Pakkimine (0)

Pakkimine 
 
 
Paljud tooted on pakitud. Siinjuures tuleb vahet teha kahe erineva pakkimise vahel. Üks neist on tarbija e. müügi 
pakkimine  ja  teine  on  tööstuslik  e.  transpordi  pakkimine.   Teoorias   vähemalt  on  nende  kahe  pakkimise  vahe 
nende eesmärkides. 
Müügipakkimine  on peamiselt seotud (läbi)müügi  soodustamisega. Nt. Šokolaaditahvlit müüakse  ligitõmbavas 
(atraktiivses) paberis. Edasi on mingi kogus neist tahvlitest pandud nn. demonstratsioonkarpi, mis köidab poes 
tähelepanu. Sellisel müügi pakkimisel on ainult äriline eesmärk. 
Transpordipakkimisel on teised eesmärgid. Neist kaks peamist on toote kaitsmine ja müügipakkimine ning veo, 
ladustamise  ja  ümberlaadimise  ratsionaliseerimine.  Seda  pakkimise  tüüpi  kasutatakse  igalpool,  nt.  kottides 
suhkur kaubaalusel kaetud  kilega , mingi seadmestik/masin kastis,  konteiner  jne. Siin mängivad pakendi  valikul  
olulist rolli logistilised  asjaolud . Pakkimine peab tagama, et toode jõuab  tarbijani  kaotamata oma väärtust ning 
kõige efektiivsemat teed pidi. 
Praktikas müügi ja transpordi pakkimine kattuvad.  Eelpool   mainitud  karp Šokolaaditahvlitega kaitseb toodet ja 
lihtsustab/ratsionaliseerib  toote  transporti,  ladustamist  ja  ümberlaadimist.  Ebatõhus  ja   kulukas   oleks  nende 
tahvlitega tegelemine üksikult. Võimatu on nende kahe pakkimise tüübi vahel selgete piirjoonte tegemine. Mida 
lähemale jõuab toode tarbijale, seda rohkem arvestatakse ärihuvidega ning vähem logistiliste teguritega. 
Pakkimismaterjali tüüp määrab ka transpordipakkimise poolt pakutava toote kaitstuse astme. Ratsionaliseerimine 
on saavutatud pakkimise kuju ja tugevuse kaudu, ning  ka kasutades võimalust  pakkida   mingi  kogus ühesugust 
toodet ühte, e. kokku pakkimine. 
1.  Materjal (vaadata, kas sobib hilisema peatükiga): 
a.  Puit; 
b.   Metall ; 
c.  Klaas, 
d.  Paber/ kartong ; 
e.  Plastik; 
f. 
Kombineeritud . 
2.  Gabariidid: 
a.  Väikesegabariidiline; 
b.  Suuregabariidiline; 
c.   Standardne ; 
d.  Ebastandardne. 
3.  Füüsikalis-keemilised omadused ja  konstruktsioon : 
a.  Pehme; 
b.  Jäik/kõva; 
c.  Poolpehme/poolkõva; 
d.  Hermeetiline; 
e.  Isotermiline; 
f. 
Mittehermeetiline; 
g.  Lahtivõetav; 
h.  Mittelahtivõetav; 
i. 
Avatud; 
j. 
Suletud; 
4.  Funktsionaalne eesmärk: 
a.  Transpordi; 
b.  Tarbija –  
 
Pakkimismaterjalid 
 
Pakkimisel kasutatakse väga mitmesuguseid materjale, kas siis eraldi või üksteisega kombineeritult. Allpool vast 
kõige levinumad. 
- 
Alumiinium  leht, tina-, terase leht. 
Alumiiniumi  ja  tina  kasutatakse  vedelike  pakkimisel.  Viimasel  ajal  on  neid  hakatud  asendama  selliste 
materjalidega nagu plastik ja kartong. Tina kasutatakse praegu ainult rõhu all olevate vedelike puhul, nt. õlu, 
sest ta suudab paremini taluda rõhku, kui kartong. 
Teraslehte kasutatakse vaatides, konteinerites jne., kuna suudab vastu panna piisavalt  suurele  survele ja on 
vähem  tundlikum  vigastustele. Vaadid ja konteinerid on tugevdatud kantidega metallis. 
 
- 
Klaas. 
Klaaspudeleid kasutatakse sageli vedelike pakkimisel. Pudeleid kasutatakse müügipakkimisel, nagu seda on 
tehtud   veinide ,  kangete  alkohoolsete  jookide  ja  karastusjookide  puhul,  aga  ka  transpordipakkimisel,  nt. 
söövitavad   happed   suurtes  pudelites.  Klaas  suudab  vastu  pidada  suhteliselt  suurele  rõhule,  ta  on 
agressiivsete  ühendite  poolt  raskesti  kahjustatav  ja  säilitab  enamustes  tingimustes  oma  kuju.  Kahjuks  on 
klaas aga kergesti purunev. 
 
- 
Puit. 
Puit suudab vast võtta päris suurt jõudu kaotamata seejuures oma kuju. Puidust kast või karp võib seepärast 
pakkuda   sobivat   kaitset.  Ometi  peab  ebakorrapäraste  kaupade  korral  lisama  kasti  separatsioonimaterjali, 
hoidmaks kaupa paigas. 
Puidu  puhul  on  puuduseks  see,  et  ta  mädaneb.  Seda  saab  vältida  puidu  immutamisega  konservantidega. 
Samuti  suudab  puit  vähem  vastu  panna  kohalikule  survele.  Puit  võib  ka   sisaldada    kahjureid ,  mis  on 
vastunäidustatud  mitmete  riikide  poolt.  Nt.  peab  Austraaliasse  mineva  kauba  puidust  kaste  immutama 
pestitsiidiga Syrexi  herilase  vastu. 
 
 
- 
Papp /kartong. 
Papp  on  kas  ühtlane  või  rihveldatud.  Ühtlane  papp  võib  paremini  vastu   pann   mulgustamisele  ja 
kokkupõrgetele.  Samuti  on  ta  vastupidavam  niiskusele,  kui  seda  on  rihveldatud  papp.  Rihveldatud  papp 
talub paremini tõukeid,  suuremaid  staatilisi koormaid, on kergem ja parem isolaator. 
Pappi  kasutatakse  ulatuslikult,  eriti   kastide   puhul,  mida  võib  teha  igasuguse  kuju  ja  suurusega  neid 
kokkumurdes ja kleepides või kasutades neid leidlikes konstruktsioonides vastastikku lukustuvate osadega. 
 
 
- 
Paber. 
Ehkki   paberi  kasutamine  pakkimismaterjalina  väheneb  võrreldes  plastikuga,  kasutatakse  teda  siiski 
granuleeritud ja pulbriliste ainete suurtesse pakenditesse pakkimisel nagu suurtesse paber kottidesse. Kuna 
paber  väga  kompaktne,  võib  teda  kasutada  pulbrite  hoidmisel,  sest  tolm  ei  pääse  läbi  pakkematerjali.  
Selleks  kasutatakse  eri  sorti  paberit,  mis  on  tugevam  ning  on  võimeline   taluma   paremini  lööke.  Paberit 
immutades  võidakse  saada  veekindel,   tulekindel   või  rasva(õli)kindel  paber.   Kotid ,  mis  nõuavad  suuremat 
tugevust,  on  tehtud    kahest  kuni  kuuest  paberikihist.  Siiski  on  ta  vastuvõtlik  vigastustele,  eriti 
rebimisele/rebenemisele. 
- 
Plastikud . 
Erinevaid  plastikuid  kasutatakse  pakkimismaterjalina,  nagu  nt.  polüvinüülkloriid  (PVC),  polüstüreen, 
polüetüleen  ja  polüpropüleen.  Neid  võib  vormida  mistahes  kujuks,  kasutades  tehnoloogiaid  nagu 
vaakumpakkimine  ja  süstvormimine  (injection  moulding)  Nende   karakteristikud   on  väga  mitmekesised. 
Mõned  neist  peavad  vastu  agressiivsetele   ainetele ,  mõned  võivad  taluda  suuri  löökkoormusi  jne. 
Polüstüreenvaht on eriti kerge, niiskuskindel ja kasutatakse elektroonika toodete juures. Granuleeritud kujul 
kasutatakse teda pakkimise juures ka täitematerjalina. Puuduseks plastikute juures on see, et neid on raske 
degradeerida, põlemisel toodavad ohtlike  gaase , ja järelikult kujutavad endast ohtu keskkonnale. 
 
http://bcplastics.com.au/whats-new/437/what-is-plastic-injection-moulding/ 
- 
Plastikkile. 
Plastikkile   spetsiaalsed   kategooriad  on  kokkutõmbuv  kile  ja  veniv  kile,  mida  kasutatakse  kaubaühikute 
loomisel   transpordiks .  Siiski  võib  kile  kasutada  ka  müügipakkimiseks.  Kokkutõmbuv  kile  tõmbub  kokku 
siis,  kui  teda  kuumutatakse.  See  tähentab, et  kaupa  saab   katta    kihiga ,  mis  kuni teatud   piirini   võtab kauba 
kuju.Seega parandab selline kile ühikute püsivust ja kaitseb neid ilmasyikumõjude eest. Vältimaks täielikku 
sulustust,  mis  põhjustab  kondensatsiooni,  kasutatakse  perforeeritud  kile,  mis  ei  too  kaasa  olulist  püsivuse 
kahanemist. 
Mässides kaubaühikud venivasse kilesse on samuti üks võimalus suurendamaks nende püsivust. Sellega on 
võimalik kaupa sulgeda välise õhu eest, kuid siiski mitte nii efektiivselt kui kokkutõmbava kilega. 
- 
Plastik kottide jaoks. 
Siin tehakse vahet: 
- 
kokkupressitud  plastikust  (plastikkilest) tehtud kotid, tavaliselt polüpropüleenist või PVC pehmendava 
lisandiga; 
- 
kootud  plastikust kotid, ploüetüleen või polüpropüleen kiust. 
Pressitud/valatud  plastikust  kotid  on  suhteliselt  odavad,  niiskuskindlad  ja  kerged.  Nad  on  suhteliselt 
tugevad,  va.  Kui  tegemist  on  kontsentreeritud  koormusega.  Nad  säilitavad  oma  kuju  väga  hästi  ning  neid 
saab virnastada, kuid nad on suhteliselt libedad, mis põhjustab virnade liikumise. 
Kootud plastikust kotid on odavamad, tugevamad ja vastupidavamd kui tekstiilkotid. Nad ei mädane, võivad 
hingata  ning on vastupidavad agressivsetele ainetele. Reeglina need kotid ei säilita oma kuju sama hästi kui 
paber ja plastikkilest tehtud kotid. 
 
 
 
Pakkimise/pakendi eesmärk 
 
 
Üpris raske on eraldada erinevaid pakkimise karakteristikuid vastavalt nende funktsioonide järgi. Nagu eelpool 
öeldud  erinevad  üksteisest  müügi  ja  transpordi  pakkimine.  See  kehtib  ka  erinevate  pakkimiskarakteristikute  (-
tunnuste)  kasulikkuse  kohta.  Antud  juhul   viitab   sõna  karakteristik  erinevate  pakkimisemeetodite, 
kombinatsioonis  pakkimismaterjaliga,  karakteristikutele.  Neid  tunnuseid  vaadeldi  eelmises  peatükis.  Mingi 
kindel  tunnus  võib  täita  mitmeid  eesmärke.  Näiteks  võib  pakkimismaterjali  jäikus  kaitsta  toodet  ja  samas  ka 
taluda  koormat,  kui  kaubaühikud  paigutatakse  üksteise  otsa.  Alati  tuleb  valida  mingi  kindel  pakkimise  tüüp 
lähtudes pakkimise eesmärkidest ja pakkimise karakteristikutest. Pakkimisel on mitmeid eesmärke. Olulisemad 
neist on näidatud joonisel. 
Pakkimisel/pakendil võivad olla järgmised funktsioonid: 
- 
reklaamikandja; 
- 
infokandja; 
- 
teenindus artikkel; 
- 
kaitse varguse vastu, keskkonna eest ja transpordil, ladustamisel ja ümberlaadimisel mõjuvate tegurite vastu; 
- 
ratsionaliseerimise faktor  transpordis , ladustamises, ümberlaadimises ja positsioneerimises. 
 
Pakend reklaamikandjana. 
Poed on täis toodete värvikirevaid väljapanekuid. Ometigi on see pakend, mitte toode, mis köidab tähelepanu. 
Kuigi pakend võib olla selleks, et kaitsta tooteid ja neid koos hoida, näeb varustaja/tarnija turundusosakond asju 
teisiti. Turundusinimestele on pakend ja pakkimine oluline reklaamikanal. Mitte toote tunnusjooned ei ole need, 
mis  silma  paistavad,  vaid  pakendi  omad  nagu  näiteks  kuju,  värv  ja  loosungid  jms.,  mis  loovad  nõudluse  toote 
järele.  Reklaamimise  eesmärkideks  on  samuti  olulised  ka  pakendi  pind  ja  materjal.  Kui  pakend  peab  esitama 
värvirikast  pilti,  siis  peab  valitav  materjal  olema  läbipaistmatu  ja  õige  paksuse  ning  pinnaga,  mis  lubaksid 
pakendile trükkida mitmevärvilist pilti. 
 
Pakend infokandjana. 
Pakend pakub mugavat võimalust teabe edastamiseks. Tarbija jaoks võib see info olla tootja kohta, toote tüübi 
kohta ja kuidas kasutada või  hoiatused toote kindlate tunnusjoonte kohta jne. Jaotuskanalis võib pakendil olev 
teave sisaldada ka midagi muud, nt.  sihtpunkt , käsitlemismoodused, sisu jne. Nii palju mis puudutab  pakendit , 
millel  on  teave  tarbijale,  on  nõuded  samad,  mis  reklaami  kandvale  pakendilegi.  Pealegi  ei  tohi  pakendi  kuju 
varjata  infot,  mis  peab  olema  silmapaistvalt  esitatud.   Paki   suppidel  olevad  juhendid  ja  muu  teave  on  näide 
sellest. 
Samuti  on  need  punktid  olulised  ka  jaotuskanalis,  kus  hoiatused/ teated   nagu  hoida   kuivana ,  käsitleda 
ettevaatlikult,  õrn,  kaubasaaja  nimi  ja  aadress,  katis  olevate  kaubaühikute  arv  jne.  peavad  olema  pidevalt 
nähtaval, kuigi need ei ole  reklaamid . Osa teabest võib olla kujutatud ka standardsete sümbolitena. 
 
 
 
Pakend, kui teenindus artikkel. 
Pakend võib pakkuda tarbijale või jaotuskanalile lisateenusena toote kergemat käsitlemist. Paki sangad on näide 
sellest. Teine näide on näiteks kaisulooma müümine  spets  pappkarbis, millel on näidatud kuidas  karpi  lõigata ja 
kokku  liimida , et karbist saaks mänguasjale “kodu”. 
Pakendit kasutatakse kui teenindusartiklit abina toote ümberlaadimisel, ladustamisel ja transpordil jaotuskanalis 
(-protsessis). Näide sellest on puitlatid suure pakkekasti all, mis võimaldavad kasti kahveltõstukiga tõsta. 
 
Pakkimine/pakend varguste vastu. 
Kauba  varastamist  võib  toimuda  igas  situatsioonis.  Kauba  vargust  tuleb  ette  seal,  kus  toimub   kokkupuude  
tarbijaga, aga ka tihti ilmneb toote vargust ka jaotusprotsessis. Pakkimise tulemusena on vargust võimalik teha 
võimalikult raskeks, näiteks järgmiste moodustega: 
- 
teha pakend nii raskeks, et seda pole võimalik tõsta; 
- 
teha pakendi plommi avamine  võimalikult raskeks; 
- 
teha pakend väga tähelepanuäratavaks värvi või suuruse jms. poolest nii, et (volitusteta) liigutamine ärataks 
tähelepanu; 
- 
nähtavate  ja  nähtamatute  märkide  jms.  lisamine   selliselt ,  et  kauba  liigutamine  oleks  elektrooniliselt 
tuvastatav; 
- 
selliste  seadmete  lisamine  mida  on  raske  eemaldada  ning  mis  muudab  toote  väärtusetuks,  kui  see  seade 
eemaldatakse volitusteta. 
Eelpool  toodud  näidete  kombinatsioonid  teevad   varastamise   veel  raskemaks.  Siinkohal  oleks  näiteks 
ehitusmaterjalide   (nt.  kahhelkivid)   ladustamine   lukustatavasse  konteinerisse.  Selline  konteiner  võidakse  tõsta 
valveta  ehitusplatsile,   kusjuures   varastamise  risk  on  väike.  Konteinerit  on  ilma  spets  seadmeteta  raskesti 
liigutatav  ning samas on  materjalide  raske  juurde  pääseda  kuna konteiner on lukustatud. Teine  näide  on toote 
märgistamine  nähtava  või  nähtamatu   seadmega ,  mis  aktiveerib  häiresignaali,  kui  möödutakse  vastavast 
elektroonilisest seadmest. 
Hästi    on  tuntud  veel  üks  näide,  kus   riietusesemed   klammerdatakse.  Klambrit  on  võimalik  eemaldada  ainult 
spetsiaalse seadme abil. Kui  klamber  eemaldatakse jõuga, valgub riietusesemele  tint , mis teeb toote väärtusetuks. 
Selliseid mooduseid võib kasutada ka jaotuskanalis. 
 
