Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kalad (0)

1 Hindamata
Punktid

Kalad

Keemiline koostis sõltub:
  • kala liigist
  • vanusest
  • füsioloogilisest seisundist
  • rammususest ja teistest teguritest
kala lihaskude sisaldab:
  • vett
  • valke
  • süsivesikuid
  • mineraalaineid
  • vitamiine
  • jt. toitaineid
valgud :
  • moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa
  • kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud.
Rasv :
  • on kalalihas 0,3-35%
  • kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1%
  • tursamaks sisaldab rasvakuni 70%
  • kalarasv on hästi omastatav
Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen
Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust.
Vesi:
  • eri kalaliikide lihas moodustab 52-85%
  • vesi esineb vabas ja seotud olekus
  • vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid
  • vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel
  • seotudvesi ei ole lahustaja ja see külmub alla 0 kraadi
Vitamiine:
  • leidub kala kõigis kudedes, eriti palju aga maksas
  • kõige sagedamini esineb A, D, B ja E-vitamiine
  • inimorganism omastab kalaliha kiiremini ja täielikumalt kui loomadeliha
  • see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust ( loomaliha 50%)

Kalade liigitus:
Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi:
  • keha kuju (piklikovaalsed, lamedad…)
  • soomuste olemasolu (suured või väikesed)
  • uimede arv, asetus , kuju
  • suu kuju ja asetus
  • luu- ja kõhrkalad.
Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse:
  • merekalad (elavad meredes, ookeanides )
  • mageveekalad (elavad jõgedes, järvedes)
  • riimveekalad (rannikulähedastes mereosades)
  • siirdekalad (elavad meredes aga koevad jõgedes ja vastupidi)

Kalatooted:
Pool- ja kulinaartoodete valmistamine:
  • suurendab kalakaupade sortimenti
  • kergendab tööd
  • kiirendab toidu valmistamist .

Pooltooted (külmtöödeldud) on:
  • toored kalakotletid
  • kalatükid (naturaalselt ja paneeritult)
  • kalafilee

kulinaartooted (kuumtöödeldud) on:
Realiseerimisaeg 12-72 tundi.
Kalakonservid liigitatakse:
  • naturaalsed (preservid)
  • tomatikastmes
  • taimeõlis
  • pasteedid ja pastad

Suitsutatud kala:

Kalamari :
  • Koosneb marjateradest, mis asetsevad sidekoest kestas
  • Sisaldab:
  • Rasva 10-16%
  • Valke 24-30%
  • Mineraalaineid (Cl, K, Na, S, Ca, Mg, I)
  • Vitamiine (A, B, C, D)
Surimitooted:
  • On kalalihast toodetud kalavalk
  • Keedetakse õhukese lehena, mis hiljem rullitakse kokku
  • Punane värvus pärineb paprikaekstraktist või toiduvärvist
  • Rasvasisaldus alla 0,5% ja toiteväärtus95 kcal
  • On pastöriseeritud ja jahutatud toode ning säilitusaeg 45-60 päeva

Kalad #1 Kalad #2 Kalad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GZXDQW Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kala- ja kalatooted
29
doc

Kala- ja kalatooted

peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja

Kaubandus ökonoomika
Kala ja kalatooted referaat
21
docx

Kala ja kalatooted referaat

..............................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)

Toiduainete õpetus
Toiduained
62
doc

Toiduained

Rootsi ­ 730 ­ 739, Läti ­ 475, Leedu ­ 476, Suurbritannia ­ 500 ­ 509, Taani ­ 570 ­ 579, Poola ­ 590, Soome ­ 640 ­ 649, Norra ­ 700 ­ 709, Ukraina ­ 482, Holland ­ 870 ­ 879, Tsehhi ­ 859. Kõikide riikide numbrite kohta on koostatud vastav loetelu. 1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad.

Toitumisõpetus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun