temperatuure (üle 180 kraadi ei tohi kuumutada), kuid on organismi poolt palju paremini omastatavad. Rasva omastatavus organismi poolt sõltub tema sulamistemperatuurist, mida madalam see on, seda parem omastumine. Rasvu sünteesib inimese organism ka ise nii valkudest kui süsivesikutest. Süües üleliia magusat ning seda mitte ära kulutades võib minna paksuks, kuigi rasvu palju ei söögi. Puu- ja köögiviljad rasvu praktiliselt ei sisalda. Rasvarikkad loomsed toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor ja rõõsk koor, munakollane, rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid. Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse,
Parapähkel Läbimõõt on 30 cm. Vili kaalub 2-3 kg. Muutke teksti laade Pähkli sees 15-25 Teine tase apelsinilõigu taolist Kolmas tase Neljas tase seemet. Viies tase Kasutamine Parapähklid on valgu- ja rasvarikkad (rasvasisaldus 50-70 %). Pähkleid kasutatakse toiduks nagu pähkleid ikka ja ka õli tootmiseks. Õli kasutatakse ka õlivärvide ja seebi valmistamiseks. Parapähkli õli Muutke teksti laade Õli on maitsev, Teine tase Kolmas tase meenutab mandliõli, Neljas tase
- vannilelusid 8. Mänguasja helitase ei tohi olla üle 65 dBA 50 cm kaugusel mänguasjast (ruumis). 9. Kosmeetilised ained kosmeetikakaupades toimivad kahel viisil: 1.mehaaniliselt; 2.keemiliselt. 10. Leelise ja rasva vahekorra alusel jagunevad tualettseebid kolme rühma. 1) Leeliselised seebid ; 2) neutraalsed seebid ; 3) rasvarikkad seebid. 11. Imikuhooldusvahendites sagedamini kasutatavad toimeained on tsinkoksiid, saialill, dekspantenool/pantenool, nõiapähklipuu, kummel, essentsiaalsed õlid. 12. Lõhnaõli sisaldab vett: - 30% - 3% - 10% 13. Tekstiilpudukaupade valmistamismeetodid on kudumine, punumine, heegeldamine ja õmblemine. 14
kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik)rasvkude(rakud on suured ja rasvarikkad, nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite umber)veri(rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on 3: punalibled (erütrotsüüdid), valgelibled (leukotsüüdid), vereliistakud.Kannab toitaineid, hapnikku, hormoone, jääkaineid.) Lihaskude-võimaldab organismi ja organismisisest liikumist.omapära : rakud kokkutõmbumisvõimelised, piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest - müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki.Jaotus: silelihaskude(siseorganite lihastes,
soja asendamatu toiduaine diabeetikutele. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained).
tuhksuhkruga või segatakse kuuma tärklisesiirupiga . Seejärel kaetakse valmis kompvek sokoaadiga . 18 . Mis on ,,linnupiim"? -Linnupiim e. Sufflee kompvekid valmistatakse kondentseeritud piimast või koorest , agarist , munavalgepulbrist , aroom ja värvainetest . 19. Millist kompvekki nim. Pralineekompvekiks ? -Neid kompvekke valmistatakse praetud ja peenestatud pähklitest , sukrust , kakaopulbrist , rasvainetest ,piimasaadustest , alkoholist ja aroomainetest . Need kommid on väga rasvarikkad ja magusad . Nt : Desiree sari . 20.Mis on pumatikompvek? -Neid saadakse suhru ja tärklisesiirupi vahustamisel , juurde võib lisada piimasaadusi , kakaod , kohvi , likööri jne . Need kompvekid glasuuritakse hiljem sokolaadiga . Nt : Tõmmu.
Olen kuulnud paljusid inimesi kurtmas, kes ise on peenem kui luuavars, et nad on nii paksud ja et nad peaksid dieedile minema, mida nad ka edukalt teevad. Arvatavasti ei suuda nad endale selgeks teha, mida nad sellega oma organismile teevad, sest see vajab ju ikkagi palju erinevaid toitaineid, ainult veest ära ei ela. Neile inimestele on vastandiks need, kes absoluutselt ei vaatagi, mida nad söövad. Kõik hamburgerid ja friikartulid, mis viivad küll keele alla, aga on siiski väga rasvarikkad. Nii need kilod tulevadki ja sealt edasi on palju suurem võimalus haigestuda südame- ja vereringehaigustesse. Paljudel on enda arvamus tervislikust toidust, või mõnel see arvamus puudub. Kuigi inimesel on õigus süüa seda, mida ta tahab, peaks ta mõtlema ka oma tervisele.
Piimapulbri pakkeühiku suurus sõltub kasutajast. Suured pakendid- pooltooteks. Väikses pakendid- lõppkasutajale tarbimiseks. Pakkematerjal peab vastama järgmistele nõuetele: Pakendamise/pakkimise viis ja kasutatavad materjalid peavad tagama pakkeühiku hermeetilisuse, valguskindluse, piisava mehaanilise tugevuse. 37. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasvade oksüdatsiooni ja tagada pikk säilivusaeg. 38. Mille järgi jaotatakse tavaliselt lõssipulber eriliikidesse? Pastöriseerimis temperatuuride järgi ( madalalt, kõrgelt ja keskmiselt kuumutatud) 39. Miks kasutatakse lõssipulbri tootmisel väga erinevaid lõssi pastöriseerimise režiime? Võib aga kasutada ka erirežiime, millega saab reguleerida lõpptoote viskoossust.
sarvrakud. Müügil on : Kompaktsed seebid vedelseebid seebi koostis: säilitusained zeleerivad ained värvained seebikivi õlid sünteetilised rasvhapped salomass loomsed rasvad glütseriin speramtseet lanoliin boorhape ekstraktid antibakteriaalsed ained pehmendavad ained sünteetilised ained Seepides sisalduva leelise ja rasva vahekorra järgi jaotatakse: Leeliselised seebid Neutraalsed seebid Rasvarikkad seebid ehk spetsiaalseebid Parfüümseebid Deo-seebid Antibakteriaalsed seebid Rasvavabad seebid Dekoratiivkosmeetika Jumestusvahendid Peitepulgad ja värvid Vedelad jumestuskreemid Kreempuudrid Silmameigi aluskreemid Puudrid Tolmpuuder Kivi- ehk kompaktpuuder Põsepunad Silmapliiatsid Lauvärvid Lainerid ja ripsmetusid Huulevärvid Kunstripsmed
Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped .Rasva leidub vähe puu- ja juurviljades, kõigest mõni protsent. Rasvarikkad toiduained on aga liha, või margariin , pähklid jms. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Toon mõned näited ,milline on rasva sisaldus ainetes 100 grammi kohta: Õli, kookosrasv, searasv -100 g Seapekk -89 g Või, majonees - 80 g Sarapuupähklid - 63 g Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel - 47 g Pop corn - 43 g Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas -35 g
5)Suhkur Suhkrud kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik. Kuid neid on tarvis vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Piirata tuleb eelkõige just lisatavate suhkrute hulka, kuna neid sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti ,,tühja energiat" - annavad küll palju energiat, kuid sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on palju suhkrut sisaldavad tooted ka rasvarikkad. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrutega liialdamine on ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke põhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ning diabeeti haigestumise riski. 6). Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju
Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid. 2) Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike: 1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid) 2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid) 3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad) 4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure) 5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega) 6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku) Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi. 3) Lihaskude on kahte liiki: 1) silelihaskude 2) vöötlihaskude Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, ei allu tahtele, tõmme on aeglane
sama toitu süües) võib see põhjustada kõhulahtisust. Samamoodi võib mõjuda keedetud hirss. Kaerahelbed võivad chow karva inetuks muuta. Aedvilju võib toidule lisada hautatuna ja püreestatuna. Sobivad on porgandid, kõrvits, kabatshokk. Valmistoitudest sobivad tihtipeale need toidud, mis sisaldavad riisi, näiteks riisi ja lambaga. Kalkuniliha peetakse chowle väga sobivaks, kuna see on kõige rasvavaesem. Chow chowdele ei sobi rasvarikkad toidud, sest chow chow ei liigu nii palju, et kõike seda rasva ära kasutada. Ka liigne valgusisaldus toidus pole chow´le sobiv. Kindlasti ei sobi koera menüüsse shokolaad, küpsised ja muu selline inimestele mõeldud maius. Kui tahate oma koera premeerida, andke parem talle tükike juustu või killuke leiba. Hooldamine Kammimine Väikest chow chow kutsikat võiks kammida kas iga päev või siis ülepäeviti, et ta harjuks kammimise ja karvahooldusega
3) Kala, liha ja muud valkude allikad. Siia gruppi kuuluvad liha, kala, linnuliha, munad, kaunviljad, koorikloomad, pähklid ja seened, mida tuleks tarvitada mõõdukalt. 3 4) Piimasaadused. Piimasaadusi tuleks tarbida mõõdukas koguses. Parimad on vähese rasvasisaldusega ja rasvata piim, väherasvane jogurt, toorjuust, lahja hapukoor, kodujuust, mõned kohupiimasordid ja naturaalne jogurt. 5) Suhkru- ja rasvarikkad toidud. Suhkru- ja rasvarikast toitu tuleks süüa harva. Sellesse gruppi kuuluvad keskmise ja kõrge rasvasisaldusega juust, võileivamäärded, toiduõli, küpsised, koogid, kommid, sokolaad. Järgnevalt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid protsentuaalselt. Või, toidurasvad 2% Maiustused 3% Liha, kala, muna 9% Puuviljad 11% Teravilja tooted 15% Kartul 16%
Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse.(1) Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.(1) Vesi
vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi osalevad paljude ühendite transpordis annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid
Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis,
· Koorepulber 27. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 28. Millest sõltub piimapulbrite pakkeühiku suuruse valik ning millistele nõuetele peab piimapulbrite pakkematerjal vastama (nimetada vähemalt 3 nõuet)? Pakkeühiku suurus sõltub sellest kellele toode mõeldud on. · Niiskuskindel · Valguskindel · Gaasikindel 29. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasvade oksüdatsiooni ja tagada pikk säilivusaeg 30. Mille järgi jaotatakse tavaliselt lõssipulber eriliikidesse? Pastöriseerimis temperatuuride järgi ( madalalt, kõrgelt ja keskmiselt kuumutatud) 31. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim?
kalorite hulga on samuti vajalik jälgida erinevate toitainete õiget suhet. Mitmed toitained on vähesoovitatad, mis ei paku sportlasele vajalikku energiat niiöelda ,,tühjad kalorid". Näiteks on need: · Suhkrud, maiustused o Monosahhariidid (glükoos, fruktoos) o Disahhariidid (sahharoos) o Sokolaad, marmelaad, tort, jne. · Jahutooted o Valge sai, koogid, keeks, jne. · Rasv, rasvarikkad toiduained ja rasvased road o Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane, paneeritud road, jne. · Alkohol Energiavajadus erinevatel spordialadel võib kõikuda väga suures ulatuses 3000 kilokalorist kuni 12000 kilokalorini. Näiteks: · Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. · Tour de France pikimad etapid 12000kcal.
korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete,
35. Miks tuleb värske piimapulber jahutada võimalikult kiiresti temperatuurile alla 25 ºC ning millised on kaks tüüpilist viisi selle teostamiseks? 36. Millest sõltub piimapulbrite pakkeühiku suuruse valik ning millistele nõuetele peab piimapulbrite pakkematerjal vastama (nimetada vähemalt 3 nõuet)? Pakkeühiku suurus sõltub sellest kellele toode mõeldud on. · Niiskuskindel · Valguskindel · Gaasikindel 37. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasvade oksüdatsiooni ja tagada pikk säilivusaeg 38. Mille järgi jaotatakse tavaliselt lõssipulber eriliikidesse? Pastöriseerimis temperatuuride järgi ( madalalt, kõrgelt ja keskmiselt kuumutatud) 39. Miks kasutatakse lõssipulbri tootmisel väga erinevaid lõssi pastöriseerimise reziime? 40. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu
kahekümnekilosteks brikettideks. Kalajahu on valmistatud nii tervest kalast ja luude st ning soolikatest . See on pruunikas pulber, mis on saadud kalajäätmemassist üleliigse õli ja vee eraldamise ning saadud massi jahvatamise tee.Kalajahu on hea proteiinisööt (50-60% proteiini), ta sisaldab palju lüsiini (30-40 g/kg) ja S-aminohappeid (ligikaudu kaks korda rohkem kui lõs sipulber, 20 g/kg). Kalajahu on kaltsiumi- ja fosforirikas. Kalasöödad on rasvarikkad ja nende omadused kanduvad keharasvale üle. Palju kalasööta tarbinud sigade pekil on kalamaitse ja -lõhn. Selle vältimiseks ei tohi kalasööta anda viimasel nuumakuul . Jahukala töödeldakse nii laevades kalajahuveskites kui ka kaldal vastavates tehastes. Loomasööda kala läheb samal kujul ka loomafarmidesse nagu näiteks rebasefarmid jne.Rehu-, jahu- ja loomasöödakalale esitatavad nõuded ei ole nii kõrged nagu inimtoiduks mineval kalal. Kala peab olema ühes tükis ning
rünnaku all. Ainus võimalus seda vähendada on regulaarne hammaste puhastamine ja polüalkoholidega nätsu kasutamine, aitab ka suu loputamine. ,,Tühjad kalorid" Paljud suhrurikkad toiduained on ,,tühjad kalorid" nad annavad küll energiat, kuid mitte toitaineid. Paljud toiduained, kuhu on lisatud suhkrut, sisaldavad vähe vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Tihti on suhkrurikkad toiduained ka rasvarikkad. Kui maiustad tihti, saad tõenäoliselt liigselt ernergiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Heaks näiteks tühadest kaloritest on limonaad, samuti sisaldab palju tühjasid kaloreid shokolaad. Uurimistöö Keila Kooli õpilane Birgit Tohvrel koostas uurimistöö maiustuste kohta. Uurimuse hüpoteesiks oli: ,,Noortele meeldivad maiustused ning nad ei tea nende kahjulikkusest." Birgit küsitles 78 inimest vanuses 11-18, kellest 32 olid poisid ja 46 tüdrukud. Küsimusele, kas nad
Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained Karastusjookidest light-joogid Nõuanded Soola kuni 5g päevas Harjuda magedamate toitudega Magusast sobivad marjad, puuviljad Dieetmagustoidud, harva kissell, terretis, kompott Diabeetikute maiustused, ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g. Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine. Ksülitool mõjutab veresuhkrut. Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam, atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin II tüüp isuliinist sõltumatu diabeet II tüüpi diabeetikutel on sageli liigne kehakaal, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase
Kunstküüned Küünehooldusvahendid KÜÜNELAKID Sisaldavad: - kelmemoodustajat (tavaliselt tselluloosi nitraat) - plastifikaatoreid - lahusteid - värvaineid Vanni- ja dušivahendid Seebid Dušigeelid Vannivahud Vannisoolad, -õlid, -pärlid Mudamaskid Tualettseebid TUALETTSEEBID on pesemisvahendid, mis sisaldavad vees lahustuvaid rasvhappeid. kompaktsed seebid vedelseebid Leeliselised Neutraalsed Rasvarikkad e spetsiaalsed seebid Muud seebid Vedelseebid Ökoseebid Seebikivivabad seebid Desodorandid, antiperspirandid Desodorandid -maskeerib higi lõhna Antiperspirandid - pärsib higi eritumist Suuõõne hooldusvahendid hambapastad, geelid suuveed ja eliksiirid puhastustabletid hooldusvahendid: - hambaharjad - hambaniidid - hambaorgid Habemeajamisvahendid Habemeajamisvahendid Pärast habemeajamist Vahud Näoveed
Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin, hapukoor, majonees, pähklid, taimeõli, või, rõõskkoor, sultatud juust, mandlid. Joogid Parim janu korral on vesi Mahl lahjendada veega Kohvi ja tee maitsestamiseks magusained Karastusjookidest light-joogid Nõuanded Soola kuni 5g päevas Harjuda magedamate toitudega Magusast sobivad marjad, puuviljad Dieetmagustoidud, harva kissell, terretis, kompott Diabeetikute maiustused, ei sobi igapäevaselt, sest rasvarikkad Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g. Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine. Ksülitool mõjutab veresuhkrut. Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam, atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin II tüüp isuliinist sõltumatu diabeet II tüüpi diabeetikutel on sageli liigne kehakaal, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase. Neil
See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömisekorral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 onasendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõikiaminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üksgramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihtika rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast onoluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks.
3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga, talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva.
Kakskümmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:
Food pairing- Metüültselluloos- Metüültselluloos-aine mis sulab vedelikuks kui temperatuur alaneb ja tahkub kui temperatuur tõuseb. Lisades seda toidule saab sellele anda samad omadused. 12. , Vedel lämmastik, Sous vide, Spherification, Transglutaminaas, Suhkruvatt , Maltodekstriin, Flavoured foams ehk maitsevahud 13. Miks võiks kaaluda putukate kasutamist toiduks? · On valgu (isegi kuni 80%) ja rasvarikkad ning seetõttu väga hea tooraine. · Inimesed on ajalooliselt kasutanud putukaid toiduks kaua, kuid põllumajanduse areng on tekitanud putukatele kahjuri kuulsuse. · Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas süüakse putukaid ja tõuke tervelt, erinevates toitudes, see aga ei ole sobilik kõigile · Putukatest toodetekse pulbreid ja lisatakse neid pulbreid erinevatesse igapäevatoodetesse
3 nõuet)? Piimapulbri pakkeühiku suurus sõltub kasutajast. Pooltooted toodetakse tavapulbrina ja kasutatakse suuremat pakkeühikut. Lõppkasutajale mõeldud pulbrid toodetakse instantpulbrina (kiirlahustuv) ja kasutatakse väikest pakkeühikut. Pakendamise / pakkimise viis ja kasutatavad materjalid peavad tagama pakkeühiku hermeetilisuse (vee-, veeauru-, õhu- / gaasikindluse jne), valguskindluse ja piisava mehaanilise tugevuse. 26. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasva oksüdatsiooni ja tagada toote pikk säilivusaeg. 27. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Vadak sisaldab keskmiselt 94% vett, vadakupulber 3-5% 28. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks ehk instantpulbriteks? Mõeldud lõpptarbijale
Rasvade % ei tohi langeda alla 2025% (raskendab asendamatute rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide saamist). Umbes 2/3 lipiidide kogusest peaks katma taimsed rasvad. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas keskmiselt 1 g rasva 1 kg kehamassi kohta. Raske füüsilise koormuse korral võib lipiidide kogus olla veidi suurem. Nähtav rasva hulk ei tohiks ületada poolt päevasest rasvavajadusest. Lipiidid 10 Rasvarikkad toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor, rõõsk koor, munakollane, rasvased kalad, seemned, pähklid. peamised rasvaallikad toidulaual on: määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad, toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega
Iga roa valmistusained peavad olema tükeldatud erinevalt: ribadeks, kuubikuteks, diagonaalseteks tükkideks või õhukesteks liistakuteks. Kindlad nõuded kehtivad roogade ja lisandite värviharmoonia kohta. Kõik laualekantav on täiuslikult kaunis ja maitsev. Hoolimata kohaliku kokakunsti tohutust mitmekesisusest jaotab enamik kokaraamatuid Hiina neljaks erinevaks kulinaariapiirkonnaks: 1. Põhja-Hiina köök (Peking): toidud on tavaliselt rasvarikkad ja valmistamine väga kunstipärane. 2. Sanghai köök (keskpiirkond ja ranniku ala): toitudes kasutatakse rohkelt mereande ja kala, eelistatakse praadimist ja kodust valmistusviisi ning üldiselt käivad nende juurde kergelt magusad kastmed. 3. Kantoni köök (Guangzhou/Hongkong): lõunapiirkonna troopilisel rannikul on rõhk värskel ja ainult värskel: road on värsked ja kerged, nende koostisosad valmistatakse kiiresti ja omas mahlas
Nad võistlesid omavahel julguses, kiiruses ja osavuses. Lisaks õpetati neile hobuste eest hoolitsemist. Haaremisse sattus palju erinevaid tüdrukuid, põhiliselt orje, kes pididki algusest peale leppima teenijanna rolliga, kuid oli ka neide, keda kasvatati ja treeniti, et valitseja lemmiknaisteks saaksid. Õpetati tantsimist, laulmist, nalja tegemist, tikkimist või mõne muusikainstrumendi mängimist. Selles suletud keskkonnas aga sisustati aega söömisega. Rasvarikkad lihatoidud ning maiustused põhjustasid kiiret kaalutõusu. Sagedasest jalad risti istumisest kõrvedusid paljudel neidudel jalad, sest liikuda sai vähe. Seega oli haaremil 2 poolt: piltidel jäädvustatud saledad mandlisilmadega unelmate naised ja tegelikkuses tüsenenud kõverate jalgadega neiud. 8 5. KOOL JA ÕPPIMINE Lapse koolimineku ajaks olid tal selged juba põhipalved. Rikkamatel poistel oli meeshoidja,
Raska: 2010). Rasvad varustavad inimkeha kõigi vajalike rasvhapetega. Ainevahetus vajab nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Eelistada tuleks siiski küllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid (Zilmer: 2009). 1 gramm rasva sisaldab umbes 9 kilokalorit energiat. Kuigi rasvarikas toit aitab täiendada keha energiavarusid, ei ole see energia kuigi kättesaadav. Liigne rasv või osutuda kahjulikuks. Rasvarikkad toiduained on või, margariin, õli, liha (eriti sea-, lamba- ja loomaliha), vorst, pasteet ja juust (Briffa: 1998). Toidurasvad peaksid katma 25-30 % toiduenergiast. Ainevahetus võib olla häiritud nii rasvade üle- kui ka alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemiks vajaliku koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi
Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini
· rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit)
95. juured: ingver; 96. viljad: vanill, muskaat, sidrunikoor; 97. seemned: aniis, till, kardemon, koriander, köömned, moon, pipar; 98. õied: nelk, safran; 99. koor: kaneel. 100. Lisatakse jahvatatult taignasse ja kondiitrimassidesse (jaotuvad ühtlasemalt, annavad paremini aroomainet). Säilitatakse vastavalt nõuetele, et säiliksid aroomained. Kindlaks määrata toodetele lisatavad kogused. Rasked, rasvarikkad tooted kaotavad küpsetamisel vähem maitset ja lõhna kui "kerged" tooted. Kaaluda täpselt. Vürtse ei lisata eeltaignasse sel juhul kaotavad nad liiga palju oma aroomist. Mida vähem peenestatud, seda kauem säilivad. Õhukindlalt, et kaitsta hapniku eest; Vett mitteimavas materjalis, et kaitsta kibedaks muutmise eest; Valgust mitte läbilaskvas materjalis, et kaitsta päikese eest; Jahedas ja kuivas ruumis, et kaitsta soojuse ja niiskuse eest;
Lipiididel on toidus suur füsioloogiline tähtsus rasvlahustuvate vitamiinide (K,E,D,A ja Q), steriinide, fosfolipiidide ja asendamatute, ainult toiduga saadavate polüküllastamata rasvhapete 6 linool-ja linoleenhape tõttu (Kaarma jt., 1992). Pika ahelaga polüküllastamata rasvhapped on eluliselt vajalikud loote närvisüsteemi, aju ja silma võrkkesta arenguks. Kõige paremaks allikaks on rasvarikkad kalad nagu lõhe ja makrell. Aga leidub ka pähklites, seemnetes, täisteraviljas (Fenwick, 2002). Siiski on raseda jaoks oluline, mitte liialdada rasvadega, sest liigtarbimine soodustab kahjulike vaheproduktide kogunemist, atsidoosi ja ketoosi tekkimist ning rasvumist. Raseduse esimesel poolel soovitatakse päevas 75 grammi, teisel poolel 85 grammi rasva. Lipiidide osakaal päevasest kalorsusest peaks jääma 25-30% vahele. Taimse ja loomse rasva vahekord võiks olla 1/3 ja 2/3 (Kaarma jt
rohkem kui põhjarajoonides. Tähtsamad neist on sojakaste, ingverijuur ning mitmete 11 vürtside segud. Rohkesti kasutatakse sibulaid, küüslauku ja porrulauku ning maitserohelist, nelki ja badaani (tähtaniis). Ka seesamiõli ning pasta on hinnatud maitseained. 6.2 Paikkondlikud erinevused Pekingi ehk Põhja-Hiina köögis võib leiduda väga uhkeid ja huvitavaid hõrgutisi kui ka lihtsat ja toitvat toitu. Tavaliselt on toidud rasvarikkad ja valmistamine väga kunstipärane. Üle maailma tuntud roog on pekingi part. Kantoni ehk Lõuna-Hiina köögi kuulsus on levinud terves maailmas. Väga mitmekesiselt kasutatakse toidu valmistamisel kala, mereande ning puu- ja köögivilju. Värskuse säilitamiseks pakutakse kõrvale peenemaitselisi ja enamasti lahedaid kastmeid (Foster, 2002). Ida-Hiina köögiks nimetatakse Shanghai kööki. Ranniku läheduse tõttu kasutatakse rohkelt mereande ja kala
Haned Iseloomustus HANED ON NÄRVILISED JA HALVA SIGIVUSEGA LINNUD. PAARITUMISEKS VAJAVAD VETT. SUGUHANESID ON OTSTARBEKAS PIDADA MITME AASTA VÄLTEL, SEST TEISEL JA KOLMANDAL AASTAL ON MÕLEMAID ROHKEM. ESIMESEL AASTAL MUNEVAD 30-50 MUNA. SÖÖDAKASUTUS HALVEM KUI KANADEL, KALKUNITEL JA PARTIDEL, AGA NAD ON KOHANENUD VÄGA HÄSTI HALJASSÖÖTADEGA. HANED ON KÕIGE KIIREMINI KASVAVAD KODULINNUD. 2 KUU VANUSTENA KAALUVAD KESKMISELT 3 KG. HANEDE LIHAKEHAD ON HÄSTI RASVARIKKAD (~ 50% LIHAKEHAST). HANED VÕIVAD KERGESTI JÄTTA PESAD MAHA, AGA POEGI KAITSEVAD KIIVALT. Söötmine Hanetibude söömaõpetamine toimub plastmassist alustele riputatud söödaga, tavaliselt purustatud söödagraanulitega. Paralleelselt söödaalustelt hangitava söödaga peaks see olema saadaval ka reguleeritava servakõrgusega ümaraist söödaautomaatidest. Hanetibudele ja hanede teistele vanus- ja produktiivsusrühmadele ette nähtud söötmisnormid on esitatud tabelis Pidamine
raseduse ajal mõjutab lapse maitse eelistusi edaspidi. Mudilasele on väga oluline õpetada lauakombeid ning seda just läbi oma eeskuju. Nii tekkib ka harjumus enne sööki käsi pesta ning pärast sööki suud pühkida ja tänada. (Ibid) Teisel eluaastal peaks laps saama umbes poole oma energiast rasvast. Neljandaks eluaastaks, kuskil 40%. Eelnevast lähtudes võiks lapse menüüs kuni viienda eluaastani olla täispiim (3,5%), kuid välja tasuks jätta rasvarikkad friikartulid, kartulikrõpsud ja muud kiirtoidud. Selles vanuses on olulised oomega rasvhapped, mis vastavalt uuringutele parandavad ajutegevust ja tähelepanuvõimet ning vähendavad allergianähte ja käitumishäireid. Igal söögikorral võiks olla lapse menüüs puder, kartul, makaronitooted või leib, et ta saaks piisavalt süsivesikuid. Last peaks harjutama sööma rohkesti puu- ja köögivilju. Kui laps väga ei soovi köögivilju süüa, võib pakkud talle rohkem puuvilju
o Põhiainevahetus 1400 1700kcal o Istuv mees, 180cm, 40a. vana 2200kcal o Keskmise raskusega töö- 2800 3000kcal o Raske töö 4000kcal "Tühjad kalorid" vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted valge sai, saiakesed, koogid, keeks Rasv, rasvarikkad toiduained ja rikka rasvaga valmistatud road Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane (rasv, kolesterool jm), paneeritud road (snitsel) Alkohol Spordialadel erinev energiakulu · Erinevatel spordialadel 3000....12000kcal o Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal)
Idaneb 1-2 kraadi juures. Tärkab 2-3 nädala pärast. Tõusmed taluvad 7-8 kraadi öökülma. Oder on isetolmleja taim. Niiskuse suhtes vähenõudlik üks põuakindlamaid teravilju. Transpiratsiooni koefitsient ligikaudu 400. Suviviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik seetõttu vajab viljakat mulda. Varajased sordid valmivad umbes 70 päevaga. Enamus sorte 90-110 päevaga. Soodsates tingimustes on odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt. Energiarikas, kaera terad rasvarikkad. Tema proteiin on veiste poolt paremini omastatav. Kaeral on suur kiu sisaldus. Sõklad moodustavad 25% terade kaalust. Kaerapõhk on loomasöödana väärtuslikum, kui teistel teraviljadel, sest tal on palju hilisvõrseid. Idaneb 2-3 kraadi juures, oras talub 8-9 kraadi öökülma. Kaera niiskuse nõudlus on suur. Transpiratsiooni koefitsient on umbes 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Talub ka mulla happelisust aremini kui oder ja nisu. Kaeral on suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid
19. Valkude funktsioon organismis. Rasvad ja süsivesikud põhilised energia allikad. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
kaltsiumsooli, on kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, luukoe rakud paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes. Kiuline sidekude on kõigis organeis, moodustab sidemeid, kõõluseid, on nahas, rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel. Kohev sidekude on organite vahel, rakud on tähekujulised, rakud paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik. Rasvkude on nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite ümber, rakud on suured ja rasvarikkad. Veri kannab hapniku, toitaineid, jääkaineid, hormoone, rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on kolme tüüpi: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri. Lihaskude on lihaste koostises, võimaldab organismi ja organismisisest liikumist, rakud on kokkutõmbumisvõimelised , piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki, kasvab pikkus ja läbimõõt. Jaotatakse: silelihaskud, vöötlihaskude
Valkude päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib
5) ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart „Piimatoodete kasutamine toiduvalmistamisel“. 2. Külastage toiduainete kaupluse piimatoodete letti. A. Valige viis erinevat piimatoodet. B. Liigitage need rasva sisalduse järgi. 3.4.4. Liha ja lihatooted Liha tarvitatakse toiduainena. Mida paremini on looma toidetud, seda rohkem sisaldab liha rasva ja vett. Selle alusel võib liha jaotada: 1) väga veerikkad lihad: vasika-, jänese- ja kitseliha, samuti nende neerud ja süda; 2) rasvarikkad lihad: pardi- ja sealiha. Veesisaldus on nendes vähene. Tabel 7. Erinevate lihade toiteväärtus Lihad Rasva% Vett% Energiat 54 kcal/100 g kohta Veiseliha toores 8 69,5 160 Veiseliha keedetud 10 58 230
annaabi.ee 