Pakkimine keskkonna mõjude vastu. 
Tooted võivad olla vastuvõtlikud keskkonnale. Peamiselt mõjub kaubale ilm, aga ka: 
- 
agressiivsed gaasid ja vedelikud; 
- 
tolm; 
- 
lõhnad; 
- 
radiatsioon . 
Pakkimine  peab kaitsma  toodet  seda  tüüpi keskkonna  mõjurite eest.  Näiteks kauba  pakkimisel  kilega  hoitakse 
ära võimalus, et kaup saaks rikutud vihma poolt. Ultraviolettkiirguse eest saab toodet kaitsta näiteks spetsiaalse 
UV kiirgust mitteläbilaskva kilega. 
 
Pakend, kui kaitse transpordil, ladustamisel ning ümberlaadimisel esinevate tegurite eest. 
Suur  töö  tehakse  kaitsmaks  kaupa   liikumiste   eest  transpordil  ja  ümberlaadimisel.  Transpordivahendi  järsk 
pööramine, pidurdamine, kiirendamine jms. näiteks võib põhjustada kauba liikumist. Tõstukid, mis on varustatud 
külghaaratsiga  vms  stoovimis  ja  ümberlaadimisseadmega,  võivad  tekitada  jõude,  mis  võivad  mõjuda  kaubale. 
Samasugust  mõju  võivad  põhjustada  kaubaalustega  seotud   seadmed .  Pakkimismaterjalid  peavad  olema 
võimelised eelpool mainitud jõude neelama, neid kaubale edasi andmata. 
Pakkimismaterjal  peab  olema  tugev  ja  jäik  või  piisavalt  elastne  neelamaks  lööke.  Lööke  neelavate 
(pehmendavate)  materjalide  kasutamine  on  üks  võimalus  eelpool  mainitud  probleemide  vältimiseks.  Näiteks 
täidetakse ebakorrapärase toote ristkülikukujuline kast polüstüreen tükikestega. Teine võimalus on piirata kauba 
liikumist pakis, näiteks hoiab kast pudeleid kindlalt paigas. 
Tavaliselt  ei  ole  tooted  osalised  lööke-tekitavates  liikumistes  laos.  Siiski  võivad  nad  olla  mõjutatavad 
kaubaühiku virnastamisel ja kinnitamisel tekkivate jõudude poolt. Pakend võib neid lööke pehmendada/neelata 
samasugusel viisil nagu teeb ta seda toote transpordi puhul. 
 
Pakend, kui ratsionaliseerimisfaktor transpordis, ümberlaadimisel, ladustamisel ja positsioneerimisel. 
Pakkimisel  on  ka  teisi  funktsioone.  Pakitud  tooted  mõjutavad  kauba  liigutamise  moodust  ja  pakend  võib 
põhjustada ka toote palju ratsionaalsemat liikumist jaotusketis. 
Pakendi tugevus, jäikus, suurus ja kuju mõjutavad suuresti tõste-transpordiseadmete ja ladustamise viisi valikut. 
Näiteks: üksteise peale ladustatava toodete arv, virna suurus on suuresti sõltuvad pakendi tugevusest ja jäikusest, 
pakendi mõõtmetest ja  suurusest . Parandades kastide ja kaubaühikute vastavaid omadusi võidakse suurendada ka 
virna mõõtmeid ja teisi omadusi ning ka ladustamise kompaktsust. 
Osas  pakend,  kui  teenindusartikkel  sai  mainitud  võimalust,  et  pakend  valitakse  muutmaks  toote  transporti, 
ladustamist ja  ümberlaadimist palju efektiivsemaks.  Selles  suunas (püütakse) tehakse  väga  palju viimasel ajal. 
Kaubaaluse  ja  teiste  selliste  võimaluste  esiletulek,  põhjustas  selliste  kaubaühiku  suurendamisvahendite  kiire 
kasvu.  Need  olid   edukad   katsed  ratsionaliseerimaks  pakitud  ja  kokku  pakitud  toodete  käsitlemist.   Kaubaalus  
soodustas  ka sekundaarpakkimise  kasvu suurematesse  kastidesse,  mis on  spetsiaalselt ehitatud ja varustatud, et 
oleks võimalik kauba liigutamine erinevate tõste-transpordiseadmetega. Aja jooksul on lisandunud veel mitmeid 
võimalusi nagu laokast, transpordikast, rullkonteiner, konteiner, lihter jms. 
Kõik  eelpool  mainitud  on  mõeldud  ratsionaliseerimaks  transporti,  ladustamist,  ümberlaadimist  kombineerides 
neid spetsialiseeritud transpordiga. 
Pakendi ja kaubaühikut mõõtmete valik nõuab spetsiaalset arutelu. Mõõtmed tuleb valida nii, et oleks saavutatud 
suurim  ladustamis-  ja  pakkimistihedus  transpordivahendisilma  et  puudused  ei  kaaluks  ülesse  eelised. 
Suurendatud   tihedus  tähendab  paremat   kaubaruumi   kasutamist.  Puuduseks  on  aga  see,  et   laadimine   ja 
mahalaadimine on tehtud raskemaks ja et üha rohkem erinevamaid paki suuruseid kasutatakse erinevate toodete 
juures. 
Kauba jms suurusest tulenevate probleemide vältida püüdmine on viinud meid toote ja kaubaühikute mõõtmete 
standardiseerimiseni,  mis  teeb  nende  kasutamise  transpordis,  ladustamisel  ja  ümberlaadimisel  palju 
paindlikumaks.  Suurema  paindlikkuse  saavutamise  nõudluses  jaotusketis  on  viinud  pakendite  kuju  ja  suuruse 
mitmete standarditeni, eesmärgiga: 
- 
luua ühesugusus/uniformsus (= sama kujuga  kaubad ); 
- 
kaupade ühetaolisus/homogeensus (= sama tüüpi kaubad); 
- 
neutraliseerida kaubad (= sama loomuga kaubad). 
Sellise standardiseerimisprotsessi hea näide on konteinerite areng; konteinerimajanduses kehtivad maksimaalsed 
konteineri  mõõtmed  ja  kaal  ülemaailmselt.  See  võimaldab  vedada,  ladustada  ja  ümberlaadida  erinevaid  kaupu 
samal  viisil.  Teine  hea  näide  on  kaubaalus,  siiski  ei  kehti  veel  kaubaaluste  puhul  ühtset  suuruse  ja  suurima 
kandevõime standardit. 
 
 
 
 
Pakendi valikut mõjutavad  faktorid  
 
 
Enne pakendi valikut tuleb arvestada mitmete tingimustega. 
Pakend 
 
peab 
kindlustama,  et  kauba  väärtus  püsiks  vastuvõetaval  tasemel,  kuni  kaup  jõuab  tarbijani.  Näiteks  ei  tohi  tooted 
saada kahjustusi, mis teeksid tooted tarbijale kasutuks. Seejuures peab seda  rakendama  läbi kogu jaotusprotsessi 
võimalikult väikeste  kuludega .  
Tingimused,  mis  määravad  pakendi  valiku  võivad  suurtes  piirides  erineda.  Aktsepteeritav  kaotuse  tase 
masstoodangu  juures  on  suurem,  kui  toodete  puhul,  mis  on  saadaval  ainult  limiteeritud  koguses,  kuna 
masstoodangulist toodet on kergem  asendada . Arvestades pakkimise tingimusi, jagatakse tooted järgmiselt: 
- 
tarbitavad kaubad nagu toiduained,  ravimid  jne.; 
- 
pika kasutusajaga kaubad nagu külmikud, autod, elektronkaubad jne.; 
- 
tooted tööstuse jaoks, nagu  ehitusmaterjalid , tööriistad jne.; 
- 
investeeritavad tooted nagu sisseseaded,  masinad  jne.. 
Mida erilisem või kauakestvam on toode, seda rohkem tuleb pöörata tähelepanu kauba pakkimisele/pakendile. 
Joonis  kujutab  endast  lihtsustatud   diagrammi   faktoritest,  mis  mõjutavad  pakendi  valikut  ning  kuidas  on  need 
faktorid omavahel seotud. 
 
Toote omadused. 
 
Pakend peab rahuldama mitmeid toote omadustest tulenevaid nõudeid nagu: 
- 
suurus, kuju, kaal; 
- 
vastuvõtlikus vigastustele; 
- 
materjali tüüp; 
- 
praktiline väärtus; 
- 
vahetamise võimalus. 
 
Kaal mõjutab seda, mis juhtub, kui  veol  kauba liigutamist kiirendatakse või aeglustatakse. See mõjutab ka juhul, 
kui kaup kukub või kukutatakse vette jne. Samuti on raske lasti varastamise tõenäosus väike. 
 
Vigastustele vastuvõtlikus on  indikaator , mis näitab kui hästi suudab toode vast panna löökidele, vibratsioonile, 
kukkumistele jne.. 
Mingi toode võib sisaldada osa, mis on vastuvõtlik vigastustele ning ülejäänud osad seda ei ole. Sellistel juhtudel 
võib need osad pakkida eraldi ülejäänud tootest. 
 
Materjali tüüp viitab materjali omadustele, millest valmistatakse toodet. Näiteks kas toote materjal(id) sisaldavad 
metalli, mis võivad korrodeeruda, orgaanilisi aineid, mis võivad mädaneda, värvi, mis võib laiguliseks muutuda, 
ühikud, mis on radiatsioonist mõjutatud/kahjustatud, materjalid mis on mõjutatavad lõhnadest jne. 
 
Toote  tüüp  viitab  ohtlike  ainete  erinevatele  kategooriatele.  Ohtlike  ainete  liikumine  on  rangete  tingimuste 
küsimus, mis pole ainult määratud ainest vaid ka kasutatavast transpordist. 
Ohtlikud  ained  nagu  näiteks  kergestisüttivad,  toksilised,  korrosiivsed  ja  radioaktiivsed  ained  jagavad 
erinevatesse  kategooriatesse,  mida  kontrollitakse  eraldi  veel  rangemate  tingimustega.  Pakend  ei  pea  mitte 
kaitsma toodet ennast, vaid  pakend peab kaitsma ka keskkonda ainete ohtlike mõjude eest. 
 
Praktiline väärtus puudutab väärtust varguse korral. Väärtus ei ole mitte ainult määratud toote omandamishinna 
poolt vaid ka selle toote utiliseerimise võimaluste poolt antud kohas. Näiteks on nõudlus ehitusmaterjalide järele 
palju  suurem  kohtades  kus  ehitatakse,  mitte  aga  seal,  kus  juba  majd  valmis  ja  kasutusel  on.  Samuti  võitakse 
varastada ka pakkematerjali ennast. Näiteks on Aafrikas eriti  hinnas  lina ja seepärast varastatakse seal tihti linast 
kotte  pigem  nende  kui   koti   sisu  pärast.  Sama  kehtib  ka  puidust  kastide  jms.  kohta,  mida  võidakse  kasutada 
ehitusmaterjalina. 
 
Vahetamise võimalus puudutab toote kättesaadavust/sobivust, kui see on kadunud või vigastatud. 
 
Ettekirjutused  ja  standardiseerimine . 
Riiklikud  ja  rahvusvahelised  kokkulepped  sisaldavad  ettekirjutisi  kauba  transpordil  ja  spetsiaalseid  märgistusi. 
Olemas on rahvusvahelised reeglid,  mis kehtivad igal transpordiviisil eraldi. Lisaks on igal riigil omad erilised 
eeskirjad, mis määravad pakendi tüüpi ja spetsiaalse märgistuse. 
 
Sihtpunkt. 
Sihtpunkt viitab sihtpunkti asukohale ja nõutavale ajale, mis kulub transpordil sinna jõudmiseks. Siinjuures tuleb 
vahet teha piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise transpordi puhul. Samuti on pakendi valik mõjutatud sellistest 
teguritest  nagu  tingimused  sihtpunktis  (temperatuuri  muutused,  niiskus,  küalislahkusetu  ümbruskond  jms.). 
Ajategur   puudutab  lubatud  aega,  kauba  kohaletoimetamiseks,  nagu  näiteks  toimetatakse  ekspress   saadetised  
kohale õhu kaudu. 
 
Tähistused, välimus ja kuju. 
Peale  spetsiaalsete  tähistuste,  mis  on  vajalikud  ainult  transpordiprotsessis  (toote  vedu,  ladustamine  ja 
ümberlaadimine),  võib  pakendi  valik  olla  mõjutatud  ärilistest  teguritest.  Näiteks  võib  toote  väärtus  kasutuses 
kasvada, kui pakendil on kujutatud instruktsioonid lahtipakkimise, kokkupanemise ja kasutamise kohta. Näiteks 
võib olla kappidel, mida tuleb kliendil endal kokku panna, pakendi peal juhend(id) nende kokkupanekuks. Peale 
selle võib pakend olla tehtud, suurema läbimüügi eesmärgil, ligitõmbavamaks. Pakendi kuju võib olla kliendile 
ligitõmbavam ning samas võib seesama pakend teha asjad palju mugavamaks, näiteks kaupa lahti pakkida. 
 
Transpordiliik . 
Transpordiliik  on  suuresti  määratud  sihtpunkti  poolt.  Näiteks  määrab  kasutada  olev  aeg  ja  koht,  kas  toode 
saadetakse   Rotterdamist  New   Yorki   lennukiga  või   laevaga ,  kuna  mõlemad  võimalused  on  põhimõtteliselt 
kasutamiskõlblikud antud juhul pakitud toote puhul. Transpordiviisi valik ei ole ette teada otsus. Pakendiliigi ja 
transpordiliigi  valikul võib olla otsene seos. 
 
Transporditingimused. 
Transporditingimused  katavad  igasuguseid  toodet  potensiaalselt  vigastavaid  juhtusid  veoprotsessi  ajal.  Kaubad 
peavad  kandma  mehaanilist  raskust,  mis   varieerub   sõltuvalt  transpordiviisist,  näiteks  kas   raudtee -  või 
meretransport.  Samuti  ilmnevad  mehaanilise  raskuse  vastupidamise  nõuded  kauba  ladustamise  ja 
ümberlaadimise ajal. 
Transporditingimuste  hulka  kuulub  ka  ilm.  Seda,  millist  mõju  omab  ilm  transpordile,  oleneb  geograafilisest 
asukohast, hooajast ja kellaajast. Need tegurid võivad põhjustada äärmuslikke temperatuure, niiskust jne. 
Transporditingimuste hulka kuulub ka ruumi tüüp kus kauba transportimine, ladustamine ja ümberlaadimine aset 
leiab. See määratleb (pakitud) toote vahetu keskkonna. Ruum võib olla kuiv või niiske, soe või külm. 
 
Transpordirisk. 
Transpordi risk kujutab endast kõigi füüsiliste raskuste kombineeritud efekti (pakitud) kaubale. 
 
Spetsiaalne tähistus. 
Spetsiaalne  märgistus  peab  vastama  mitmetele  seaduslikele  nõuetele  ja  teistele  tingimustele.  Eelkõige  peab 
selline tähistus olema selge, perfektselt  loetav  ja kujutatud. Mõningatel juhtudel peab teda olema võimalik muuta 
transpordiprotsessi käigus. 
 
Kinnitamine. 
Jõud,  mis  mõjuvad  toodetele  veo  ajal,  võivad  põhjustada  lasti  liikumise  ning  seepärast  kahjustada  toodet  ja 
põhjustada raskusi ümberlaadimisel, mis võib viia kauba lisa kahjustamisele. 
 
Ladustamine ja käsitlemismeetodid. 
Ladustamise ja käsitlemise meetodid võivad mõjutada pakitud kauba kuju, kaalu ja suurust. Mõnikord on kasulik 
valida pakend nii, et tooteid võib käsitleda palju ratsionaalsemal viisil. Nt. kui külmiku pakkimisel pannakse alla 
liistud  nii, et toodet oleks võimalik tõsta kahvelhaaratsiga tõstukiga. Tugev pakend, mis säilitab oma kuju, võib 
kasutada kauba üksteise otsa virnastamisel. 
 
Kaubaühiku kuju. 
Kaubaühiku kuju mõjutab toote pakendit. Kaubaühikud, mis ei ole toetatud ja kinnitatud (kinniseotud), tuleb veo 
ajal  kinni klammerdada. Pealegi tuleb kogu  lahtine   kaup tuleb paigutada  nii,  et  see  moodustaks ühtse  terviku. 
See toob kaasa pakendi kohandamise. Kui kaubaühik on moodustatus kasutades kile, peab pakend vastu  pidama  
koormustele ja temperatuurile pakkimise ajal. 
 
Transpordivahendid. 
Veovahendid  põhjustavad mehaanilisi jõude, mis rakenduvad tootel. Otsused, mis tehakse seoses kaubaühiku ja 
pakendi kuju ning tüübi valikul on mõjutatud ka transpordivahendi poolt. 
 
Keskkond. 
Lõpuks  pakendist  tulenev  jäätmete  probleem.  Mõned   pakkematerjalid   on  eriti  mittekeskkonnasõbralikud,  nt. 
mõned plastikud. Teised jälle võtavad niipalju ruumi, et nad tekitavad probleemi ladustamisel ja  eemaldamisel  
ning  tulemusena    ka  suures  jäätmete  koguses.  Mittekeskkonnasõbralikest  pakenditest  tekkinud  probleemid 
põhjustavad  suure  jäätmete  hulga  ja  on  kallid  ning  probleemsed  nii  saatjale,  kui  ka   saajale .  On  olemas  ka 
seadused, mis pakendiga seotud probleeme reguleerivad.