RAUDBETOON (0)

RAUDBETOON
Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest . Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude.
Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus .
Betooni ja terase kooskasutamise põhjused:
1. Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele
2. betoon nakkub hästi terase kluge
3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid
4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest
5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest
Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku.
Sarrustamise viisid: tavaliune RB ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus enne väliskoormise rakendamist pinge alla(vähenevad konstruktsioonide deformatsioonid ja väldib pragude teket).
RAUDBETOONI OMADUSED
Koosneb 80-90% lihtsatest ja suht odavatest materjalidest .
RB ei pole, ei kõdune, ei korrodeeru(Seega püsiv materjal).
Saab valmistada erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone.
RB konstrukt . On tugevad, ületades puit ja kiviknostrukt. Tugevust.
Puuduseks on suur kaal ja suhtleine haprus .
Monteeritava RB eelised monoliitse ees:
Ehituskestvus väheneb kivistumise aja arvelt.
Tööde kvalit. Tehases enamasti kõrgem.
Raketise materjali kulu väheneb(tehases korduv raketised )
Monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju(õõnespaneelid)
Talvetingimused segavad vähem ehitamist.
Efektiivsemad sarruse liigid(pingesarrus, kimpsarrus)
Monteeritava RB puudused:
Monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteermisel.
Monteeritavte detailide omavaheline ühendamine mõnevõrra tülikas(monoliitimine ja keevitamine)
Esineb ühendusosade korrosiooni oht.
Terasekulu suurem ühendusosade võrra.
RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE
Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes .
Tootmisprotsess :
• toormaterjalide ( tsement , liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine ,
• sarruse valmistamine,
• betoonisegu valmistamine,
• toodete vormimine ,
• toodete kivistamine,
• toodete vormist vabastamine,
• tehniline kontroll ja toodete markeerimine,
• valmistoodangu ladustamine.
Valmistamise moodused:
Agregaat -voolumeetodi puhul tõstetakse valmistatav toode (koos vormiga) ühelt opertsioonikohalt teisele kraana abil. Igas kohas peatub toode nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega kulub.
Peamisteks tehnoloogilisteks operatsioonideks agregaat-voolumeetodi puhul on:
• vormi ettevalmistamine,
• toote vormimine,
• toote kivistamine,
• toote vormist vabastamine,
• toote ladustamine.
Agregaat-voolumeetod on väga paindlik tootmisviis . Samas tehases saab toota erinevaid detaile, vahetades ainult vormi. Seetõttu on see meetod ka üks enamkasutatav.
Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord.
Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal.
Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast . Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae -õõnespaneele.
SARRUSTE VALMISTAMINE
Sarruse valmistamisel esinevad järgmised tähtsamad tööd:
• laomajandusega seotud tööd,
• sarruse õgvendamine ehk sirgendamine (keraterase puhul) spetsiaalsel õgvenduspingil,
• sarruse lõikamine projektis ettenähtud pikkuse järgi, mehaaniliste kääride abil,
• sarruse painutamine projektis ettenähtud kuju järgi painutuspingil,
• sarrusvarraste omavaheline ühendamine võrkudeks või karkassideks.
VORMIDE ETTEVALMISTAMINE:
Vorm tuleb puhastada kluge kleepunud betoonist. Kokkumonteerida ja määrida . Vormid on lahtivõetavad et detaile kätte saada. Määrimine vajalik et betoon vormikülge ei kleepuks . Õlimäärded ja õlivabadmäärded.
TOODETE KIVISTAMINE
Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Aurutamine toimub normaalrõhu juures, temperatuuril ca 80…900C. Detailide vormist väljavõtmise ajaks peab betoon olema saavutanud vähemalt 50…70% normtugevusest (sõltuvalt detaili massiivsusest). Aurutamise kestvus, sõltuvalt tsemendi liigist ja aurutamise režiimist, kõigub mõnest tunnist kuni ühe ööpäevani.
Aurutatakse kas aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all.
Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C.
Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist.
Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine .
Tähtsamad detailed/elemendid:
Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad.
Postid - ruudu,ristküliku, ümararistlõikega.
Talad
a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline.
Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid.
Seinaplokid- suur ja väikeplokid . Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist.
Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon.
Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel.
Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel . Sarrusega või ilma.
Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc)
Fermid -sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid
Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike.
Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid.
Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad,
MÖRDID
Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa .
Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud .
Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni.
Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest.
Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust.
Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi , kips, savi või mõni muu õhksideaine . Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine.
Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks.
Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
MÖRTIDE ÜLDOMADUSED
Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega.
Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes).
Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust.
Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest.
Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid.
Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (M1…M15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitakse proovikehade hoidmise keskkond. Täpsem katsekehade valmistamise ja katsetamise kirjeldus on toodud standardis EVS-EN 1015-11 Müürimörtide katsemeetodid Osa 11: Kivistunud mördi painde- ja survetugevuse määramine. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi.
Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus , seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest.
MÜÜRIMÖRDID
Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
Tsementmört koosneb tsemendist , liivast ja veest. Ta on hea tugevusega , kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades.
Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus.
Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemin
9.5KROHVIMÖRDID

• Hästi töödeldav (plastne), küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks.
  
• Krohvitakse 2…3 kihis. Esimene kiht vedelama mördiga , et läheks igale poole vahele ja nakkuks aluspinnaga. Teine kiht tasanduseks. Kolmas viimistluseks (peenema liivaga, et oleks ühtlasem)
  
• Ei nõuta nii suurt tugevust, kui müürimördil ja kasutatakse madalama tugevusklassiga sideaineid.
  
• Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades, hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
  
• Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel . Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini.
  
• Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2…1 osa kipsi 1 osa lubja kohta.
  
• Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees.
  

9.6. DEKORATIIVKROHVID

• kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohv , mis harilikult värvimist ei vaja.
  

Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga.
Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäätakse silumata. Saadakse krobeline pind. Pritskrohv varjab hästi aluspinna ebatasasusi.
Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. Tehakse mingi tugeva sideaine taignast ( kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit . Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel.
9.7. KUIVSEGUD

• on valmis ehitussegud , milles puudub ainult vesi. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne).
  
• Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: • müürimördid, • krohvimördid, • pahtelsegud (viimistlussegud), • plaatimissegud, • vuugitäited, • peenteralised betoonid jne.
  
• Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser -tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele.
  

9.8. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT
Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: • valmistamine tehases, • valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, • valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal.
Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine .
Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, kuna kips tardub väga kiirelt. Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile mikserautoga. Üldse pole transporditavad kipsmördid. Mörtide kasutamiskõlblikkuse aeg sõltub sideaine tardumisajast. Seismisel mört mõnevõrra kihistub. Seepärast tuleb teda töökastis aegajalt segada. Kuivsegude kasutamisel jääb suur osa nimetatud probleemidest ära.
10. PÕLETAMATA TEHISKIVIMATERJALID
10.1. LUBI-LIIVTOOTED

• jagunevad silikaat - ja silikaltsiit- toodeteks
  

Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv , lubi ja vesi. Vee ülesandeks on lubja kustutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine.
Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid:
• liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine ;
• lubja jahvatamine;
• segu valmistamine koos lubja kustutamisega
• segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral
• telliste vormimine metallvormides pressimise teel
• toortelliste ladumine vagonettidele;
• telliste kivistamine autoklaavis
Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium -hüdrosilikaadiks. Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskuskindel vees; ahjude , korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis.
Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind, mis on kokkupuutes õhu ja veega oma aktiivsust mõningal määral kaotanud. Liiva purustamine toimub löökveskis (desintegraatoris), kuhu liiv läheb harilikult koos lubjaga . Vesi lisatakse segule hiljem. Järgneb toodete vormimine ja autoklaavimine. Kivistumisreaktsioonid autoklaavis toimuvad aktiivsemalt kui tavalise silikaadi puhul. Struktuurilt jagunevad silikaltsiit-tooted kahte liiki: tihe silikaltsiit ja mullsilikaltsiit ( vaht - või gaassilikaltsiit).
10.2. AUTOKLAAVITUD POORBETOONTOOTED

• Poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal
  
• Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides
  
• Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse.
  
• Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks. Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu režiimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust
  

10.3. KIPSTOOTED

• tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust
  
• hapruse tõttu armeerida: papp , paber, orgaanilised kiudained , alumiiniumsarrus
  
• suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust.
  

Tooted jagunevad tehnoloogiliselt alljärgnevalt:
• viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor)
•konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid
• dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid
• spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heliisolatsioonmaterjalid.
Tooted:
• Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid

• Suuremõõtmelised vaheseinad
  

• Vaheseinaplaadid
• Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt)
• Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms
• Lubi-kips kuivsegud
Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril.
Kipsplaadid
6 … 22mm paksud plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on kõige sagedamini 1,2m ja pikkus 2,4…3,0m.
Tootmine:Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse.
Kasutatakse: siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks, põrandate alusena, välisseintes tuuletõkkekihina.
10.5. PORTLANDTSEMENT - ASBEST TOOTED
Portlandtsementi sideainena ja asbestkiudu täitematerjalina kasutades valmistati pikka aega lainelisi või siledaid eterniitplaate. Eterniiti kasutati laialdaselt katusekattematerjalina, mõningal määral ka konstruktsiooni-materjalina. Eterniidi omaduseks on põlisus, samuti suhteliselt kõrge tulekindlus . Asbesti tolmu kahjulikkuse tõttu inimorganismile on toodete tootmine ning kasutamine Euroopa Liidus keelatud.
10.6. ETERNIIT (ASBESTIVABA TSEMENTKIUDPLAAT)
Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka.
valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht . Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile
10.7. BETOONKIVID
• teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate , nn UNI-kivid
• mitmesuguseid betoonist katusekive
• seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse -, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne.
Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement- peentäitematerjal - värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril.
Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks, sõiduteede ehitamiseks.
Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga.
Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1…2 korruseliste hoonete ehitamisel.
Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. Vooderdise alla jääb õhuvahe, mis on hästi ventileeritav ja kondentsniiskuse tekkimine seina välispinda on seetõttu välistatud. Marmoroc-vooderdist kasutatakse kõige sagedamini vanade hoonete väliskatteks kuid samas ka uute hoonete voodrites võib seda kohata.