Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid
pärast
I MS
Alanud
perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks . Patsifism
– sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui
suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja
konverentsid aitavad seda ära hoida.
1)
Washingtoni konverents 1921-1922
– osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus
oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku
piiramise leping. Vaikse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liilia mi
Õppematerjali autor
rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.
b) majandussanktsioonid ei toiminud c) lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. 1922.a
Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi
Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale. Tulemuseks oli Saksamaal majandusseiskumine, sissetulek lakkas, kulud kasvasid. Kulude katteks lasi Weimari vabariigi valitsus suurendada makse
jäid toetama Prantsuse armee ja UK laevastik. USA ei tahtnud, et USA võtaks enda kanda vastutuse sellise maailmakorra tagamise eest. Oli selge, et varem või hiljem hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone.
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid