Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juustu sordid (0)

1 Hindamata
Punktid

Minu soovitus Kairitile .
Mozzarella
Mozzarella on kolmas hästi levinud juust Eestis. Originaalne Mozzarella on tehtud vesipühvli piimast, kuid ka lehmapiim on sobilik. Mozzarella on väga värske juust, mida noorem seda parem. Minimaalne rasvasisaldus on 50%, seega kergusele ja pehmusele vaatamata tugevatoimeline juust.Mozzarellat on väga palju erinevaid variante . Itaalias on lausa spetsiaalsed mozzarella-baarid, kus pakutakse kohalikke veine ja erinevaid mozzarellasid kõrvale.
Itaalia ja mozzarella võiksid vabalt olla ka sünonüümid. Värske, kiulise struktuuriga, portselanvalge värviga juust on vallutanud miljoneid südameid üle maailma. Leiab kasutust kõikvõimalikes erinevates vahemerepärastes roogades.
Itaalia toorjuustu analoogtoode, mille eestlased on hästi vastu võtnud ja mida valmistatakse nüüd ka Eestis. Hapuka maitse ja lõhnaga.
Üks paljudest legendidest selle juustu kohta räägib, et mascarpone sai oma nime hispaaniakeelsest väljendist - "mas que bueno ", mis tähendab” parem kui hea”. See väljend ehk iseloomustabki kõige paremini seda suurepärast magustoidujuustu.Mascarponet saab valmistada ka kodus. Itaallaste üks lemmikmagustoite on Mascarpone ja Gorgonzola juust omavahel segatult.
Havarti juust
Havarti juust on saanud omanime samanimelisest farmist Taanimaal, kus seda tüüpi juustu esimesena valmistama hakati. Tegemist on poolkõva lehmapiimast valmistatud juustuga. Värvus varieerub elevandiluust helekollaseni.
Valmistati esimest korda Valio 75. süniipäeva puhul 1980. aastal. Saadaval kahe erineva rasvasisaldusega 17% ja 29%.Poolkõva, 10 kuud küpsenud delikatessjuust.
Valio Oltermanni – mõnus vaheldus toidulauale. Oma maheda ja õrnalt koorese maitsega sobib ta maitsestama paljusid roogasid. Sobib suurepäraselt ka võileibadele ja salatisse.Valio Ritari - kui keskmine Soome juust on suhteliselt mahedamaitseline siis Ritari tänu oma 10 kuulisele küpsemisele pakub põnevat vaheldust. Hea leid juustulauale!

Suitsujuust , suitsujuust singiga .

Üllatuslikult on see tuntuim ja suurim ekspordiartikkel saksa juustude seas. Leiutatud munkade poolt Rotthalmunsteri kloostris , kogus kiiresti populaarsust Bayeri lehmakasvatajate seas. Juust tehakse kõigepealt valmis ja siis suitsutatakse väga erinevate meetoditega. Sellest tingituna on ka suitsujuustu sorte väga erinevaid. Suitsujuustu tegemine tähendab rohket käsitööd, seepärast on see väiketootjate pärusmaa. Tihti lisatakse suitsujuustule ka sinki.Mahedamaitseline juust, milles pole liialdatud ei suitsu ega soolaga . Tänu oma neutraalsele maitsele sobib  maitsestama paljusid roogi. Tasub proovida juustusupis, millele annab sametise konsistentsi ja õhk-õrna suitsumaitse.Tugev suits ja tuntavad-nähtavad singitükid iseloomustavad seda Saksa juustu, millele leiab köögis kasutusviise seinast-seina. Kuid selle juustu kasutamisel tasub temasse suhtuda väikese ettevaatlikkusega kuna suitsumaitse on sellel juustul üsna intensiivn
Minu soovitus Helenale .

Appenzeller.

Nime saanud Austria piiri lähedasest maakonnast, milles seda juustu toodetakse juba üle 700 aasta. Tootjaid on mitmeid ning ka retseptid varieeruvad, seega võib leida palju erinevaid maitsenüansse. Klassikaline juust on kolme kuu vanune, kuldse etiketiga kuni kuus kuud ning musta etiketiga üle üheksa kuu vanune. Erinevate vanustega Appenzellerid pakuvad ka erinevaid maitsenaudinguid. Kui nooremaid saab väga edukalt kasutatad erinevates küpsetistes ja salatites siis vanemaid ja väärikamaid Appenzelleri pere liikmeid soovitan proovida just juustuvaagnalt, klaasi punase veiniga.
Tete De Moine
Üle 800 aasta tagasi Bellelay kloostris valmistama hakatud juust, mille nimi on tõlkes Munga pea. Rohkeid auhindu saanud juust, mille valmistamise õigus on ainult üheksal tootjal. Lõigatakse mitte noaga , vaid spetsiaalse seadmega Girolle, mis kaabib juustu lilleõit meenutavatakse moodustisteks. See pole niisama tembutamiseks, vaid paremaks maitseomaduste edasiandmiseks .
Tugeva pähklise maitse ja meeldiva aroomiga juust. Kui Gruyere ja teised traditsioonilised Šveitsi juustud leiavad tihti kasutust fonüüdes ja raclettides siis Tete de Moine on parim just spetsiialse seadmega lõigatud roosidena, Rielsingu või Chardonnayga nautides.
Emmental
Üks tuntumaid Šveitsi juuste, algupäraga Emmentali kantonist Berni lähedalt. Tehtud lehmapiimast ning vanusega 2-12 kuud olenevalt valmistamise meetodist. Kuna šveitslased on kaitse alla võtnud, mitte tootenime Emmental vaid Šveitsi Emmental, siis kohtab sellenimelist juustu laialdaselt ka mujal, riigi piiridest kaugel väljaspool.Tõsisele juustusõbrale see juust väga pikka tutvustamist ei vaja. Emmental juustud on olnud läbi aegade eestlaste suured lemmikud. Emmenatal juustud pakuvad kokkadele piiramatuid kasutusvõimalusi – sobib hästi võileivale, fonüüsse, gratineerimiseks jne..
Juustu sordid #1 Juustu sordid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helenax Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muna- ja juusturoad
11
doc

Muna- ja juusturoad

(Ibid) Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. (Ibid) Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. (Ibid) 2.1 Erinevad juustusordid 2.1.1 Brie Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta-nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile. (Tuntud prantsuse juustusordid) 2.1.2 Bleu d´Auvergne

Kokandus
Juust
12
doc

Juust

Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk

Restoraniteenindus
Juustulaud
17
doc

Juustulaud

-lepingu allakirjutamine -preemiate ,autasude kätteandmine -mitmesuguste saavutuste tähistamine -esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks

Kokandus
Juustud
13
pdf

Juustud

.......................................... 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? .......................................................................................................... 7 Juust on hammastele kasulik ......................................................................................................... 7 Juustu kasutamine toidus......................................................................

Toiduhügieen
Juust on suurepärane toiduaine
5
docx

Juust on suurepärane toiduaine.

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab

Juustud
12
pptx

Juustud

JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ­ ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse

Toit ja toitumine
Toiduainete õpetus
180
ppt

Toiduainete õpetus

Mascarpone Rasvane lehmapiimast valmistatud toorjuust on koorene, kreemja konsistentsiga ja veidi hapuka maitsega Temaga võib retseptides asendada koort, näiteks pastakastmete puhul Mascarpone Philadelphia koostises on ainult koor, juuretis ja maitseained- stabilisaatorid Mis on juust? Juuston piimavalkude ja -rasvade tahke kogum Suurem osa laktoosist ja mineraalsooladest läheb vadakusse Mis on juust? Juustude järelvalmimisel lagundavad mikroorganismid juustu piimavalke lihtsamateks ja paremini seeduvateks ühenditeks Seetõttu muutub juustumass pehmemaks ja ühtlasemaks ning omandab erilise maitse ja lõhna. Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode

Toitlustusettevõtete töökorraldus
Juustu nimetused -Selver
6
docx

Juustu nimetused -Selver

40. Määrdejuust 4.94 lepasuitsu 41. Toorjuust Classic 7.45 (Philadelphia) 42. Toorjuust Turek 13.27 43. Juust fitaki, 8.63 oliividega, maitserohelisega 44. Juust fitaki 5.18 45. Juust feta lamba ja 19.45 ?? kitsepiima 46. Feta juust Olympus 14.75 47. Toorjuust ricotta 6.36 48. Toorjuust mascapone 7.96 49. Valge juust oliividega 9.27 (Apetina) 50. Zottarella Classic 7.12 51. Farmi juustu snäkk 10.65 juust (pastöriseeritud piim, laap, juuretis, keedusool, säilitusaine E252), maitseainete segu 1.8% (keedusool, paprika, maitsetugevdaja E621, sibul,

Toitumisõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun