Viiruste tähtsus. Embüonaalne areng. (0)

Põltsamaa Ametikool
Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng.
Viiruste tähtsus.
2009
Inimese viljastumine
Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas.
Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid . Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga . Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta , loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid , toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik.’
Embrüonaalne sünnnitusjärgne areng
Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane . Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga.
Inimese embrüonaalne areng

Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos).

Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula.

Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks.

Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula . Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks.

Välimine looteleht ehk ektoderm – siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk.

Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe , hingamiselundid, erituselundid , tugi- ja liikumiselundkond.

Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis - ja seedeelundkond.
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta.
3 lootekesta

Amnon ( vesikest , sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi)

Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Histo - ja organogenees (toimuvad muutused)

3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid.

Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega.
Viiruste tähtsus
(Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline)
Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest kapsiid , mõnel juhul sisaldavad ka lipiide . Seega erinevad nad "klassikalistest" elusorganismidest suuresti, ja nende elusolendiks pidamine või mittepidamine sõltub sellest, kuidas elu defineerida. Üks võimalikest definitsioonidest väidab, et elusorganismid on objektid, mis suudavad toota endasarnaseid järglasi, neile endas sisalduvat pärilikku informatsiooni edasi andes . Sel juhul tuleks ka viirusi elusolenditeks pidada. Selle definitsiooni järgi kuuluks elusolendite hulka ka ainult valgu molekulist koosnevad priionid ja ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid , mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust.
Viirusteks ei loeta tavaliselt ka üksikorganismi genoomi piires paljunevaid DNA järjestusi - transposoneid, kuigi selget piiri nende vahele tõmmata on raske.
Viiruste tähtsus:

• Põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi).
  
• Teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks
  
• Geenitehnoloogias viirusvektoritena – viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku
  

Transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks.