Tööstus (1)

-Igal töötajal on kindel töö, mida ta
teeb Direktor
-Igaühel on võimalik edasi
püüelda
-Kindel vastutuse ja rolli jaotus ­
on teada, kes on süüdi või kes
teeb head tööd
Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja
Tööline Tööline Tööline
Fordism
· Käsitöö asemele konveiersüsteem. Käsitöö asemele
tuli tööstus ja masstootmine. Tekkisid margid ja
mudelid.
· Auto ehitamine ei nõudnud enam kõrge kvalifikatsiooniga
insenere, vaid piisas lihttöölistest konveieril
· Autode tootmine muutus kiireks, efektiivseks ja tekkis
standard.
· Tootmine muutus odavaks ja võimaldas auto müügihinna
alla viia, samas võimaldas maksta kõrgeid palkasid
· Tekkis keskklass ­ inimesed, kes teevad üsna lihtsat
tööd, kuid võivad lubada auto ostmist
· Autotööstusest liikus see põhimõte (fordism) kõikidesse
tööstusharudesse (tekstiilitööstus, puidutööstus jt)
Tojotism
· On olemas kõik fordismi jooned, sh
konveier, hierarhiad, masstootmine
· Mitmekihiline suhete võrgustik,
kus otsustavaks saab kompetents ja
algatusvõime
· Süsteem soosib aktiivset
töössesuhtumist
· Igaüks saab panustada arengusse,
efektiivsuse kasvu
· Nõuab kõrget kvalifikatsiooni
· Tulemusteks on paindlikkus, kliendi
soovidele vastutulek, kiire
kohanemine muutuva turuga, kiire
areng, innovatsioon,
ratsionaliseerimine
Kõrgtehnoloogia
Sektorid:
- Kosmosetehnoloogia
- Sõjatööstus
- Ravimitööstus
- Geenitehnoloogia
- Nanotehnoloogia
- Materjalitehnoloogia
Eeldused
· Nõuab tohutuid investeeringuid ­ seega
jõukohane ainult võimsaimatele riikidele.
Tegelikult on maailmas ainult üks tõeliselt
kõrgtehnoloogiline riik ­ see on USA.
· Nõuab võimsaid ülikoole ja uurimisasutusi,
teadlaste ja inseneride kaasamist
· Väga riskantne ­ enamikud projektid
ebaõnnestuvad
· Sõjatööstus on reeglina kõrgtehnoloogia
arengumootor
Kõrgtehnoloogilised riigid
1. Kosmose superjõud: USA, Venemaa,
Hiina
2. Tuumariigid: USA, Venemaa, Hiina,
India, Pakistan, Kanada, Suurbritannia,
Prantsusmaa, Iisrael
3. ITER projekt (termotuumaenergeetika
arendus) ­ seda veab Euroopa Liit