hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid kogemusi, pealegi pole tõrjumine tavaliselt täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenägudes ning keelevääratustes. 2) Regressioon ehk tagasiminek - võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. Raskes olukorras tuleb ikkagi leid oma lahendus, regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. 3) Ratsionaliseerimine - tähendab, et häiriv asi mõedakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses. 4) Vatandreaktsioon - inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Näiteks: Oma isa vihkav inimene võib teistele rääkida, kui väga ta oma isa armastab. 5) Projektsioon ehk ülekandmine - on kaitsemehhanism, millega kantakse enda
komplekssuse. Bermani hinnangul kaasneb teksti liigse kodustamisega ka soovimatu lihtsustamine, mis paratamatult kulmineerub sellega, et originaal kaotab oma isikupära. Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerimine hõlmab endas eeskätt lausestuse korrastamist vastavalt tõlkekeele reeglitele. Kuigi see on tõlkimisele ka olemuselt vajalik, on ratsionaliseerimisel oht, et lõhutakse proosatekstile iseloomulik "vormitus". 2. Selgitamine on ratsionaliseerimise loomulik tulem, mis taotlebki teataval tasemel selgust. See on tõlkimisele põhimõtteliselt loomuomane ja täidab ühest küljest tõlkimise ülimat funktsiooni - ilmutada originaali seni avastamata nüansse
•Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust 3. •Toote arendamine •Klienditeenindus •Tootmismahu arendamine ja kasutamine •Müügikanalite laiendamine •Hinnapiiride määramine •Teenused tarnijatelt •Siht konkreetsetele konkurentidele •Panuse analüüs 4. •Toote variatsioonid •Kliendi segmentimine •Toote hinna alandamine •Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) •Paindlik hinnakujundus •Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine •Halduskulude vähendamine 5. •Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine •Müügiprognoos •All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll •Jaotuskanalite ratsionaliseerimine 6, Tudengi tööstiil - Inimene teab, et tal on ajavaru ega hakka kohe tööle. •Parkinsoni seadus - “Iga töö kulutab sellele ette nähtud aja ja eelarve.” Kui projekte juhitakse vahetähtaegade kaudu, ei ole töötajad motiveeritud tööd varem üle andma
Tojotism · On olemas kõik fordismi jooned, sh konveier, hierarhiad, masstootmine · Mitmekihiline suhete võrgustik, kus otsustavaks saab kompetents ja algatusvõime · Süsteem soosib aktiivset töössesuhtumist · Igaüks saab panustada arengusse, efektiivsuse kasvu · Nõuab kõrget kvalifikatsiooni · Tulemusteks on paindlikkus, kliendi soovidele vastutulek, kiire kohanemine muutuva turuga, kiire areng, innovatsioon, ratsionaliseerimine Kõrgtehnoloogia Sektorid: - Kosmosetehnoloogia - Sõjatööstus - Ravimitööstus - Geenitehnoloogia - Nanotehnoloogia - Materjalitehnoloogia Eeldused · Nõuab tohutuid investeeringuid seega jõukohane ainult võimsaimatele riikidele. Tegelikult on maailmas ainult üks tõeliselt kõrgtehnoloogiline riik see on USA. · Nõuab võimsaid ülikoole ja uurimisasutusi, teadlaste ja inseneride kaasamist · Väga riskantne enamikud projektid
vanemasse. Iga eelneva faasi edukas läbimine annab hea aluse järgmiseks faasiks/arenguetapiks. 6. Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Need jagunevad kolme suurde gruppi. 7. Esiteks on siis neurootilised kaitsed. Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine (kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda
Selleks, et kõik oleks kontrolli all kasutab Mina kaitsemehhenismide abi. Nii muudab Mina impulsse ja emotsioone inimesele meeldivamaks muutma või blokeerima. Neid mehhanisme on päris mitu: 1)allasurumine 2) askeetlus 3) eraldatus 4) asendamine 5) enda vastu hakkamine 6) eitamine 7)välja viskamine 8) omakasupüüdmatu eneseohverdamine 9) tagasi lükkamine 10) tühistamine 11) samastumine 12) tagasiminek 13) ratsionaliseerimine 14) ülendamine Allasurumine on motiveeritud unustamine (nt. kui laps on väiksemana olnud uppumisohus unustab selle, kuid kardab vett edasi). Askeetlus on oma vajadustest loobumine (nt. anoreksia). Eraldatus on see kui asju, mis on olulised võetakse kui tavalisi unustades kõik tunded (nt. lähedase inimese kaotamisel). Asendamine on halva emotsiooni suunamine, kellegi või millegi muu peale (nt. vihastades oma ülemuse peale minnakse koju valatakse see pere peale välja). Enda vastu
Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust Müügitoetus Konkurentide positsiooni identifitseerimine Kasvufaas: Toote arendamine Klienditeenindus Tootmismahu arendamine ja kasutamine Müügikanalite laiendamine Hinnapiiride määramine Teenused tarnijatelt Siht konkreetsetele konkurentidele Panuse analüüs Küpsusfaas: Toote variatsioonid Kliendi segmentimine Toote hinna alandamine Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) Paindlik hinnakujundus Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine Halduskulude vähendamine Langusfaas: Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine Müügiprognoos All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll Jaotuskanalite ratsionaliseerimine 9 Toode Kuigi toote elutsükkel on hea abivahend toote planeerimiseks, kipub olema nii, et koolis õpivad seda kõik, kuid selle järgi tegutsevad vähesed. Õpitakse selgeks elutsükli erinevad
,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistlikke asju.Arenenud kaitsevõtted:*tõrjumine-teadvusest neg.välja tõrjumine,*reaktsiooni kujundamine vastupidiseks-ei näidata neg.asju välja, *ratsionaliseerimine-loogiline suhtumine,võetakse arvesse ,,+" ja ,,-".*regressioon-taandumine, tagasiminek lapsearengusse.Tänapäeval enamlevinud psüühikahäired: I ärevushäired: tunnused: pinge,närvilisus.Foobiad-hirmus.Foobia-hirm ei vasta realistlikule olule.Foobia on tugev hirm tegevuse,objekti ees.N:avalikkuse hirm,veehirm.II paanikahäire-tekib siis kui kaotame kontrolli situatsiooni üle N:nõrkus,higistamine,südamekloppimine.III üldistatud äravushäire:
·Klienditeenindus ·Tootmismahu arendamine ja kasutamine ·Müügikanalite laiendamine ·Hinnapiiride määramine ·Teenused tarnijatelt ·Siht konkreetsetele konkurentidele ·Panuse analüüs IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (6) 1.1.3 Küllastusfaas ·Toote variatsioonid ·Kliendi segmentimine ·Toote hinna alandamine ·Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) ·Paindlik hinnakujundus ·Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine ·Halduskulude vähendamine IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (7) 1.1.4 Langusefaas ·Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine ·Müügiprognoos ·All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll ·Jaotuskanalite ratsionaliseerimine IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (1) Süsteemiarendus protsess, mis harilikult hõlmab: ·nõuete analüüsi (süsteemi süstemaatiline uuring),
ja kaitse) 1.Repressioon-väljatõrjumine. Negatiivsed impulsid lükatakse alateadvusesse tagasi. 2.Regressioon-tagasilangus. Inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varasemal arengutasemel. 3.Asendusreaktsioon-negatiivne tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. 4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele b)Eitus-keelduma tunnistamast ärevust tekitavat osa informatsioonist. c)Ratsionaliseerimine-moonutama tegelikkust kui hindame meiega juhtunut. -enda õigustamine d)Sublimatsioon e. õilistamine-ebasoovitud impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks Psühhosotsiaalne teooria, E. Erikson. Eriksoni teooria käsitleb egokujunemist läbi erinevate psühhosotsiaalsete kriiside. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi
STABIILSUS Isiksuses on 3 vaimset tasandit: 1. Teadvustatud tasand 2. Eelteadvustatud tasand 3. Alateadvus ehk teadvustamata tasand - kõige enam mõjutavad protsessid Kaitsemehhanismid: Tõrjumine e repressioon ärevad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja Tagasiminek e regressioon - olukord kui ei tea mide teha, lapsepõlves omandatud käitumisviisi kasutusele võtmine Ratsionaliseerimine häiriv mõeldakse ümber Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada Eitus ebameeldivate olukordade või sündmuste mahasalgamine Asendamine agressiivsed impulsid surutakse sobivamatele objektidele TEST Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks Isiksusetestid: Objektiivsed võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi.
näidata, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on Eksperiment põhjuslike seoste selgitamine, teatud tegurite kontroll ja muutumine katsetuste abil 6. Minakaitse mehhanismid 1. Repressioon ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja 2. Regressioonlapsepõlves omandatud käitumisviiside kasutamine, ärrituse korral 3. Ratsionaliseerimine häiriv tegur(ärritaja) mõeldakse ümber 4. Vastand reaktsiooninimene varjab oma tegelikke motiive ja käitub vastupidiselt olukorrale 5. Projektsioon e. Ülekandmine enda omaduste liialdatud ülekandmine teistele 6. Eitus ebameeldiva olukorra mahasalgamine 7. Asendamine ärritavate impulsside suunamine sobivamatele isikutele 7. Psühhosotsiaalne teooria Usaldus v. Usaldamatuslaps peab tundma,et saab ümbritsevat maailma
Põllumajandusmaa ratsionaliseerimine ja korraldus: Edasijõudnud maakorraldusstrateegiad Ida- ja Kesk- Euroopas Võtmesõnad: Maa killustatus, maapiirkondade tuluallikad, kaastegevus Valitud artikkel käsitles põllumajandusmaaga seonduvaid maakorralduslikke probleeme ja arenguid Teisest maailmasõjast kuni artikli koostamiseni 2002. Aastal Ida- ja Kesk- Euroopas. Artiklis tutvustati nimetatud valdkonnas toimunud arenguid ja nende tingitud vajalikke muudatusi maakorralduse vallas. Valisin selle artikli kuna olen küllaltki ajaloohuviline ja samas tundus ka teema lühida ülevaatuse põhjal mulle piisavalt huvitav, et seda põhjalikumalt uurida. Artiklit läbi töötades selgus, et minu ootused artikli ja ka selle teema kohta olid õigustatud ja tegemist oli väga asjaliku kirjutisega mis vaatamata kümne aasta möödumisele avaldamisest on minu hinnangul suures osas päevakohane ka täna. (Ridell, Rembold 2002) Artiklis tutvustatakse lühidalt maakorra...
Asendamine(elatakse teiste peale välja, enmasti nõrgemate peal) Identifitseerimine(kui tahame kellegi moodi olla, siis hakkame nende moodi käituma) Regrassioon(tagasi minek arengus varasema käitumise juurde, nt lapsepõlves kui hakkad poes jalgu trampima kui ei saa uut iphone 7-t:D) Reaktsiooni formatsioon(tagajärg eelnevale käitumisele, formeerime ümber, et olukorras paremalt hakkama saada.(võtan parem selle 15eurose Samsungi) Ratsionaliseerimine:(õigustuse leidmine) Huumor(raskes olukorras enda või oma käitumise üle nalja tegemine) Sublimatsioon(inimese esialgne psühhiline energia, mis võib olla negatiivse suunaga ja selle muutmine sotisaalselt sobivasse vormi) Leian oma negatiivsele energialne rakenduse (nt. lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm
Ebasobiv info tõrjutakse teadvusest välja ,,Mina" kaitse projektsioon Projektsioon omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele Näide (S. Freud): Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine ,,Mina" kaitse ratsionaliseerimine Ratsionaliseerimine enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ ebameeldivat ideed Näiteks: Homme hakkan õppima Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka halb Kui mina poleks seda teinud, siis oleks keegi teine niikuinii... Küllap nad olidki oma saatust väärt Ma ei saanud midagi teha, mind kästi Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub..ma olin ise süüdi ,,Mina" kaitse sublimatsioon, huumor
Sissejuhatus: Tahtes ettevõttes või asutuses teeninduse taset parandada, peab seal töötavatele inimestele andma võimaluse end arendada. Ratsionaliseerimine, tootearendus, organisatsiooni struktuuri ümber kujundamine ja muud sellised meetmed on parema teeninduse tagamisel olulised. Kuid kliendi jaoks on ikkagi kõige suurema tähtsusega teenindajate käitumine. Teeninduses töötamine kujutab endast enamasti kontakti teiste inimestega. Teenindaja ametis tuleb kellegiga rääkida või kellelegi teenuseid osutada ja kogu aeg on inimestega tegemist. Inimene on alati teenindusprotsessi keskpunkt. Keelekasutus
See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. Projektsioon probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." Ratsionaliseerimine ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane. Regressioon ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. Autoagressioon - enda süüdistamine.
Esimene reklaamiasutus leidis aset Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal. Turundus sündis aga 20. sajandi alguses USAs, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes võis osaleda turunduskursustel. (Jaansoo, 2012) Turunduse arengut võib mõtteliselt käsitleda viie etapina: Esimene etapp, mille umbkaudset toimumist Lääne-Euroopa ajaloo põhjal võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmas olukorda, kus kasumi saamise eesmärgil toimus tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks oli tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatati väga üldisel tasandil ja keskenduti masstoodangule. (Vikipeedia, 2018) Teine etapp, mida käsitleti kuni 1960. aastateni, põhines tootearendusel ja selle eesmärgiks oli kasumit teenida kvaliteetse toote abil. (Vikipeedia, 2018) Kolmas etapp, mis kulges eelmise kahega paralleelselt keskendus eelkõige müügimeetmetele ning nende parandamisele. (Vikipeedia, 2018)
saada keskkonnas toimuvatest kõikumistest. Silumine selliste meetmetega, mis vähendavad turu kõikumiste mõju. Silumisega tipud silutakse ja auke täidetakse. Ennetamine tähendab süstemaatilisi pingutusi tulevaste tingimuste ennustamiseks ja vastavate meetmete võtmiseks. Mida korrektsem on ennustus, seda paremini saab valmistuda muutusteks. Ratsionaliseerimine tähendab kõrgendatud nõudmisega kauba või teenuse kättesaadavuse limiteerimist. 12. Nimetage organisatsioonikultuuri allikad? Tooge näiteid nende poolt antavatest sisenditest? Asutajad ja ajalugu- annavad edasi väärtused, hoiakud ja isikliku nägemuse organisatsioonist. Väline keskkond- tunnustab toodete ja teenuste eest, mis viib hoiakute ja väärtuste arendamiseni.
teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise reziimis. Ülalnimetatud sümptomite ilmnemine viib lõppude lõpuks grupimõtlemise tendentside ilmnemiseni. Selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid, mis viitavad grupimõtlemisele: Tüüp I: Rühma ümberhindamine 1. Tabamatuse illusioon 2. Usk rühmale omasesse eetikasse Tüüp II: Kinnine mõtlemine 1. Kollektiivne ratsionaliseerimine 4 2. Rühmavälised stereotüübid Tüüp III: Ühtsuse rõhutamine 1. Enesetsensuur 2. Üksmeelsuse illusioon 3. Surve osutamine teisitimõtlejatele 4. Määratud hoidjad Ülltdud grupimõtlemise sümptomid viivad valeotsuste tegemiseni ja selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid: 1. Alternatiivide mittetäielik ülevaade 2. Eesmärkide mittetäielik ülevaade 3
- ülekanne - hüpnoos EGO KAITSEMEHHANISMID (automaatsed psühholoogilised protsessid, mis kaitsevad isiksust stressorite teadvustamise eest) - eitamine - projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine) - asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev
põhivara efektiivsuse näitajad masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine 52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses · konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes, · standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine), · mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel). · Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutamist. Tehnouuenduste hinnang toimub projekteerija, tellija ja ehitustööde täitja seisukohast. Tellija efekt: E = F x I x (T1 + T2),
2) Võimude lahusus- demokraatia teiseks alustalaks on võimude lahusus ehk arvamuste paljusus. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel on kolm peamist eesmärki. Esiteks väldib võimude lahusus ja tasakaalustatus võimu kontsentreerumist ning aitab kaasa riigivõimu seaduslikkusele ning sellega lõppastmes põhiõiguste tagamisele. Teiseks taotletavaks eesmärgiks on ratsionaliseerimine: tagada tööjaotusega eri võimuorganite vahel võimalikult õiged otsused ning läbi selle võimalikult tõhus riigivalitsemine. Kolmandaks- tagada vastutuse omistatavus ja riikliku tegevuse kontrollitavus. Vaid siis, kui ülesanded on selgelt jaotatud, on võimalik eesmärkide saavutamist kontrollida ja vastutust langetatud otsuste eest isikustada. 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu
Püüab mõista, mitte kirjeldada ega seletada ühiskonna käitumist. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? MIKS? Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? - teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtustepõhine andmete tõlgendus? väärtustepõhine ei ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad)
halvasti, inimene unustab tegelikult selle ära (eitamine ja tõrjumine) · Regressioon ehk tagasi minek Haiguste väljamõtlemine, et saada rohkem tähelepanu Hakatakse nt püksi pissima uuesti, et saada vanemate tähelepanu Mitte eakohaselt käitumine · Ratsionaliseerimine Mõistuse parastamine Oma ebaõnnetused/-meeldivused põhjendatakse endale mõistusepäraselt ära Nt Kontrolltöö läheb halvasti, siis öeldakse, et aine on raske ja ma ei saagi seda osata · Projektsioon ehk ülekanne Otsitakse musta lammast
nende eesmärkides. Müügipakkimine on peamiselt seotud (läbi)müügi soodustamisega. Nt. Sokolaaditahvlit müüakse ligitõmbavas (atraktiivses) paberis. Edasi on mingi kogus neist tahvlitest pandud nn. demonstratsioonkarpi, mis köidab poes tähelepanu. Sellisel müügi pakkimisel on ainult äriline eesmärk. Transpordipakkimisel on teised eesmärgid. Neist kaks peamist on toote kaitsmine ja müügipakkimine ning veo, ladustamise ja ümberlaadimise ratsionaliseerimine. Seda pakkimise tüüpi kasutatakse igalpool, nt. kottides suhkur kaubaalusel kaetud kilega, mingi seadmestik/masin kastis, konteiner jne. Siin mängivad pakendi valikul olulist rolli logistilised asjaolud. Pakkimine peab tagama, et toode jõuab tarbijani kaotamata oma väärtust ning kõige efektiivsemat teed pidi. Praktikas müügi ja transpordi pakkimine kattuvad. Eelpool mainitud karp Sokolaaditahvlitega kaitseb toodet ja
esteetiline suhtumine. Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel. ·Asendusreaktsioon- ebasoovitav tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. ·Huumor ·Ratsionaliseerimine-moonutame tegelikkust kui hindame meiega juhtunud, püüame leida õigustust oma käitumisele. ·Eitus-keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost. ·Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele. ·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder) Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel.
organisatsiooni mudel (kaks taset), tähelepanu alumisel tasemel; Tööstus vs teenindus/avalik sektor/valgekraed; Töötaja kui mutter masinavärgis (töö ilma tähenduseta), võõrandumine; Töötajate solidaarsus (tulemuspalk, eraldatus); Tehnoloogia areng-> spets.oskused vs laiemad teadmised ja oskused; Staatiline mudel - muutustega kohanemine?; Taylor – teadusliku juhtimise või konsultatsiooniäri looja? Teaduslik juhtimine- panus tänapäeva – Ratsionaliseerimine; Juhtimis-, kvaliteedi ja kontrolli süsteemid; -ISO standardid, juhtimissüsteemid; -Avalike teenuste standardid; -TQM (total quality management); -CAF (common assessment framework); Tulemuspalk ; Vastupidised lähenemised (detsentraliseerimine, töötaja võimustamine, töötajate kaasamine) Administratiivkoolkond I (Henry Fayol) - Oluline on organisatsioon kui tervik, mitte üksik töökoht 10 administratsiooni printsiipi: Tööjaotus, ülalt alla lähenemine
konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks
Üks mehhanismidest on näiteks fantaasia. Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates
sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine (Weberi järgi) Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtuste põhine andmete tõlgendus ( , )? Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegirid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkide ja nende saavutamise vahendite vahel.Inimesed kalduvad tegema seda, mis toob suurimat tulu väikseima hinnaga. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum
konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks
Aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele, kuid moonutavad mingi määral reaalsust, tähendades seega mingil määrelenesepetmist. Repressioon e tõjumine ärevust tekitavad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja. Nii võib ta ebameeldiva kogemuse unustada. Need ärevust tekitavad mõtted võivad tõrjumisel avalduda unenäosümbolites ja keelevääratuses. Reggressioon e tagasiminek Inimene ei tea kuidas toimida. Võtab appi lapsepõlves omandatud käitumisi. Ratsionaliseerimine häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on võimalik leevendada oma ebaõnnestumisi või leida oma tegevusele õigustusi. Vastandreaktsioon Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ja käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Projektsioon e ülekandmine enda omadused siirutatakse liialdatult teistele inimestele. ,,Kes teisele ütleb, see ise on". Eitus - Ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamine.
Ala (õnnestumine pisendatakse) MÕTETE LUGEMINE Usk sellesse, et teatakse mida teine mõtleb. „Kõik teised mõtlevad samamoodi nagu mina mõtlen“ LIIALDATUD SÜÜTUNDED - Enesele süü võtmine asja eest milles süüd pole (irratsionaaslsus) - Ensele kogu süü võtmine (ka teiste tegude eest) Süütundega toimetulemiseks on 2 võimalust: 1) enese jaoks oma süütunde „ärakaotamine“, „kinnimätsimine“, „enese õigustamine“. Tüüpilised viisid : ratsionaliseerimine ja projektsioon. a) ratsionaliseerimine (õigustab ennast) b) projektsioon (oma teo põhjus projekteeritakse teisele) c) negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha). Ta tegi teisele liiga ja ei salli teda pärast seda. 2) oma käitumisest ja tunnetest mõtlemine. Reflektsioon. Eneseanalüüs: miks? See on mõtlemises vigade leidmine (mille tõttu oled liialt agressiivne). SEMINAR VI (19.03.2012) - Heiki Krips 1) kiire lugemine - halb lugemine 2) pause pidada on väga tähtis
Sport ja religioon (kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) spetsiaalselt valmistatud (ja väljenduvad; kuidas religioon mõjutab sporti) pühendunud); Sarnasused sport on uus religiooni vorm või väh religioonile sarnanev; eksisteerivad 4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid määravad olemuslikud erinevused selle vahel, mida nim ,,spordi olemuseks" ja ,,religiooni olemuseks"; eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, mängutehnikat ja sport ja religioon on lihtsalt kaks erinevat kultuuriliste praktikate kogumit, mis mõnikord osalemistingimusi
Niiluse üleujutuse seletus on täiesti kasutu, ta on tegelikult kasutum kui egiptuse seletus pikasarvelise Chnumi kaudu. Uurimine võib edasi minna igas suunas ja lõputult, sest ta ei taotle kindlat eesmärki. Ka kõige varjatum teadmine leitakse sel kombel üles, ja nii võib teadmine iseenesest sünnitada uut teadmist. Ratsionaalsust Thalese mõtlemises (vastandina müütilisele maailmapildile) tõlgendatakse erinevalt: a) traditsiooniliste müütiliste kujutluste formaalne ratsionaliseerimine (maailma tekkimise personifitseeriva esituse elimineerimine); b) loodusetõikade seletamine põhjusliku seosega. Kasutatud materjalid: · http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:MdbxXSEyHBEJ:lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm+Thales+referaat&cd=3 &hl=et&ct=clnk&gl=ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Thales#Thalese_kui_filosoofi_iseloom · http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:GCk2x1mibO0J:lepo.it.da.ut
id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest Ratsionaliseerimine rationalization käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine Sublimeerimine sublimation ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul Asendamine displacement impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile Kompenseerimine compensation ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas Reaktsiooni reaction formeerimine formation
Biheiviorism- on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises Psühhodünaamiline käsitlus- Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor,Sublimatsioon. Neofreudistid- uusfreudism,psühholoogia suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset
id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel Represseerimine repression hirmutavate mõtete väljasurumine teadvusest Ratsionaliseerimine rationalization käitumisele sotsiaalselt vastuvõetava põhjenduse andmine Sublimeerimine sublimation ebasoovitavate motiivide väljendamine vastuvõetaval kujul Asendamine displacement impulsi suunamine vastuvõetavale või vähem hirmu tekitavale objektile Kompenseerimine compensation ebatäiuslikkuse kompenseerimine edukusega teises valdkonnas Reaktsiooni reaction formeerimine formation
käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha) - Süü teadvustamine on see, kui inimene ütleb enesele selgelt välja, et tegi valesti. Süü teadvustamine
Kaasaegne ühiskond Anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud traditsiooniliste normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviididele kui ka ühiskonnale tervikuna. • Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos Sotsiaalse muutuse olemus – moderniseerumine (sekulariseerumine (kiriku mõju vähenemine) ja ratsionaliseerimine (teaduspõhisus, süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg, kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitilise võimuga) 3)
sünniõiguse ega sotsiaalse taustaga ning kõigil võistlusel osalejatel oleks võrdsed võistlustingimused, sõltumata kes nad on ja kust nad pärit on; 3. Spetsialiseerumine: DSV-d on domineeritud spetsialistide osalemise poolt ning sportlased pühenduvad kitsalt ühele teistest spordialadest reeglite abil eristunud spordialale, võistlusele või distsipliinile. Vastavalt on ka varustus (ja spetsialistid) spetsiaalselt valmistatud (ja pühendunud); 4. Ratsionaliseerimine: DSV-d koosnevad reeglite ja strateegiate kogumist. Reeglid määravad eesmärgid ja kuidas neid saavutada; reguleerivad varustust, mängutehnikat ja osalemistingimusi. Strateegiad sünnitavad ratsionaalselt kontrollitud treeningmeetodid; 5. Bürokratiseerimine: DSV-d on kontrollitud keerukate organisatsioonide poolt rahvusvahelisel, rahvuslikul ja kohalikul tasandil. Inimesed nendest organisatsioonidest kinnitavad reeglid ja kontrollivad nendest kinnipidamist,
põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta)." Tegevus mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende põhjuste üle (ja ka valetama nende kohta).” Tegevus – mitte tegevuste summa, vaid tähelepanu suunamine mingitele hetkedele meie tegevuse kontiiniumist. Stratifikatsiooni mudel: refleksiivne monitoorimine, ratsionaliseerimine ja motivatsioon on omavahel lahutamatult seotud (embedded). Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel.
sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmiste kasvust tulenevate usuliste veendumuste mõju vähenemine. Moderniseerimisega kaasnevad probleemid arengumaades kaasnevad negatiivsed tendentsid nagu konfliktide ja pingete kasv (kõdusõjad, etniline ja poliitiline represseerimine, tänavarahutuse jne); riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine; ökoloogilised probleemid (vihmametsade hävinemine, viljaka maa söötijätmine, suured energiakulud).
tegusid, pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avaldavad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon ehk tagasiminek See võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus, regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. Ratsionaliseerimine Tähendab, et häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on inimesel võimalik leevendada oma ebaõnnestumist või leida oma tegevusele õigustust, et paista enda silmis paremas valguses. Vastandreaktsioon Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ning käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Projektsioon ehk ülekandmine On kaitsemehhanism, millega kantakse enda omadused liialdatult teisele inimesele. Meil kõigil
saavutamisel (sotsiaalselt vastuvõetaval viisil). Alturism inimene püüab oma sisemistest või ka välistest pingetest põhjustatud konflikti lahendada kaaslastele pühendudes, kuni eneseohverduseni. Huumor agressiivsete tendentside väljendamine sotsiaalselt vastuvõetavas vormis. Asendamine oma negatiivsete emotsioonide suunamine tunduvalt vähemohtlikele (koduloomad) kui sellele, kes pingeseisu tekitas. Ratsionaliseerimine inmene püüab leida õigustust oma käitumisele. Passiivne agressioon maskeerunud pahameel, vastupanu, vaenulikkus, teisi ärritaval viisil käitumine, teiste kahjustamine, neile mure ja piinlikkuse tekitamine. Projektsioon oma isiklike ebameeldivate soovide, tundmuste, püüete ülekandmine teistele (halva hinde pannud õpetaja on halb). Eitamine reaalsed põhjused eiratakse ja neid ei teadvustata.
inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja
Kaitsemehhanismid; Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas moonutavad reaalsust,tähendades seega mingil määral eesepetmist. Repressioon ehk tõrjumine surutakse ärevust tekitavad mõtted ja tunded teadvusest välja;ebameeldiv kogemus unustatakse,kuid mitte täielikult esinevad unenägused või keelevääratustes. Regressioon ehk tagasiminek leiab aset olukorras,kus inimene ei tea,kuidas toimida,võetakse appi lapsepõlves omandatud käitumisviise. Ratsionaliseerimine häirib asi mõeldakse ümber;leevendatakse ebaõnnestumisi;leitakse tegevusele õigustust,et parem enda silmis paista. Vastandreaktsioon käitutakse alateadlikel mõtetel ja tunnetel vastupidiselt;varjatakse tegelike motiive. Nt: isa vihkav inimene räägib kui väga ta isa armastab. Projektsioon ehk ülekandmine omadused,mida ei taha endale tunnistada kantakse teistele liialdatud versioonis Eitus ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamine;ei teadvustata probleemi
annaabi.ee 
