Farm land rationalisation and land management (0)

Põllumajandusmaa ratsionaliseerimine ja –korraldus: Edasijõudnud maakorraldusstrateegiad Ida- ja Kesk-Euroopas
Võtmesõnad: Maa killustatus, maapiirkondade tuluallikad , kaastegevus
Valitud artikkel käsitles põllumajandusmaaga seonduvaid maakorralduslikke probleeme ja arenguid Teisest maailmasõjast kuni artikli koostamiseni 2002. Aastal Ida- ja Kesk-Euroopas. Artiklis tutvustati nimetatud valdkonnas toimunud arenguid ja nende tingitud vajalikke muudatusi maakorralduse vallas. Valisin selle artikli kuna olen küllaltki ajaloohuviline ja samas tundus ka teema lühida ülevaatuse põhjal mulle piisavalt huvitav, et seda põhjalikumalt uurida. Artiklit läbi töötades selgus, et minu ootused artikli ja ka selle teema kohta olid õigustatud ja tegemist oli väga asjaliku kirjutisega mis vaatamata kümne aasta möödumisele avaldamisest on minu hinnangul suures osas päevakohane ka täna. (Ridell, Rembold 2002)
Artiklis tutvustatakse lühidalt maakorralduse ajalugu Ida- ja Kesk-Euroopas lähiajaloo jooksul ühtlasi tänapäevaste tehnoloogiliste vahenditega mida maakorralduslike tööde teostamisel kasutatakse. Ida- ja Kesk-Euroopa riikide maakorraldusalaseid küsimusi lahatakse läbi mõningate nimetatud regiooni riikide näidete ( Bulgaaria , Tšehhi, Ungari ja Rumeenia ). (Ridell, Rembold 2002)
Et artikkel oli üsna kompaktne, sisaldas see väga tihedalt informatsiooni millest enamus oli meeldival kombel minu jaoks uudne. Kuna olen vaid mõnevõrra kursis sellega, mis on lähiajaloos maakorralduse alal Eestis toimunud, oli vägagi huvitav tutvuda sellega, kuidas on talitatud teistes mõnevõrra sarnases olukorras olnud riikides. (Ridell, Rembold 2002)
Leiti, et kuigi maakorralduslikud tehnoloogiad on põhjalikult arenenud, on siiski erinevate andmebaaside ühildamine võtnud põhjendamatult kaua aega, nagu ka mitmete Euroopa riikide maakorraldusalased ümberkorraldused nagu ümberkruntimised ja maade tagastamised. Seejuures nenditi, et tähtsal kohal nimetatud tööde lihtsustamisel olid uudsete GIS, LIS ja muude taoliste süsteemide kasutuselevõtt. (Ridell, Rembold 2002)
Nimetatud vahendid on ka oluliselt lihtsustanud kodanikuosalust maakorralduslike küsimuste lahendamises kuna olles avatud avalikuks kasutuseks, on nende kasutamise läbi võimalik igal konkreetse maatüki suhtes huvitatud isikul täpselt uurida spetsiifilisi maatüki kohta käivaid andmeid mis varasematel aegadel oleksid olnud märgatavalt tülikamad. (Ridell, Rembold 2002)
Jätkuks eelnevale olid teemaks ka ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni(FAO) peamised tähelepanupunktid seoses Ida- ja Kesk-Euroopaga. Esiteks vaadeldi pärandamist, mis on kahtlemata üks põhjus, miks maatükid killustuvad, seejärel linnastumine , mis on üheks määravaks asjaoluks maatükkide esialgu hülgamise ja seejärel liitumise juures(linna kolides oma maa nö hüljatakse, pannakse see müüki ja kui mainitud maatükk ära ostetakse siis saab see eeldatavasti osaks mõnest muust kinnistust või jääb üksikuna teiste maatükkide vahele). Kolmandana mainiti ära maareformide käigus maade tagastamise tõttu tekkinud maade killustumist. (Ridell, Rembold 2002)
Mitmete Ida- ja Kesk-Euroopa riikide näidetel selgitati, kuidas näiteks turumajandus või uusasustus on maakorralduslikus mõttes negatiivsed nähtused mis iseenesest on ka arusaadav kuna turumajanduslikes tingimustes on ilmne, et maid ostetakse ja müüakse ja seetõttu maatükid killustuvad, mis kehtib ühtlasi ka uusasustusele. Selle kõige taustal aga on ilmne, et ostetakse paremaid maatükke ja omaduste poolest kesisemad jäävad seisma, mis aga ei saa olla kusagilt poolt vaadatuna kiiduväärt. (Ridell, Rembold 2002)
Peatuti ka Ida- ja Kesk-Euroopa ja Kesk Aasia Initsiatiivil( ECAI ), mis on Maailmapanga, FAO ja huvitatud riikide valitsuste vaheline arendusprojekt kindlustamaks postsotsialistlike riikide maaalaste küsimuste valutuimat lahendust . ECAI eesmärkideks olevat parendada teadlikkust osalevate osapoolte vahel, arendada välja optimaalsed tingimused ja tegevusplaanid post-sotsialistlike riikide kinnisvaraturgude jaoks ning regionaalseid eripärasid arvesse võttes minimeerida maakorraldusalaste tegevuste kulukust. Nimetatud initsiatiivi tulemusena märgiti ära erinevate kulude vähenemine, tähelepanu juhtimine vastava valdkonna valupunktidele ja teadlikkuse kasv maakorralduslike probleemide koha pealt. (Ridell, Rembold 2002)
Kokkuvõtvalt nenditakse, et maakorralduse termin(vähemalt inglise keeles) iseenesest on eksitav kuna see eeldab kindlat orienteeritust maatükile arvestamata sotsiaalseid, ühiskondlikke ega majanduslikke seoseid . Samas mainitakse, et maade killustatus on Ida- ja Kesk-Euroopas põllumajandusmaade seas tõsiseks takistuseks nende eesmärgipärasel optimaalsel kasutusel. (Ridell, Rembold 2002)
Artiklis kasutatud mõisted:
Land consolidation - Maakorraldus
Land readjustment - Maade ümberjaotamine
Parcel - Maatükk
Land tenure - Maakasutus
FAO (Food and Agricultural Organisation) – ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon
Land user - Maakasutaja(valdaja või omanik)
Rural livelihood – maapiirkondade tuluallikas
Constraints - Piirangud
Tegemist oli kahtlemata väga hariva artikliga, mis vastas igati minu ootustele ja kuigi usun, et eesti keeles oleks ehk mõningaid nüansse paremini mõistnud leian siiski, et see andis palju juurde just maakorralduse alaste arengute mõistmise osas arvestades, et senini on mu teadmised selles vallas võrdlemisi kesised. Julgen väita, et käsitletud artikkel on hästi ja põhjalikult koostatud ning selles käsitletud teemad on mõneti üleval ka tänapäevases Eestis vaatamata sellele, et meie maareform on praktiliselt lõppenud.
Viidatud kirjanduse loetelu
J. Ridell, F. Rembold. 2002. Farm Land Rationalisation and Land Consolidation: Strategies for Improved Land Management In Eastern and Central Europe . Munich. February 25-28.
[ http://www.landentwicklung-muenchen.de/cd_ceec_conference/4_keynote_speeches/4_rembold/rembold_long.pdf ] (18.11.2012)
4