Inimese viljastumine (4)

Inimese viljastumine , embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng
Viljastumine
*Munajuha laienenud osas toimub viljastumine.
*VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine.
*Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo.
*Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema , rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar , mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest.
*Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta.
Inimese embrüonaalne areng

Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos)

Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula.

Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks.

Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula . Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks.

Välimine looteleht ehk ektoderm – siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk.

Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe , hingamiselundid, erituselundid , tugi- ja liikumiselundkond.

Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis - ja seedeelundkond.
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta.
3 lootekesta

Amnon ( vesikest , sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi)

Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Histo - ja organogenees (toimuvad muutused)

3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid.

Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega.
Elujärgud
*Esimene järk on IMIKUIGA (organismi kiire kasvamine ja arenemine)
*LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia , iseloom ja tahe .
*PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung.
*NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk.
*TÄISKASVANU – varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi.
*ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired.
*VANURIEAS süveneb taandareng veelgi.
*SURM – kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti hingamine ) juhul, kui inimest elustada 5-6 m jooksul ei suudeta, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks surmaks(ajurakkude hävinemine).