Psühholoogia - Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Psühholoogia
Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung
10 fakti

Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile.

Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides).

Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega:

Id – sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega
Ego – otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada
Superego – kultuurinormide ja –väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis)

Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tung millegi/kellegi vastu.

Freudi jaoks oli tähtis psühhoseksuaalne areng. Ta jagas needki kolmeks:

Oraalne faas – esimesed 18 elukuud, seotud imemisrefleksiga.
Anaalne faas – 1st kuni 3nda eluaastani, tekib enesekontroll , iseseisvus.
Falliline faas – 3ndast kuni 5nda eluaastani, tekib kiindumus vastassoost vanemasse.

Iga eelneva faasi edukas läbimine annab hea aluse järgmiseks faasiks/arenguetapiks.

Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Need jagunevad kolme suurde gruppi.

Esiteks on siis neurootilised kaitsed . Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid).

Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine ( kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi).

Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine (emotsioonide suunamine millegile teisele), ennetamine, altruism (teiste sarnaste probleemidega tegelemine), huumor (ängi põhjused naeruvääristatakse) ja sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse).

Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu näiteks Carl Gustav Jung, kes arendas analüütilist poolt, Alfred Adler individuaalpsühholoogia, Erik Erikson ego-analüütiline, Erich Fromm sotsio -psühhoanalüütiline jne.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Psühholoogia - Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung #1

Psühholoogia - Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung #2

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariellM Õppematerjali autor

Psühholoogia Sigmund Freud Carl Gustav Jung

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia eksam

Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta;

Psühholoogia

doc

Kliiniline psühholoogia

Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et

Psühholoogia

doc

Psühholoogia eksami materjal

Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on

Psühholoogia

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad:  Keskkonnastiimulid  Varasemad kogemused  Geneetiline baas  Füsioloogiline seisund  Tunnetussüsteem  Sotsiaalne keskkond  Kultuuriline keskkond  Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.

Psühholoogia alused

178

docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust):  Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung.  Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas.  Alateadvus/teadvus.  Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise.  Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises.  Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA:  Abraham Maslow, Rogers.  Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea.  Eneseteostus.  Vabadus, eksistentsiaalsus.  Terviklikkus.

Isiksusepsühholoogia

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

pdf

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

· Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud.

Enesejuhtimine

docx

Psühholoogia konspekt

(nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid