Teise maailmasõja kronoloogiliselt järjestatud sündmused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega ­ kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada (protektsionism) Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas ­ tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste eest ning sotsiaaldemokraatlike ideede laiem levik Suuremat tähelepanu pöörati töötaja oskustele, tekkisid oskustöölised Töölistele loodi paremas töö- ja elutingimused IMERIALISMIAJASTU

Ajalugu

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

Talurahvasõda: · algas talurahvaliikumine: hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ja nõudis selliste vabade nõukogude moodustamist, mis ei oleks ühe partei võimu all · Mahno ­ Ukrainas tegutsenud anarhist, musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii punaste kui valgete seas, vastavalt vajadusele liitus kord ühe, kord teise poolega, etendas olulist osa Denikini purustamisel ja Krimmi vallutamisel. Seejärel reetsid punased oma seinse liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. a-ks Poola-Vene sõda: · taas maailmarevolutsiooni plaanid, tuli hävitada Poola, tungida Sm-le, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass · Poola hakkas vastu ja üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi--- >Punaarmee vastupealetungile, 1920

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

Talurahvasõda:  algas talurahvaliikumine: hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ja nõudis selliste vabade nõukogude moodustamist, mis ei oleks ühe partei võimu all  Mahno – Ukrainas tegutsenud anarhist, musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii punaste kui valgete seas, vastavalt vajadusele liitus kord ühe, kord teise poolega, etendas olulist osa Denikini purustamisel ja Krimmi vallutamisel. Seejärel reetsid punased oma seinse liitlase ja hävitasid Mahno jõud 1921. a-ks Poola-Vene sõda:  taas maailmarevolutsiooni plaanid, tuli hävitada Poola, tungida Sm-le, et ärgitada võitlusele sealne töölisklass  Poola hakkas vastu ja üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi--- >Punaarmee vastupealetungile, 1920

Venemaa

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

1) I maailmasõjas oli nõrgenenud keskklass ­ nende asemele oli tõudnud töölisklassi osatähtsus. Kaasati poliitikasse, aga neil polnud kogemusi - tahtsid kiireid muutusi, aga demokraatias ei ole nii kiired muutused võimalikud 2)majanduslikud probleemid- inflatsioon, maavarade kadumine, reparatsioonid 3)alles tekkinud riikides demokraatlike traditsioonide nõrkus ­ Nt: Eesti. Demokraatia suutsid uutest riikidest säilitada Tsehhoslovakkia & Soome 4)rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega- rahulolematus Versailles süsteemiga ­ vähe asumaid, kaotus, ei arvestatud väikeste riikide huve - rahva soov karmikäelise juhi järele, kes looks korra majja Pilet 13 Totalitaarsete diktatuuride üldiseloomustus Totalitaarne diktatuur ­ võim on koondunud ühe isiku või isikute grupi kätte. Rahvas ei osale valitsemises ja seadusi muudetakse valitsejate äranägemise järgi. Tugineb kindlale ideoloogiale. Inimesi hoitakse hirmu all. Võrdlus:

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse-

Ajalugu

4

doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

Churchilli ja USA pr. Rooseweldi allkirjastatud dokument sõja eesmärkidest ja sõjajärgsest maailmakorraldusest. Ühes punktis lubati taastada kõigi sõjas okup. Riikide iseseisvus(lk153) 2) 1. Jaanuar 1942 allkirjastasid 26 riiki Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni, kus kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid. Liitlaste konverentsid II ms. ajal (lk 153,154,156) 1)Teherani konverents 1943 nov-dets. (Iraan) ­ kohtusid -Arutati Saksa tingimusteta kapitulatsiooni -Lepiti kokku teise rinde avamine Lääneriik. Poolt (1944 6.juuni alles avati) -Suurbritannia ja USA nõustusid, et peale sõda jäävad Baltiriigid N.L alla. Sõjas oli toimunudki pööre 1943a. teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) ­ Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga

Ajalugu

26

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17

Ajalugu

4

doc

Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast

Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss ­ Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid

Ajalugu

Kommentaarid (0)