Suguelundkond (0)

Suguelundkond
Mehe peamised siseelundid on munandid , aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga . Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid , tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud . Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma .
Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad , emakas ja tupp . Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud . Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult.
Viljastumine :
Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine .
Areng:
Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega.
3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained.
5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas . Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge.
18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle.
4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged . Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
5. Nädal: moodustuvad kopsud , käte ja jalgade algmed.
7. Nädal: tekivad suguorganite algmed.
8 nädal: Lootel on olemas kõik organis . Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.
3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja veresooned kumavad läbi. Loode oskab pöialt lutsida.
4.kuu: Nahale ilmuvad karvad , luud hakkavad luustuma ja loode liigutab end aktiivselt. Aeg mil saab teada loote soo.
5.kuu: Ema võib tunda esimest korda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama oma ema häält.
6.kuu: Loote nahk kasvab üsna kiiresti ja see on voldiline. Rasvkude on vähe.
7.kuu: hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Sel ajal ei erine loode väliselt lapsest aga elundid ple vel valmis iseseisvaks tööks. Sel ajal sündinud lapsi on võimalik ellu jätta.
8.kuu: Laps on sile ja roosa , kasvab jõudsalt. Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata.
9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest ruumi on vähe. Nahk on kaetud lootevõidega.
Loote kaitse:
Lootekestade peamised ülesanded on areneva loote kaitsmine ja toitmine . Loodet kaitseb kõige paremini lootevedelik. Seal loode ujub. See vedelik kaitseb teda muljumise, kuivamise , temperatuurimuutuste eest. Sinna kuhu idulane pesastus kujuneb platsenta . Selle kaudu on ema ja loode ühenduses. Loodet ühendab platsentaga nabanöör mille kaudu toimub ainevahetus . Ema verest toitaineid, hapnik, vesi. Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad , hormoonid ja ravimid . Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga.
Inimese areng sünnist surmani:
Vastsündinud – kuni kümnepäevane peale sündi.
Imikuiga – Sünnist kuni 1 eluaastani
lapseiga – 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15
murdeiga – 15 kuni 17 -18 a
noorukiiga – kuni 21 -22 elu.a – luustumise lõpp
täiskasvanuiga – kuni 36 elu.a
- küpsusiga – Kuni 60
- elatanuiga – kuni 15
- vanuriiga – kuni 90
- raukusiga – 90-120
Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada
bioloogiline – pöördumatu.
Inimene kui tervik:
Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud , koed ja organid . Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid. Kehas peab olema püsiv temp, samuti on vaja et ringlevas veres ning teistes kudedes oleks kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk ), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.