INTERNETI TURUNDUS VS TRADITSIOONILINE (0)

KUUSALU KESKKOOL

INTERNETITURUNDUS VS TRADITSIOONILINE TURUNDUS
Referaat
Anete Samelselg
12. Klass
Kuusalu
2018

SISSEJUHATUS

Minu referaadi teemaks on turundus . Valisin selle, sest igapäevaselt sotsiaalmeediat külastades või lehti lugedes puutun kokku kuulutuste ja bänneritega, mis on üheks turunduse osaks. Seetõttu otsustasin seda valdkonda lähemalt uurida. Infot kogudes leidsin, et turundust võib jaotada internetiturunduseks ja traditsiooniliseks turunduseks , nagu minuni jõudnud reklaame sotsiaalmeedia ja ajalehe kaudu. Selle alusel pealkirjastasin oma referaadi “Internetiturundus vs traditsiooniline turundus”.
Töö on jaotatud kolmeks peatükiks: turunduse ajalugu, turunduse mõiste ja interneti turundus vs traditsiooniline turundus. Jaotus on tehtud selle alusel, et esmalt saada baasteadmised turunduse ajaloost, tutvuda turunduse mõistega ja seejärel võrrelda kahte erinevalt turunduse osa.
Referaadi materjal on kogutud internetiallikatest. Põhinen Annika Laansoo õppematerjalil, Vikipeedia vabaentsüklopeedial ja Kristjan Raude artiklil.

1. TURUNDUSE AJALUGU

Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist, mil alustati kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamisega. Esimene reklaamiasutus leidis aset Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal. Turundus sündis aga 20. sajandi alguses USAs, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes võis osaleda turunduskursustel. ( Jaansoo , 2012)
Turunduse arengut võib mõtteliselt käsitleda viie etapina:
Esimene etapp, mille umbkaudset toimumist Lääne-Euroopa ajaloo põhjal võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmas olukorda, kus kasumi saamise eesmärgil toimus tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks oli tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatati väga üldisel tasandil ja keskenduti masstoodangule. (Vikipeedia, 2018 )
Teine etapp, mida käsitleti kuni 1960. aastateni, põhines tootearendusel ja selle eesmärgiks oli kasumit teenida kvaliteetse toote abil. (Vikipeedia, 2018)
Kolmas etapp, mis kulges eelmise kahega paralleelselt keskendus eelkõige müügimeetmetele ning nende parandamisele. (Vikipeedia, 2018)
Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970ndatel, ning kestab tänapäevani, mille keskmeks oli turu segmenteerimine . Tegu on enim levinud turunduskontseptsiooniga, kus keskendutakse tarbijate vajadustele juhitud turunduse kaudu ja eesmärgiks on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma teeb tootearendust lähtudes kliendi soovidest, neid eelnevalt analüüsides, ning kasutab reklaami, et teavitada tarbijat antud toote või teenuse kohta. (Vikipeedia, 2018)
Viies käsitlus sai alguse 21. sajandil ja seda kutsutakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks ehk nišiturunduseks. Selle kohaselt on turunduses kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus , siseturundus , integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus. (Vikipeedia, 2018)

2. TURUNDUSE MÕISTE

Turundus ehk inglise keeles marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused müüja eesmärkidega. (Vikipeedia, 2018)
Turundust kirjeldatakse kui erinevate tegevuste juhtimist, võttes arvesse tarbijate soove ja vajadusi ning neid rahuldades nii, et ettevõte sellest kasu saaks. Turunduse põhimõte on mõista, et tarbijad kasutavad toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja, aga mitte raha kulutamise eesmärgil. (Jaansoo, 2012)
Enamik inimesi peab ekslikult turunduseks vaid ettevõtte reklaami või müügitegevust, sest need avalikkusele kõige nähtavamad vahendid. Tegelikult on aga turunduse põhiaspektideks uute klientide saamine ja olemasolevatega suhete kinnistamine ja laiendamine. Selle tagamiseks tehakse järgmiseid tegevusi: toote arendamine, hinnakujundus , tarbijate ja turu analüüsimine, suhtekorraldus ja kliendiinfosüsteemi loomine ning haldamine (lisaks ka eelmainitud müügi- ja reklaamitöö). (Vikipeedia, 2018)
Kanalite alusel jaguneb turundus laias laastus kaheks – internetiturundus ehk digiturundus ja traditsiooniline turundus (Raude, 2017 ).

3. INTERNETITURUNDUS VS TRADITSIOONILINE TURUNDUS

Traditsiooniline turundus ja interneti turundus erinevad üksteisest kanalite poolest. Traditsioonilse turunduse kanalid on raadio, televisioon , välireklaam, ajalehed, ajakirjad , kataloogid , brošüürid ja otsepost . Interneti turundus käib interneti kaudu näiteks e-mail, Google reklaamid , koduleheküljed, sotsiaalmeedia, e- poed ja bännerid. (Raude, 2017)
Internetiturundusel on palju eeliseid traditsioonilise turunduse ees. Võrreldes traditsioonilise turundusega on internetiturunduse kulud oluliselt madalamad, seega pakub see häid võimalusi ettevõtetele, mille turunduseelarved on piiratud või nende arvelt soovitakse kokku hoida. Näiteks telereklaami valmimisel peab arvestama nii produktsiooni kui meediakuludega, samas on võimatu öelda, kui paljud inimesed reaalselt reklaami nägid ja sellele reageerisid. Internetiturundus on kuluefektiivsem, paindlikum ja pakub võimalusi heaks eelarvekontrolliks. Kodulehe optimeerimine on sisuliselt tasuta turundus, kuna Google ei küsi raha otsingutulemustes positsioneerimise eest. Ka makstud reklaam ehk PPC on hea viis raha säästmiseks ja kulude jälgimiseks, sest tasustamine toimub reaalselt saadud külastuste arvelt. (Raude, 2017)
Samuti oluline faktor turundades on tagasiside. Internetiturundus on lihtsasti mõõdetav tänu analüütika tööriistadele nagu Google Analytics, SEO, AdWords jm. Need annavad asjakohast ja täpset infot saadud, vaatamiste, klikkide, kodulehe külastuste ja müükide kohta. Võrreldes traditsioonilise turundusega, mille puhul on tegemist pigem oletuste ja hinnanguliste arvudega , on see suur eelis. Näiteks Google AdWordsi reklaami puhul on võimalik analüüsida reklaamide klikimäära ja tõhusust ning vajadusel kustutada mittetoimivad reklaamid. Hinnates efektiivsust saab puuduste korral teha kiireid muudatusi reaalajas , kuid ajakirjas välja antud reklaami saab uuesti avaldada alles järgmise numbri ilmumisel . (Raude, 2017)
Võrreldes traditsioonilise turundusega, on internetis sihtgrupi määratlemine oluliselt täpsem. Näiteks Facebook suudab suunata reklaame valitud sihtgrupile ja näidata, kui paljude klientideni see jõudis. Traditsioonilise reklaami puhul on reklaami suunamine võimalik vaid mingis ulatuses, näiteks auto varuosade reklaami paigutus vastava sihtrühmaga ajakirja, kuid segmenteerimine jääb oluliselt alla internetiturunduse võimalustele. (Raude, 2017)

KOKKUVÕTE

Turundusstrateegiaid on ajaloos olnud erinevaid ja neid on pidevalt täiendatud, jõudes välja nišiturunduseni, milles on oluline suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.
Paremaks turundamiseks tuleb leida ettevõttele sobilikud turundus kanalid, mille kaudu jõuab toode või teenus vastava sihtgrupini. Lisaks reklaamile tuleb heaks turundamiseks oma meetodeid pidevalt täiendada, analüüsida müügi- ja tarbimiskeskkonda, hoida ja värvata kliente ning arendada vastavat teenust või toodet.
Internetiturunduse eelised traditsioonilise turunduse ees on eelkõige väiksemad kulud, reklaami jälgimine reaalajas ja reklaami suunamine vastavale sihtrühmale.
Kui tööst küll selgus, et rohkem eeliseid on internetiturundusel, siis leian, et traditsioonilise turunduse pikk ajalugu ning töökindlus on võrdväärsed nende eelistega, mistõttu on mõlema põhimõtted ja kanalid jätkusuutlikud ning leiavad kasutust erinevate ettevõtete poolt.

KASUTATUD ALLIKAD

Vikipeedia. Turundus. Loetud aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Turundus (11.03.2018).

Jaansoo, A. (2012). Turunduse alused I. Loetud aadressil
http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhend
materjalid/Turundus%20I.pdf (10.03.2018).

Raude, K. (2017). Interneti turundus vs traditsiooniline turundus. Loetud aadressil https://www.wsionline.ee/internetiturundus-vs-traditsiooniline-turundus/ (11.03.2018).