Rahvasteliit + Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS 12 klass (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I Maailmasõda

Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism ­ sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 ­ osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 ­ sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena

Ajalugu

22

doc

Maailmasõda

Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. · Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et

Ajalugu

7

pptx

Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel

Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu.  Rahvasteliit

Ajalugu

6

odt

Pariisi rahukonverents

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador,

Ajalugu

9

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv). · Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni

Ajalugu

2

doc

Versailles rahu ja süsteem

jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone.

Ajalugu

4

doc

Verssaille´s rahuleping ja 20.aastad

piirkonna. Rahvasteliit ­ loodi Pariisi rahukonverentsil, alagataja Wilson. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Liikmesriikide hulka kuulusid nt Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA ei liitunud. 2. Versailles´ leping Saksamaaga seotud, Versailles´ süsteem ­ ka teised rahulepingud, mis sõlmiti Ims lõpetamiseks. USA ei tahtnud end sidauda lepetega, sõlmis kaotajatega ise eraldi lepingud. 1921-1922a. Washingtoni mere konverents ­ USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan ­ Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda,

Ajalugu

4

doc

Kordamisküsimused.Pariisi rahukonverents-Berliini-R ooma telg

Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda? Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil. Loodi selleks, et lahendada riikidevahelisi tülisid, arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Peakorter asus Genfis (Sveitsis). Algul ei võetud sinna sõja kaotanud riike. USA ei astunud ise liikmeks, sest ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja. 8. Reini tsoon, mis see oli

Ajalugu

Kommentaarid (2)