Koed (0)

Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu,   moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike  tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub   pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne  seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike , rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks  liigestes selgroolülide vahel) luukude(- rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad   erinevaid luurakke , paiknevad kihtidena rakuvaheaine  sees õõnsustes, skeleti põhikomponent.) kiuline sidekue(rakuvaheaine on kiududena rakkude vahel, kõigis organeis moodustab sidemeid.)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik) rasvkude (rakud on suured ja rasvarikkad, nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite umber) veri (rakuvaheaine on vedel ( plasma ), vererakke on 3: punalibled (erütrotsüüdid),   valgelibled (leukotsüüdid), vereliistakud .Kannab toitaineid, hapnikku, hormoone, jääkaineid.)
Lihaskude-võimaldab organismi ja organismisisest liikumist.omapära : rakud kokkutõmbumisvõimelised, piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest  - müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki.Jaotus: silelihaskude(siseorganite lihastes, käävjad rakud; kokku tõmbuvad aeglaselt; ei allu organismi tahtele; kulutavad vähe energiat ;puudub südamel) vöötlihaskude(koosneb lihaskiududest, kokkutõmbed on kiired, alluvad organismile.)südamelihaskude(rakud väiksed, harunenud, ühendavad võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis laiali)Närvikude-lihaste koostises;ärrituste vastuvõtt ja nende ümbertöötlus, ärrituse edasikanne , organite töö koordineerimine . dendriidid- lühikesed,harunevad, närviimpulsid   kulgevad neuroni keha suunas  neuriidid- ainult üks   pikk, närviimpulsid kulgevad neuronist   välja teistesse neuronitesse või lõppelunditesse.
Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad 
Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja  ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine .Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed:
kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga – emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn