Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitl...
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
Taimerakk ja taimekoed Liina Metsküla Taimerakk: Rakk on kõige väiksem üksus, kellel on kõik elu tunnused. Taimedel on rakuline ehitus. Taimerakud on väga väikesed. Nende läbimõõt on umbes 0,01-0,1 millimeetrit. Apelsini või sidruni viljalihas esinevatel rakkudel on ümbermõõt mitu millimeetrit. Taimeraku ehitus: Taimerakku ümbritseb rakumembraan. See on nagu väga õhuke kile. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Noored rakukestad koosnevad tavaliselt tselluloosist. Kui rakud vananevad, võivad rakukestad puituda või korgistuda. Mikroskoobiga vaadates on rakukest näha, kuid rakumembraan mitte. Veel on võimalik valgusmikroskoobiga näha rakutuuma. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Selles on pärilikkusaine ja elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum kontrollib ning suunab raku ...
surnud ja deplasmolüüsi enam ei toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 2. TAIMEKOED Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Ehituslikult lihtsaim on ainult üht tüüpi rakkudest koosnev lihtkude (näiteks kollenhüüm, sklerenhüüm). Liitkude on keerukam, kuna koosneb mitut tüüpi rakkudest (näiteks epiderm, floeem). Koes esinevaid üksikuid teistsuguse ehituse ja ülesannetega rakke nimetatakse idioblastideks. Neid võib leiduda ka lihtkoes.
ülesanne on varuaine kromoplast leukoplast porgandiotsad valguse käes säilitamine leukoplast kloroplast õie närtsimine leukoplast kromoplast valmis kartul päikest saades tärklist sisaldav leukoplast – viljade valmimine (maasikas) amiiloplast Plastiidide üleminekud TAIMEKOED Algkoed igas taimes asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud
kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2
Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Soontaimed on kõrgemad taimed, kuhu kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed. Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta)
Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks . Kloroplast muutub leukoplastiks siis kui roheline taim satub pimedusse. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast http://www.slideshare.net/chryssy/taimerakk-ja-seenerakk http://www.annaabi.com/materjal-5432-taimerakk-ja-taimekoed http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/taimerakk.htm
Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja
mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi.(Alg-ja püsikoed)Püsikoed jaotatakse vastavalt ehitusele ja ül nelja rühma(põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained:tärklise ja valgusterad, harva õlitilgakesed. Varuained on
Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega; · Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel; · Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (Vt Taimekoed); · Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid!); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* taandarenenud; Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest kanalid. Nad on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiidist teise pääsevad ained pooride kaudu. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).
mütseeli ja haigus levib järgmisele taimele. Sümptomid · Sümptomid on erinevad: tekitab juuremädanikku, haavandeid ja nekrootilisilaike tüvel, millega kaasneb sageli tume eritis koorel. · Haigustunnuste tagajärjel ei suuda taim omastada enam eluks vajalike toitaineid ning hukkub 3-5 aasta jooksul. · Lisaks suudab P. cinnamomi üle elada kuivad perioodid niiskemas kasvukeskkonnas nagu taimekoed. · Varased nakkuse sümptomid: kuivanud lehestiku närtsimine, koltumine ja juurevärvi tumenemist. · Sümptomid: närbumine, väiksem viljasuurus, madalam saagikus, nekroos, lehekloroos, leaf curl, ja stem cankers. · Võib põhjustada äkksurma noortel võrsetel ja takistada võrsete teket. · Taimed surevad tavaliselt phytophthora äkksurma suve lõpus, seepärast võib
Rakk paljuneb jagunemise teel, ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede
pikenemine Sekundaarkasv taimeosade jämenemine · Areng Areng erinevate eluetappide läbimine ontogeneesis Embrüonaalne e looteline areng munaraku viljastamisest kuni idu moodustumiseni seemnes Vegetatiivne areng idanemisest suguküpseks saamiseni Reproduktiivne e generatiivne areng paljunemise ja seemnete valmimise periood Taimekoed Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Koed jagunevad: · LIHTKOED - koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest · LIITKOED - koosnevad mitut tüüpi rakkudest · Koed jaotuvad kahte suurde rühma: algkoed ja püsikoed Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid.
Kloroplast – rohelise pigmendi klorofülliga (Chl), mis osaleb fotosünteesis. Kloroplastis toimub fotosüntees. See on ovaalne, suletud, kahe membraaniga, sisemine neist moodustab ebakorrapäraselt sopistusi, välimine on sile. Lamell – üksik sopistus. Graan – sopistuse kogumik. Klorofüll paikneb lamellidel. Sisemuses on strooma ehk plasma, mis sisaldab ribosoome, RNAd, DNAd. Plastiidid võivad teisteks plastiidideks üle minna. 6. Taimekoed. Jagunevad meristeem- ehk algkudedeks ning püsikudedeks. Meristeemkudede rakud on väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad. Asuvad juure, varre, punga kasvukuhikutes (tipmine meristeem), kõrresõlmedes (vahemeristeem), hajusalt lehtedes (hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks.
Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides) 11. Ribosoomid valkude süntees. 12. Golgi kompleks koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke. Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku. Kallus haavakude, tekib vigastatud koele. Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide Kromoplast kloroplastiks ümberpaiknemise o porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks Taimekoed o roheline taim satub pimedusse Algkude e. meristeem Rakud on väikesed, ümarad ja paiknevad tihedalt Püsivalt poolduvad – pidevas paljunemises Kõrresõlmedes – vahemeristeem Hajusalt lehtedes – hajus meristeem
saadakse energiat umbes kaks ja pool kilokalorit. Energia seotakse enargiarikastesse ATP (adenosiintrifosfaat)-sidemetesse. ATP-energiat kasutatakse rakkudes füsioloogilis- biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jne. Toimuvat reaktsiooni kirjandab valem: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H20 + energia puittaimede hingamist mõjutavad mitmed tegurid. Intensiivselt hingavad meristeemkoe rakud: kambium, juurte ja võrsete kasvukuhikud ning noored taimekoed. Eri organitest hingavad kõige intensiivsemalt lehed, nende osa taime üldises hingamises võib ulatuda 30....60 protsendini. Intensiivselt hingavad ka valmivad viljad. Hingamise ja fotosünteesi suhe muutub puude eluea kestel, sõltudes paljudest faktoritest. Nooremad puud kasutavad sünteesitud ainete hingamiseks 30...40 protsenti, vanemad puud palju enam. See on põhjuseid, miks puude kasv vananedes aeglustub. Puude hingamisintensiivsust mõjutavad välisteguritest
Võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid või ühendid. · Kuidas tekib taime turgor? Et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. Taime siserõhku nimetatakse taime turgoriks. · Miks taim veepuudusel närbub? . Kui turgor vee vähenedes väheneb, siis taim närbub. KOED · Taimekoed jagunevad: algkoed(asuvad juure, varre jne kasvukohas, rakud väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad) ja püsikoed. · Püsikoed jagunevad: kattekoed, juhtkoed, põhikoed, tugikoed, erituskoed. · Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem(põhjustab pikkuskasvu) · Kõrresõlmedes vahemeristeem · Hajusalt lehtedes hajusmeristeem · Varre ja juure juhtkimpudes külgmine meristeem e. kambium · Vigastatud kohtades kallus e. haavameristeem
2,5 Kcal. Energia seotakse energiarikastesse ATP (adenosiinfosfaat)-sidemetesse. ATP-energia kasutatakse rakkudes füsioloogilis-biokeemilisteks protsessideks, taimede kasvuks ja arenguks, mineraalainete hankimiseks mullast jm. Toimuvat reaktsiooni kirjeldab valem: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O + energia Puittaimede hingamist mõjutavad mitmed tegurid. Intensiivselt hingavad meristeemkoe rakud – kambium, juurte ja võrsete kasvukuhikud ning noored taimekoed. Eri organitest hingavad kõige intensiivsemalt lehed, nende osa üldises hingamises võib ulatuda 30-60%-ni. Intensiivselt hingavad ka valmivad viljad. Hingamise ja fotosünteesi suhe muutub puude eluea kestel, sõltudes paljudest faktoritest. Nooremad puud kasutavad sünteesitud ainetest hingamiseks 30-40%, vanemad puud palju enam. See on ka üks põhjusi, miks puude kasv vananedes aeglustub. Välisteguritest mõjutavad puude hingamise intensiivsust tugevasti
Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. 3. Taime koed. Kudede liigitused. Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, põhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude rühma nimetatakse koeks. Taimekoed jaotatakse kahte suurde rühma: alg- ja püsikoed. ALGKOED koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Algkudedest arenevad püsikoed. Algkoed paiknevad varte ja juurte tippudes nind pungades, kus nad moodutavad kasvukuhiku. Algkude võib paikneda ka varres kui ka juures puidu- ja niineosa vahel. Seda algkude nimetatakse kambiumiks. Kambiumi rakkude jagunemise tagajärjel jämenevad varred ja juured. Kõrrelistel asub algkude ka sõlmedevahede alumises osas
membraaniga kokkusulamist lokaliseerida auksiini kandjavalgud membraani kindlas piirkonnas. Kiire vesikulaarne tsükliseerumine võimaldab auksiini kandjavalkude lokalisatsiooni muutumist muutuvates keskkonna tingimustes.( IAA transpordis osaleb terve valkude kompleks, mis on sarnane glükoosi transportvalkude kompleksiga imetajates.) Auksiini füsioloogilised toimed Rakkude venivuskasvu stimuleerimine. Mõjuvad kontsentratsioonid 10-6 – 10-5M. Erinevad taimekoed on auksiini suhtes erineva tundlikkusega, näiteks juurte kasv selliste kontsentratsioonide juures pärsitakse. Juurte kasvu stimuleerivad kontsentratsioonid 10-10 – 10-9M. Kõrgemate IAA kontsentratsioonide pärssivat toimet venivuskasvule seletatakse kasvuinhibiitor etüleeni sünteesi kiirenemisega IAA kõrgematel kontsentratsioonidel. (IAA aktiveerib ACC sünteesi, mis on etüleeni sünteesiahela vaheühend). JAA toime lag periood on ~10 min, st ei ole seotud uue valgu sünteesiga
veega täitunud. Regulaarne mulla kobestamine ja kooriku purustamine õhustab ja soojendab mulda, kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. Õhuniiskus. Erinevatel köögiviljadel on erinevad nõuded õhuniiskuse suhtes. Kurk, kapsas ja mõned lehtköögiviljad - nende optimaalne relatiivne niiskus on 75...90%, porgandil, peedil, tomatil, paprikal, aedoal - mõõdukas 60...75%, arbuusil, melonil 50...60%. Kõrge õhuniiskuse korral moodustuvad pehmemad taimekoed ja teatud juhtudel on ka maitset mõjutavate ainete sisaldus on madalam. Reeglina on väga kõrge õhuniiskuse korral toote kvaliteet ja säilivus halvem. Kuivas õhus kasvavad tugevakoelised taimed, paksemate, väiksemate ja veepuudusele vastupidavamate lehtedega, aga samas väiksema kasvuintensiivsusega. Teatud juhtudel võib liigne kuivus viia taimeosade või kogu taime kuivamisele. Õhulämmastik otse taimede kasvu ei mõjuta, küll aga mullas leiduvate mikroorganismide kaudu (nt.
väike. Seega ebasoodsate tingimuste korral kas taim kohastub nendega või mitte. Isegi on võimalik, et taim sureb või liik omandab omapärase kääbusja taime kuju. (Laas 1967) 1.3 Vesi Vesi on temperatuuri kõrval olulisemaid tegureid taimede elus, sest rohelised taimed ei saa veeta eksisteerida, samuti on vesi soojuse kõrval oluliseks teguriks taimede tonaalsel jaotumisel.(Laas 1967) 9 Taimekoed on väga veerikkad, sisaldades kuni 80 protsenti ja isegi rohkem vett. Vee koos vees lahustunud mineraalsete ühenditega hangib taim mullast juurestiku abil. (Laas 1967) Juurte poolt hangitud vesi kulutatakse: 1. orgaanilise aine sünteesiks 2. transpiratsiooniks 3. säilib vesi taimede kudedes ja rakkudes vajaliku turgori saavutamiseks (Kõige rohkem vett kasutavad taimed transpiratsiooniks.)(Laas 1967)
.........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.....................................................................................................................................................................7 Taimekoed..........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...
Sug Alliaceae laugulised o rohttaimed, tihti sibulatega Lehed: kodarikuna või näiliselt vahelduvad, rööproodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine), kandelehtedega tipmise sarikõisiku alusel Õiekate: kolmetine, 3+3 lahk- või liitlehise õiekattega, enamasti aktinomorfne Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne Vili: mustade seemnetega kupar o Per Allium laugud Taimekoed sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid ja väävlisisaldusega orgaanilisi happeid, mis annavad neile iseloomuliku tugeva lõhna. Samuti rohkesti C-vitamiini. Allium ursinum - karulauk Allium cepa h. sibul (mugulsibul) Allium sativum küüslauk Allium porrum - porrulauk Sug. Amaryllidaceae amarüllilised o Ühised tunnused: rohtsed, peaaegu alati sibulatega
Sisemembraan on ETA ja ATPaasi asukohaks, kus toimub oksüdatiivne fosforüleerimine ehk ATP süntees kasutades koensüümide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat. Maatriksis toimub tsitraaditsükkel (püruvaadi oksüdatsioon CO2ni, tekivad koensüümid NADH ja FADH2) ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Mitokondri fn-iks on energia tootmine. 7. Kudede mõiste ja klassifikatsioon Kude (textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogum. Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks. Imetajatel eristatakse 4 põhikoe tüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Epiteelkude jaotatakse – katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude jaotatakse – veri ja lümf, sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude), skeletikoed (kõhrkude, luukude) Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude Närvikude – koosneb neuronitest, gliiarakkudest ja rakuvaheainest. 8. Epiteelkude
Taimed elavad interaktsioonis (sümbioosis) teiste organismidega. Peale traditsiooniliselt käsitlevate mikroorganismide, nagu sümbiondid, patogeenid ja risosfäärsed kommensandid, on taimede jaoks olulised taimede kudedes elavad mikroorganismid, mida nimetatakse endofüütideks. Endofüüdid on mikroorganismid, mis mingi eluetapi elavad taimekudedes. Kõik taimed sisaldavad endofüüte, milleks võivad olla eubakterid, arhed, seened või algloomad. Kõik taimekoed, juured, varred, lehed, õied ja ka meristeemkude sisaldab rohkem või vähem endofüüte. Endofüüditel on oluline roll taime arengus, kasvus ning vastupidavuse kujunemises abiootilisele ja biootilisele stressile. Endofüüdid võivad olla kommensandid, mutualistid või patogeenid ning taim- mikroorganismi interaktsiooni tüüp sõltub mikroorganismi ja taime genotüüpidest, abiootilistest teguritest ja teistest endofüütidest, mis taime koloniseerivad.
annaabi.ee 
