Viljastumine ja areng (2)

Viljastumine -Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas
Ontogenees - on ühe isendi arengu viljastumine , tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega.
Partenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel)
Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni
Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega
Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula( poolduvad kõik moorula rakud )
Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe
Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, millega ekspositsioon ( kokkupuude ) põhjustab embrüol või feetusel püsivaid struktuuri ja/või funktsiooni muutusi, kutsub esile kasvu pidurdumist või põhjustab surma
Otsene areng- roomajatel , lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb oma vanematega
Moondega areng- selgrootutel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite
Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine
Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
Kehaväline viljastumine:
1.Kalad ja kahepaiksed .
2.Küpseb palju sugurakke .
3.Viljastumine on juhuslik.
4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu.
Kehasisene viljastumine:
1. Imetajad , roomajad ja linnud .
2.Küpseb vähem sugurakke.
3.Viljastumise tõenäosus suurem.
4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.
Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest.
Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%)
Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel
Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama.
Embrüogeneesi 3 varast etappi :

Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula

Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus.

Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula . Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks
3 lootelehte arenevad embrüoblastist:

Välimine looteleht ehk ektoterm – siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk.

Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe , hingamiselundid, erituselundid , tugi- ja liikumiselundkond.

Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis - ja seedeelundkond .
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta .
3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest):
1)Vesikest e. amnion - lootevedelik:
2) Kusekott e. allantois- nabanöör:
3)Kõldkest e. koorion -
Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone .
Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi
Teratogeenid:
1)Füüsikalised: mehhaanilised traumad , alajahtumine ja kuumarabandus
2)Keemilised: ravimid , alkohol ja narkootikumid
3)Bioloogilised: pärilikud haigused, toitumisega seotud
Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad.
Lootejärgne areng:
1) Juveniilne staadium e noorjärk: Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad(käima või lendama õppimine, toituma.)
2)Generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk: Enamiku loomaliikide ontogenees lõpeb, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist
3)Vananemisperiood: Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmed haigused ning lõpuks elutegevusprotsessid aeglustuvad.