Kahe sõja vahel tööleht - Rahvusvahelised suhted 1920/1930 (0)

Kahe sõja vahel   Rahvusvahelised suhted 1920.  1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : 
Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping :  1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude 
nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises
enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa 
sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa 
tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu 
Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern-  4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide
vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. 
Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu 
ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa   Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei
kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud 
rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, 
Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid 
ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust.
1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 
maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946


Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel  rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused:
 
1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, 
Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe 
suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi 
taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste 
mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini 
Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine:  Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, 
NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja 
Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : 
Berliin – Rooma  telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit 
Saksamaa ja Itaalia vahel.  Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 
sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja 
teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega 
veel mitmed Saksamaa liitlas- ja marionettriigid.  Hispaania kodusõda - algas 17.–18. VII 1936 Hispaania Maroko ja 
mitme Hispaania linna garnisonide mässuga Rahvarinde valitsuse vastu. 
Mässuliste poolt septembris 1936 riigipeaks kuulutatud Francisco Franco 


Bahamonde sai toetust Saksamaalt ja Itaaliast ning saavutas vabariiklaste 
üle 28. III 1939 võidu (vabariiklasi toetasid NSV liidust jt riikidest tulnud 
vabatahtlikud).  Lääneriikide mittevahelesegamispoliitika ( rahustamispoliitika)-  Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga allkirjastama lepinguid, 
millega üritada teda rahustada ja loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks 
Saksa-Inglise mereväekokkulepe, Müncheni sobing)
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel 
diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu 
välja mängida, kuid see osutus lühinägelikuks.