. Väga suur osa kive, mida müüakse graniidi nime all, ei ole tegelikult graniidid, vaid need on erinevad kõvad tard - või moondekivimid.
Graniit-klaas koosneb klaasist ja looduslikust graniidist, mis on omavahel ühendatud sidusainega (PVB ehk vaik ). Selle tehnoloogiaga saavutatakse graniidi läbipaistvus, mis annab kivile palju uusi kasutusvõimalusi sisekujunduses . Graniit-klaasi võib kasutada ekslusiivsete ja põnevate lahenduste loomisel : hotellides ja restoranides; büroodes ja salongides ja miks mitte ka kodu sisekujunduses. Graniit-klaasiga võib katta  baarilette, seinasid, sisefassaade, valgustuselemente ja laudasid. Graniit-klaas on mõeldud kasutamiseks siseruumides kuna PVB ei ole veekindel. Serv peab olema piisavalt ääristatud, et materjali saaks kasutada märgades ruumides. Samuti ei sobi toode  kohtadesse kus temperatuur on üle 80°C.
Graniit #1 Graniit #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annaliisa15 Õppematerjali autor
referaat,

Sarnased õppematerjalid

Kivimid Eestis
32
ppt

Kivimid Eestis

Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning

Geoloogia
Eesti kivimid
13
pptx

Eesti kivimid

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,

Loodus
Ehitusmaterjalid
31
doc

Ehitusmaterjalid

kivimist parketil näiteks< 0,6%. Tooted: korrapäratu kujuga näit. klombitud ja munakiviparkett või korrapärane tänavaparkettkivi, äärekivi. Intrusiivsetest kivimitest äärekivi külmakindlus peab olema >100 tsüklit. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi) · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Looduskivimaterjalide teisi kasutusalasid ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit,

Ehitus alused
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun