Embrüoloogia ja evolutsioon (0)

Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. Evolutsiooni tulemusena tekivad uued liigid ja organismid kohanevad muutuvate keskkonnatingimustega. Evolutsioon on väga aeglane ja seetõttu on muutused märgatavad alles väga paljude põlvkondade järel.
Evolutsiooni teoorial on kolm põhiosa. Esimene osa kästileb muutlikkust. Kõik elusolendid erinevad üksteisest nt. Suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud . Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Järk-järgult, paljude põlvkondade jooksul, arenevad paremini kohastunud taimed ja loomad veelgi, kuna vähemkohastunud surevad välja.
Evolutsioonist annavad tunnistust mitmed tõendid minevikust, nt. Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida rohkem leitakse kivistisi, seda selgemaks saab paljude isendite sugulus.
Inimese kujunemislugu saab alguse australopiteegist, kelle puhul on tegemist inimese ja Aafrika inimahvi eellase vahepealse olendiga. Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased - Homo habilis e. Osav inimene, kelle nägu oli küll lamdedam ja hambad väiksemad, kuid oskas valmistada juba rohmakaid varjualuseid ja tahumatuid tööriistu. Järgnes Homo erectus e. Püstine inimene, kes elas laagrites, kasutas tuld ja oskas ka arvatavasti rääkida. Rohkem arenenud olid Neandertaallased, kes kandsid riideid , tegelesid keeruliste nikerdustega ning matsid oma surnuid. Pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens omandas juba nii kirjutamisvõime sümbolitega kui ka kunstiloomisevõime. Tänapäeva inimesed hakkasid aga laialdaselt tegelema põllunduse, loomade kodustamise ja paiksete kodude loomisega. Kujunesid välja inimrassid ja ilmnes kultuuri teke.
Embrüoloogia on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku.
Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga (elussünnitajatel), koorumisega (lindudel) või eo moodustamisega seemnes (taimedel).
Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas . Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
Viljastunud munaraku embrüonaalperioodi arenguline kulgemine :
18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu , 21. elupäeval hakkab tööle süda.
4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~ 5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
5. nädalal moodustuvad kopsud , käte ja jalgade algmed.
7. nädalaks tekivad suguorganite algmed.
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks .
Embrüoloogiline areng on jälgitav ultraheli uuringutega, muutused embrüos toimuvad üsna kiirelt ja tulemused on kohesed. Evolutsiooni jälgimine on aga pikaldane ning ka muudatused on lühemas ajajärgus väga ebamäärased, kuna intensiivsed tulemused on märgata alles mitmete põlvkondade poolt tekitatud muutuste järel.
Erinevate organismide võrdlev embrüoloogiline areng.