kinnitunult Piisavalt soolane vesi Toitumine Kombitsatega Seedimine kehaõõnes Jäänused suuava kaudu välja Kiskjad Kalad ja väikesed selgrootud Suurus Läbimõõt erinev Väiksemad 46 mm Suuremad kuni 1,5m Kehaõõnde vett tõmmates ja väljasurudes mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud Suust, pooridest mürgised niidid 2 rakukihti Kasutatud materjal Pildid: http://static1.nagi.ee/i/p/36/75/00163675abf0f5_m.jpg/1 http://www.wallawalla.edu/academics/departments/biology/rosario/inverts/ Cnidaria/Class Anthozoa/Subclass_Zoantharia/Order_Actiniaria/Cribrinopsis_fernaldiD LC200701s.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/8kooselu/images/meriroos2 tillu.jpg Tekst: http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/meriroosid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Meriroosilised
o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12. Selgita, mis toimub järgmistel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees kõigepealt toimub uues organismis rakkude diferentseerumine ehk rakkude
Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Hiljem moodustub mesoderm Gastrula ei ole veel loode! Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned ja suuepiteel jm. Sisemisest lootelehest moodustuvad seede- ja hingamiselundkonnad Mesodermist lootelehest moodustuvad tugi- ja liikumis, vereringe-, eritus-, sigimiselundkonnad
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma
Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm. Neid nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Järgnevalt toimub rakkude eristumine e. differentseerumine. Järgneb kudede teke. Tegivad organid. Mitoos Meioos 1 jabunemine 2 jagunemist jagunevad kromatiidid jagunevad kromosoomid
1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28
eelnevat ja järgnevat järku. Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustamisega seemnes (taimedel). Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 34 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 56. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend.
Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond. Välimine looteleht- närvisüsteem, meelelenudite ning naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap
17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud. · Välimine looteleht ehk ektoderm - Kesknärvisüsteem ja meeleelundid; Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad.
1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend.
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. · 18
4. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? 5. Kirjelda blastotsüsti ehitust. 6. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? 7. Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded! 8. Selgita lootevee tähtsust! 9. Selgita platsenta tähtsust! Millised on platsenta ülesanded? 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? 12. Millal võib embrüot nimetada looteks? 13. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist; ektodermist ja millised mesodermist? 14. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! 15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? 16. Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! 17. Milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 18
Lootevee ülesanded: ·kaitse põrutuste eest ·kaitse veekaotuse eest ·vähendab raskujõu mõju ·kaitse temperatuurimuutuste eest ·tagab stabiilse sisekeskkonna ·on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta e.emakakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Paltsenta ül: 1ainevahetuslik 2paltsentaarbarjäär 3loote varustamine antikehadega 4toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode e.gastrula Esmalt kujunevad 2 rakukihti: ektoderm ja entoderm. Hiljem mesoderm. Neid rakukihte nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode!
Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.
Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame
Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame
Närvikude koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. 2) sugulisel teel levivad haigused 1) tripper 2) süüfilis 3) klamüdioos 4) AIDS Veregrupid on A, B, AB ja O Vitamiinid on A (neer, maks, porgand), D (maks), E (maks, taimeõlid), K (rohelised köögiviljad) 3) selgrootud, selgroogsed SELGROOTUD: ainuraksed- veekogudes, mullas ainuõõssed (hulkraksed)- veekogudes lameussid- 3 rakukihti, mage-merevees ümarussid- keha on seest õõnes, elavad vees ja mullas rõngasussid- koosnevad lülidest limused- teod, karbid, vähe liikuva eluviisiga lülijalgsed- nende keha koosneb lülidest putukad- lennuvõimelised, arenevad kahte viisi a) munevad ja arenevad b) munevad, areneb vastne ja tuleb uus vastne SELGROOGSED: kalad- vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2 osaline
looteveest. 33)Seleta lootevee tähtsust. Lootevesi kaitseb põrutuste eest. Kaitseb veekaotuse eest. Vähendab raskusjõu mõju. Kaitseb temp. Muutuste eest. Tagab stabiilse sisekeskkonna. Joogi ja urineerimis keskkond. 34) Selgita platsenta tähtsust. Ainevahetuslik, platsenta barjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone. 35) Kuidas nim. embrüot, mis kujuneb gastrualatsiooni tulemusena? Karikloode e. gastrula. 36) Millised 3 tähtsat rakukihti e. lootelehte kujunevad gastrualatsiooni tulemusena? Entoderm, ektoderm, mesoderm. 37) Selgita mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel. Rakkude diferentseerumine- tekivad närvirakud, maksarakud, lihasrakud ja leokotsüüdid. Histogenees- kudede tekkimine. Organogenees- organite välja kujunemine. 38) Millal võib embrüot nim. looteks? Peale munaraku pooldumist mitoosi teel e. lõigustumist. 39) Millised organis ja organsüsteemid arenevad välja lootelehtedest? Välimine
Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks 3
Joonis 1. Munaraku viljastamine (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/86/Sperm-egg.jpg/250px-Sperm- (egg.jpg Embrüonaalperiood .2 4 Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub .jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest 3-4 .areneb loode, välimisest tema toitekestad päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. .6-.5 .Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti
Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm
vi. On joogi ja urineerimiskeskkond g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega. 4. Toodab hormoone h. GASTRULATSIOON i. Kujuneb karikloode ehk gastrula ii. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entroderm 3. Postembrüogenees – lootejärgne areng Kasvamine Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine 1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng Protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad. 1. Otsene areng – imetajad, linnud, roomajad a
Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida. Küüne maatriks- ehk tavapärasemalt küünejuur on ainus piirkond, kus küüs on elav ja toodab uusi küünerakke
Lootevee ülesanded kaitse põrutuste eest kaitse veekaotuse eest Platsenta vähendab raskusjõu mõju ainevahetuslik kaitse temeratuurimuutuste eest platsentaarbarjäär tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid
(sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisusteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest kujunevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist
Loote areng 01.08.2007 Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28
· Ehituslik biomembraanide koostises · Varuaine loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes,viljades. · Kaitse rasvkude kaitseb siseelundeid, on halb soojusjuht. · Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele Lipiidid on vees lahustuvad ja vähemalt kahest komponendist koosnevad biomolekulid. 2.Loote ja inimese loote areng. *3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti * 5-6 päevaga laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. * 18-28 päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite moodi olend. * 3,nädal hakkavad arenema veresooned ja magu,21. Elupäeval hakkab tööle süda. * 4, nädalal tekivad luude ja lihaste alged. * 3. Kuul loote kasv aeglustub. * 7 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned. * 9-10 kuu, elundid on iseseisvaks eluks valmis. 8.pilet. 1
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv
4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2. normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe Blastula Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga. Blastula kujuneb 6-8 arengupäeval, pole veel toimunud pesastumist emaka limaskesta. Blastulaid on mitmeid eri tüüpe. Inimestel blastotsüst. Gastrula Ehk karikloode - jälle vale väide!! a) varane - 2 rakukihti - ektoderm (väline) ja entoderm (sisemine) b) hiline - lisandub veel ka mesoderm (vahepealne) Rakukiht samastub õpikutes antud terminiga looteleht. Inimesel kujuneb gastrula välja 2-3 arengunädalal. Hiljemalt lõppeb 1. arengukuuga. Tähtus: gastrula rakukihid panevad paika tulevaste organite algmed. Ektodermist kujunevad 1. Närvisüsteem (nii kesk-, kui piirdeNS) 2. Naha pindmine kiht (mitte kogu nahk) 3. Naha moodustised (karvad, küüned, piimanäärmed)
· umbes nädal pärast viljastumist kinnitub blastotsüst emakaseinale · kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustub platsenta · ühendab emasorganismi lootega · läbivad veresooned, varustab hapniku ja toitainetega, juhib välja ainevahetuse jääkproduktid · eritab naissuguhormoone uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng · karikloote moodustumine · kaks rakukihti lootelehed · välimine lootekiht ehk ektoderm ürgjutt, alus närvisüsteemile, meeleelunditele ja epiteelkoele, küüned, karvad · keskmine looteleht ehk mesoderm moodustub tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundid ja eritus ja sigimiselundkond · sisemine looteleht ehk entoderm seede ja hingamiselundkond Embrüonaalse arengu seaduspärasused
erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma
rakkude mass, millest areneb inimene ise. Annavad aluse erinevatele lootekestadele. Inimene: blastotsüst areneb välja 6-8 arengupäevaks, blastotsüsti tasandil toimub ka pesastumine emaka limaskesta. Blastulaid on väga eri tüüpi. Tüüp määratakse ära kahe aspektiga: lõigustumise viiside ja sügoodi rebu hulgaga. Gastrula: e. karikloode (loote mõistet mite kasutada). Gastrula kujunemise käigus moodustub mitu rakukihti (mitte lootelehed) 1. Tasand: kaks rakukihti- varajane gastrula a) ektoderm b) entoderm 2. Hilisgastrula- hiljem kujuneb kahe rakukihi vahele c) mesoderm Need rakukihid kujunevad välja segatüübiliste muutuste baasil: rakkude liikumine ja ümberpaiknemine (annab kaks rakukihti), rakkude jagunemine erinevatel tasanditel. Gastrula kujunemise lõpus on paika pandud organite kujunemise alged. Inimesel gastrula kujuneb lõplikult välja 3-4 arengunädala lõpuks.
läbinud emaka ja jõudnud munajuhasse kõige kiiremini, viljastab munaraku. Pärast viljastumist hakkab munarakk jagunema. Kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar (pärast viljastumist järjestikuste jagunemiste teel moodustuv hulkrakne moodustis), mis liigub mööda munajuha emakasse. Liikumist soodustavad munajuha kokkutõmbed ja ripsepiteeli töö. Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane. Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises. Idulane saab alguses toitaineid emaka limaskestast. Kui rakukobar on emakaseina pesastunud, siis emaka limaskest ei irdu ja menstruatsioon jääb ära.
......................... 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu!
Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 5 Gastrulatsioon -Kujuneb karikloode ehk gastrulaEsmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm (välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode
Iseloomulik on suure hulga väikeste närvirakukehade paiknemine 3. kiht on väline püramiidrakkude kiht, kus paiknevad väikesed püramiidrakud 4. kiht on sisemine granuloos kiht. 5. kiht on sisemine püramiidrakkude kiht, kus asuvad keskmised ja suured püramiidrakud. 6. kääritaoliste rakkude kiht Erinevad ajupiirkonnas koondavad sarnaseid rakke ja on erinev funktsioon. Economo jaotab koore osad viide rühma, kolm on sellised, kus on kõik kuus rakukihti ja kaks on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor). Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar ja oimusagar
Koorion e. Kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: · Kaitse põrutuste eest · Kaitse veekaotuse ees · Vähendab raskusjõu mõju · Kaitse temperatuurimuutuste eest · Tagab stabiilse sisekeskkonna · On joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahtuslik 2. Loote varustamine antikehadega Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmaslt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad ÕPIK LK 122 Postembrünaalse arengu etapid: Postemübrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast Juveliine ehk suguküpsuseelne iga Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk-looduses enamike organismide elu sellega piirdubki Seniilne ehk raukusperiood-lõpeb surmaga Kasvamine:
viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin. 4 1. RASEDUSKUU Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28
Ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuste tiheduse järgi koostas Brodman ajukoore kaardi, kus ta jagas ajukoore umbes 50 erinevaks väljaks ja nendel väljadel on ehituslik ja funktsionaalne omapära. Neid väljasid nim. brodmani väljadeks. Teine, kes on proovinud klassifitseerida ajukoort, Economo , jagas viieks rühmaks, neist kolm on homotüüpilised, kus on olemas kõik kuus võimalikku rakukihti, aga kaks on heterotüüpsed ja seal on alla kuue kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega (economorühmad 2,3, 4 ) 1. Economorühma osa on agranulaarne (ei ole sõmer ehk granuloosrakkude kihti). 5. On heterotüüpne granuaale koor- seal lõppevad sensoorsed juhteteed. Selles piirkonnas on sõmerrakke ja vähe 3,4 kihi rakke. Kuidas erinevad piirkonnad omavahel seotud on? On kolme liiki siduvaid teid peaaju koores: 1
võivad regenereerida tervikliku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm Igast lootelehes arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, küüned, karvad, hammaste vaap. Mesoderm moodustab tugi, liikumiseldundkonna (luud, lihased) vereringe, eritus ja sigimiselundkonna, Entotermist seede ja hingamiselundkond. 23
on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid.
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
(pilt sisemise rakkude massiga) Seda nim. blastotsüstiks. Blastotsöölist ja blasmodermist kujunevad lootekestad. Sisemisest rakkude massis kujuneb organism. Blastotsüst on valmis umbes 10daks arengupäevaks. Blastulaid on väga palju erinevaid tüüpe ja nende kuju sõltub rebuhulgast, lõigustumise tüübist.ü Gastrulatsioon ... toimub erinevate rakukihtide eristumine ja ümberpaiknemine embrüos. Eristatakse kahte etappi: varane ja hiline. Varajases gastrulas eristub kaks rakukihti, välimine ja sisemine, vastavalt ektoderm ja entoderm. Hilises tekib kahe vahele kolmas rakukiht e. mesoderm Rakukihid tekivad erinevate protsesside koosmõjus. Nt. rakkude ümberpaiknemine, rakkude pealekasv, jagunemine mitmel tasandil jne. Ektoderm Entoderm Mesoderm Kesknärvisüsteem Kopsud Lihastik (pea- ja seljaaju) Närvid Bronhid, trahhee Luustik
Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid väljasid kutsutaksegi Brodmani väljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes püüdnud luua ajukoore .... . Üks neist on Economo, kes jaotas ajukoore 5 rühma. Neist 3 rühma on homotüüpilised, kus on olemas kõik 6 võimalikku rakukihti ja 2 on heterotüüpsed, seal on alla 5 kihi. Homotüüpilised kooreosad on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidega need on Economo rühmad 2, 3 ja 4. Esimene Economo osa on heterotüüpide a-kranulaarne (st pole sõmer- ehk kranuloosrakkude kihti). See pk juhib põhiliselt motoorikat ehk liigutusi. 5 pk on heterotüüfne kranuloosne koor see on isel tundlikkust vastu võtvale peaaju koorele ja seal lõpevad põhilised sensoorsed juhteteed
· Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar nn embrüoblast, millest areneb loode. · Übritsev rakukiht moodustab koorioni e kõldkesta. · Hiljem tekib kaks sisemist lootekesta: allantois e kusekott ja vesikest e amnion. Blastotsüst hakkab kujunema nädal peale viljastumist, kui on toimunud juba peasastumine. III. Gastrula ehk karikloote staadium. See on looteline arengujärk, mille 1. faasis kujuneb välja kaks rakukihti, hiljem kolmas: 31 3. välimine ektoderm 4. sisemine entoderm 3. keskmine mesoderm (lisandub hilisgastrulas) Need rakukihid on tulevaste organite ja organsüsteemide alged ja neid nimetatakse lootelehtedeks. 1. Välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude,
regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm Igast lootelehes arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, küüned, karvad, hammaste vaap. Mesoderm moodustab tugi, liikumiseldundkonna (luud, lihased) vereringe, eritus ja sigimiselundkonna, Entotermist seede ja hingamiselundkond. 23
annaabi.ee 
