Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Rahvusvahelistumine Enne Tartu Tervushoiu Kõrgkoolis õppimise alustamist planeerisin juba minna praktikale välismaale. Arvestades minu tuleviku elukutset, mulle oleks väga huvitav tutvuda teiste kultuuridega. Minnes praktikale välismaale mul on hea võimalus laiendada silmaringi, õppima käituda võõras keskkonnas. Samuti see on ka suurepärane võimalus õppida võõrkeeli. Praktika välismaal annab võimalust kohtuda uute inimestega. Need tutvused võivad olla väga kasulikkuks
mõtlema sellele, et kas me ikka tunneme piisavalt erinevaid kultuuriruume. Võime küll pakkuda oma väliskülalisele enda arvates kõike parimat, kuid tihti ei pruugi me aru saada ebamugavusest, mida võib meie kultuuriline eripära teisele inimesele valmistada. Võimalusel suhelda erinevate rahvastega peaksime seda kindlasti kasutama, sest kunagi ei või teada, kui palju võib teistel meile õpetada olla. Rahvusvahelistumine terves maailmas ning ka õdede kutsealal on juba väga aktiivne, kuid mida aeg edasi, seda rohkem see edasi areneb. Aitamaks oma eriala arendada, tuleb teha koostööd ning õppida teistele ning õpetada ka neile.
Mustamäe Gümnaasium Globaliseerumine Tõnis Adra G1K Sissejuhatus Globaliseerumine ehk rahvusvahelistumine on protsess, mis on kiirenenud viimasel paarikümnel aastal ning selle mõju ulatub ka Eestini tihedate rahvusvaheliste majandussidemete kaudu. Majandus areneb ettevõtete spetsialiseerumise ja süveneva integratsiooni suunas, kusjuures mõlemad protsessid tähendavad paratamatult turu geograafilise ulatuse laiendamise vajadust. Globaliseerumise otsene mõju Eestile avaldubki eelkõige välisinvesteeringute kiires kasvus, mida toetab ka liberaalne majanduspoliitika ja kuulumine Euroopa Liitu
Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Uus rahvusvaheline tööjaotus · Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks osadeks, tootel/kaubal ei ole enam päritolumaad. Tootmisprotsessi peamised osad: uurimis- ja arendustegevus detailide ja sõlmede tootmine toote kokkumonteerimine
Ootused: riigi tuntus, tööjõu voolavus (vahendus), SKP kasv, investeering, üldine heaolu tasakaalustub, koostöö Roll: 5. milles seisneb rahvusvahelistumise kontseptuaalne olemus? Rahvusvahelistumise teooria selgitab ettevõtte olemasolu, kuna see on kõige tõhusam viis tegevuste kogumi koordineerimiseks, mitte turuvahetuseks. Ettevõte kasvab nii kaua, kui ta suudab turge neelata, ja teeb seda seni, kuni ettevõtte edasise kasvu kulud ületavad kasu. Rahvusvahelistumine tähendab aga ka seda, et teistest riikidest oluliselt erinevad normid võivad vähendada võimalike investorite huvi riigi vastu – tihti on lihtsam investeerida mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma?
Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng uus rahvusvaheline tööjaotus finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine (ühtlustumine) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad
2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisele aitasid kaasa (tv 1) lk 10 ül 2): iseseisvumine; kolooniate 2) arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, geograafilise tööjaotuse süvenemine; 3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine; 4) pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustegevus; 5) rahvusvaheliste turgude laienemine; 6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud.
kasvustrateegiad Sisemised Välimised kasvustrateegiad kasvustrateegiad Toodete arendamine (väiksemad Ettevõtete ühinemised ja uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) Litsentseerimine Uute toodete väljaarendamine Strateegilised liidud ja Geograafiline laienemine ühisettevõtted (riigisiseselt) Frantsiis Rahvusvahelistumine Ettevõtte edu Edul on erinevaid aspekte •Tunnustus tegevusharus konkurentide ja klientide poolt •Kasvavad müügimahud •Korduvostjate osakaalu tõus; püsiklientuuri väljakujunemine •Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis •Kasvav töötajate, sh juhtide arv •Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust •Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine •Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus (EP näide) 5 edu võtmetegurit
Peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumise peamised iseloomujooned: · turumajanduse ülemaailmne levik, · ülemaailme töö jaotus, · migratsioon kogu planeedi ulatuses Globaliseerumise eeldused: · uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng · riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus · finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism · rahvustoitude (pitsa, india köök) · ülemaailme levik · ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas
Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust,
ühisettevõttena või lepingute alusel. Makrokeskkond Makrokeskkond koosneb järgnevatest teguritest: a) rahvusvahelised hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti informaatika areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis. b) majanduslikud on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega. c) sotsiaal-kultuurilised võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. d) poliitilised ja õiguslikud tegurid seonduvad seadusloomega mida õigusaktid lubavad, mida keelavad
Valga maakonnas. 3. Rahvus vahe lis te üritus te ja ko nve re nts ide to e tamine . Toetamise eelarve perioodil 2007-2013 22.36 milj. Taotlemine on vooruline. Eesmärgid: Väliskülaliste ööbimiste arvu suurendamine; turismi hooajalisuse vähendamine; sihtkoha rahvusvahelise tuntuse suurendamine; regionaalsel tasandil Eesti turismitoodete nõudluse suurendamine; turismihooaja pikenemine; ürituste rahvusvahelise konkurentsivõime tõus; Eesti ettevõtete ja teadusasutuste rahvusvahelistumine. 3. Rahvus vahe lis te üritus te ja ko nve re nts ide to e tamine . Toetuse suurus. 0.3-1 milj. ühe konverentsi või ürituse kohta; nõutav omafinantseering vähemalt 30% toetatavatest kuludest. Toetatavad tegevused: Rahvusvaheliste konverentside ja kultuuri- ja spordiürituste kavandamine ja läbiviimine; toetatavate konverentside ja ürituste turundustegevus välisriikides. Toetust ei anta tulu teenivatele projektidele.
politsei, haridus, riigikaitse, omavalitsusest: sotsiaalabi, tänava valgustus, teede korrashoid, teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad
kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud “vanadekultuuri” marginaliseerumine aktiivsele osalusele ja innovatsioonile orienteeritud ühiskonnas
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud
suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvustoitude levik VABAKAUBANDUS Kapitali vaba liikumine Maksude alandamine ettevõtte kasumilt Poliitikas
2)tööjõule: arvukalt oskuslikke töötajaid. 3)tabrijatele ehk turule: kiiresti riknev,raskesti transporditav või muutuv. Aglomeratsioonitööstus: koostöö teiste ettevõtetega,tugiteenuste vajadus Kõrgtehn.tööstus: omahind tähtis, töökeskkond meeldivam,infotehnoloogia Kapitalimahukas tööstus: paberid,mälukiibid jne, raha vajadus, suured tehased Ettevõtlusklaster ehk kobar: ettevõtlusvõrgustik,sarnase/seotud toodangu valmist. Rahvusvahelistumine põhj: algul juurdepääs loodusvaradele, siis laienemine, siis tootmiskulude alandamine, suurendatakse kontrolli teise riigi majanduses. Ipõlvkond:kaubanduskompaniid,vürtsid,karusnahad,aitas koloniseerida IIpõlvkond:kaevandamine,sissevedu,Royal Dutch Shell(nafta) IIIpõlvkond:ressurssidele juurdepääs,koondumine,toodangu nimestik laienes IVpõlvkond: rahandus ja teenindusettevõtted,tootearendus,brändi müük,iseotsustus
Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha
Globaliseerumise peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ülemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Globaliseerumise eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades Majanduses kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas
liberaliseerimine, tollipiiragnute järkjärguline kaotamine, rahvusvahelise kaubanduse käibe kiirem kasv võrreldes kogu maailma majanduse kasvu, kapitali liikumine üle maailma, riikide suveräänsuste vähenemine, võrgustikupõhise majanduse areng. Võrgustikupõhine majandus on ettevõtete omavaheline majanduskoostöö ning selle kokkusulamine infotehnoloogiaga. Üleilmastumine on sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine. Geograafiline tööjaotus on tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingit tööstus või põllumajandustoodangu tootmisel võiteenuste pakkumisel
· Turustamisele orienteeritud Paiknemine ülikoolide ja teadusasutuste läheduses, Pidev arendustegevus, Sõltuvus valitsuse nõudlusest, nt sõjaliste ja kosmoseprogrammide osas, Töötajate haridus- ja teadmiste tase keskmisest kõrgem, palju insenere ja teadlasi kaasatud, Riskikapitali olemasolu, Soodne ettevõtluskliima, Meeldiv keskkond, ergutuspalgad jne. 19. Riikide roll tootmisvõrgustike ja majandusklastrite arengus. 20. Aglomeratsiooniefekt. 21. Ettevõtete kasv ja rahvusvahelistumine. Ettevõtte kasvu on tinginud: · Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine: Laienemine sisemiste ressursside arvelt, Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv), Ülevõtmine · Mitmekesistumine ettevõte on siirdunud uutele tegevusaladele miks suurettevõtted rahvusvahelistuvad?: On paremini kaitstud kaubanduspiirangute
hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus - Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne - Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja -astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa - Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine keel, rahvus, kultuur, rass, sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sots positsioon, elukoht, vanus, seksuaalne orientatsioon, hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL
kahjusid, töötati välja järkjärguline üleminekuprogramm: vaja oli kätte saada võimalikult palju tulu filmi müügist, seejärel investeerida see digitaaltehnoloogiat kasutavate kaamerate arendamiseks ja turustamiseks. Võrreldes oma konkurentide, Kodaki, Agfa ja teiste filmitootjatega, tagas tootmise mitmekesistamise plaan Fujile edu ning nüüd toodab Fuji peamiselt digikaameraid ja objektiive. Filmide tootmist vähendatakse aasta aastalt aina enam. (Wikipedia, 2013) Rahvusvahelistumine. Toodang ja teenused. Fuji rahvusvahelistumise suureks eelduseks oli tohutu edu kodumaal Jaapanis, kus Fujifilm moodustas filmiturul peaaegu monopoli. 1950ndatest alustas Fuji ka tavakasutajatele (amatöörfotograafidele) filme tootma. Rahvusvahelistumiseks tuli aga Fujil parendada filmi tootmise kvaliteeti ning muuta muidu Jaapani siseturule sobivad standardid rahvusvaheliseks. (Filmi parameetrid, keemiline koostis, ilmutusprotsessid.)
Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 1) Eurydice 2) OECD - viib läbi PISA testi 3) UNESCO 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. ·Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu ·Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis ·Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus ·Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks: · Võrdseid võimalusi: mida vähem õpilasi segregeeritakse sotsiaalmajandusliku tausta,
Halvustatakse, suhtutakse vägivaldselt. Holokausti toimumine, mis seadis eesmärgiks alavääristada ja tööstuslikult hävitada. Toimus ka eestis. Etniline ja usuline- islami ja kristliku usu tõttu on teatud vastasseis tekitatud. Negatiivset eelarvamust. 15) Üleilmastumise mõiste, ajalugu ja erinevad vormid (4.4) Globaliseerumine- protsess, mille käigus maailm muutub ühtseks maj ja sots ruumiks, rohkem hakatud rääkima 1980ndatest. a. Rahvusvahelistumine b. Transnatsiolism c. Ühtlustumine d. Läänestamine e. Vabakaubandus 16) Regionalismi mõiste, ajalugu, näited (4.4) Regionalism- piirkonnapõhine koostöö Vastandsuunaline liikumine globaliseerumisele, suhteliselt uus nähtus, ameerikas 50-60ndatel
3. Selgita, kuidas mõistad globaliseerumist kultuuri, teaduse, keskkonnakaitse , hariduse finantsvaldkonnas? (küs.3 lk.20) Globaliseerumise põhjused Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus RVFde teke finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri
loomiseks ning majanduse üldisemaks kiireks arenguks . Mis on globaliseerumine? See on protsess, mis algas juba tükk aega tagasi ja on jõudnud arengujärku, kus järjest teravamini tunnetame võimalusi ja ohte, mida laienev mänguväljak ja suurenev mängijate hulk endaga kaasa toob. Poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste liitude moodustumine näitas meile XX sajandil nii head kui ka halba ja istutas meisse igasuguste liitude ja liitumiste vastu kartuse, mis on visa kaduma. Nii nagu rahvusvahelistumine globaliseerumise eelmänguna, nii on ka globaliseerumine tervikuna protsess, mida ei õnnestu peatada. Seda arengut ühiste jõududega juhtida on võimalik, ja seda võimalust ei tohi Eesti käest lasta. Mida peaks tegema, et Eesti majandus tugevneks niisuguse tempoga ja viisil, et meie asend globaliseeruvas maailmas järjest paraneks? Tehnika ja tehnoloogia areng on meid toonud ajajärku, kus minutite jooksul on võimalik saada
kahte trendi, annab neile suurema ruumilise haarde, samas tema arengutasemeid ühtlustav, homogeniseeriv mõju on jäänud, vähemalt esialgu, prognoositust väiksemaks. Samas on jälle tehnoloogia areng globaliseerimise üheks "mootoriks". Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel ja seostub suuresti just USAst pärit gurudega. Peab siiski nentima, et suur osa uude terminisse pandud sisust oli sama, mida oli juba varem käsitletud rahvusvahelistumine mõiste raames. Laienes termini geograafiline haare (kommunistliku maailma avanemine ja alanud transformatsioon) ja lisandus siiski ka mõningaid sisulisi uusi momente (Terk, 2002). Globaliseerumise ajalugu Globaliseerumine on protsess, mis on toimunud juba aastakümneid ning on läbinud erinevaid protsesse, erinevaid valdkondi. Roland Robertson kirjutab oma raamatus kuidas globaliseerumine on ajapikku läbinud viit faasi (Robertson, 1990: 26-27): 1
ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Väga palju toimub arvutipõhiselt, teadmised on kättesaadavad kõigile ja kõikjal (interneti levik). 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Rahvusvahelistumine sai alguse vajadusest hankida paremat ja odavamat tooret, milleks koloniaalriikide valitsejad lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Alates 19. sajandi lõpust hakkas tekkima ettevõtteid, mis tegelesid ka sisseveoga koloniaalmaadelt emamaale. Hiljem tahtsid ettevõtted laieneda uutele turgudele. Näited: Royal Dutch Shell, Apple, Statoil, Toyota. 15. Miks on kaubamärgitoodete tootmises juhtkohal rahvusvahelised ettevõtted?
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam.
Kes iganes kontekstist lähtuvalt Strateegilise mõtte areng Eestis Majandusse toodi mõiste pärast II maailmasõda Perspektiivne planeerimine praktikas ja teoorias prognoosimine TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateeder 1970ndate II poolest valdkonna uurimistööd, konsultatsioonitegevus, juhtide koolitamine 1980ndatel kujunes välja terminoloogia, võeti kasutusele mitmeid strateegia väljatöötamise metoodikaid 1990ndatel uus hoog rahvusvahelistumine, kaasaegne strateegilise mõtlemise ja tegutsemisviis Projekt "Eesti 21" Võimaluste loomine 21.saj säästva arengu tegevuskava elluviimiseks Eestis (käivitus 1997) Strateegilise Algatuse Keskus sihtasutus Eesti Pank, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda RES, VAAK jne
http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.saksamaa.travel/ETI/saksamaa_turismimaa/master_tlbun http://www.citybreak.ee/et/citybreak_sihtkohad/berliin/mida_ette_vott http://www.syaha.org/vb/showthread.php?p=27&language=et http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/germany/inde http://www.ahk-balt.org/index.php?id=392&L=17. http://www.slideshare.net/Vartsu/saksamaa-pev http://et.tixik.com/c/euroopas-3/saksamaa-64/ http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/rahvusvahelistumine/vaelisri http://turismigeograafia.wikispaces.com/file/view/II+osa+1+jagu+Eur http://www.keelereisid.com/aff/lisa-ee/et_EE@EEK/keelereisid2010/s Tänan tähelepanu eest!
ja tagastuslogistikaga. (Kiisler, 2011: 102-103) Joonis 2. Tarneahela juhtimine: äriprotsesside lõimimine ja juhtimine. KOKKUVÕTE Alates 1970-ndatest on logistika ja selle edasise evolutsiooni vormi: tarneahela juhtimise põhimõtete kasutamine organisatsioonide tegevuspraktikates pidevalt laienenud. Tarneahela juhtimise kasvavat tähtsustamist on põhjustanud eelkõige sellised makromajanduslikud arengusuunad, nagu seda on üleilmastumine (k.a rahvusvahelistumine), klientide nõudlikkuse kasv, konkurentsi teravnemine, spetsialiseerumise süvenemine, toodete ja teenuste sortimendi laienemine ning elutsüklite lühenemine. Kõik mainitud trendid on sundinud organisatsioone pöörama kasvavat tähelepanu materiaalsete voogude liikumise korraldusele, tellimuste täitmise kiirusele, täpsusele ja paindlikkusele, varude ja hangete optimeerimisele valdkondadele, mis kuuluvad tarneahela juhtimise vastutusalasse. Samuti on tarneahela
Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst, püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkimisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastada püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus.
rohkem ettevõtteid ning seetõttu kasvab nõudlus äriõiguse järele. Euroopas on välja kujunemas reaalne riikide konkurents ettevõtete pärast ning sellest, et äriühinguõigus on üks tähtsamaid riikide konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid, saadakse Euroopa pealinnades järjest rohkem aru. Nii näiteks kavandavad Soome ja Suurbritannia lähiaastatel olulisi muudatusi ühinguõiguses, lihtsustamise ja nõuete leevendamise samme on tegemas Saksamaa. Äritegevuse rahvusvahelistumine tähendab aga ka seda, et teistest riikidest oluliselt erinevad normid võivad vähendada võimalike investorite huvi riigi vastu tihti on lihtsam investeerida mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. · Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. investeeringute
On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne.) Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka vaba isikuteenuste kasv kõrgem töötasu, rohkem vaba aega) Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt. Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt. Suurem osa teenuseid on äriteenused. Teenuste rahvusvahelistumine Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. TÖÖLEHELT 4. Teine pool Tänavavalgustus, teede korrashoid, huvialaringid, sotsiaalabi, toimetulekutoetused, haljasalade korrashoid, lasteaiad, vanadekodud, KOV rahastamine jne. Transport Transport ja side
19. sajandilõppu nimetatakse Inglismaal just lukshotellide kuldajastuks. Maailmasõjad ja majanduskriis mõjutasid laastavalt ka hotellimajandust. Nimetamisväärne turismi kasv algas Euroopas 1950. aastate keskel. Nüüdisaegne, arenenud hotellimajandus on mitmekesine, talle on iseloomulik uut tüüpi majutusettevõtete teke (motellid, puhkekülad, lennuhotellid jne.), massiline hotellide ehitamine Euroopas 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses, hotellituru rahvusvahelistumine, USA hotellikettide pealetung majanduslikult nõrgenenud Euroopasse jne. 1925.a. sai alguse Hiltoni keti impeerium. 1930. aastate algul läksid paljud väiksemad hotellid pankrotti ka sattusid suurematesse hotellikettidesse. Lennunduse areng vallandas hotellibuumi, mida iseloomustab Ameerika hotellikettide ja kontsernide edu. 1881.a. oli Ameerikas moodsamates hotellitubades juba elekter 1940.a. ehitati I. Hotell Ameerikas, kus igas toas oli konditsioneer 1970
tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel. 2 Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusriikide suveräänsuse küsimus Üleilmastumine ning rahvusvaheliste organisatsioonide kasv on põhjustanud elavat arutelu selle ümber, kas rahvuriigid suudavad säilitada oma iseseisvuse ja kujundada sõltumatult oma poliitikat. Kapitali rahvusvahelistumine ja globaalsete organisatsioonide mõjukuse tõus võib tekitada olukorra, kus valitsus kaotab kontrolli riigi majanduses toimuva üle. Arengumaade jaoks seostub suveräänsuse küsimus peamiselt neokolonialismiga. Neokolonialism on nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. Majanduslik sõltuvus rikastest riikidest paneb vaesemad ebavõrdsesse olukorda.
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega.
analüüsist välja tulla. Ka selle analüüsiga proovitakse välja selgitada kõige kasumlikum(ad) kliendigrupp(id), kellesse erinevatel ajahetkedel investeerida. III Võrgustiku arendamine. Võrgustikku peaksid kuuluma tarnijad, investorid, koostööpartnerid, töötajad ning kliendid. Siin võib koostöö olla väga ulatuslik: läbi kliendi soovide aidata tootjaid tootearendusel, tellimisprotsesside lihtsustamine EDI abil, rahvusvahelistumine, ühiste ressursside kasutamine ning kulude kokkuhoid, frantsiisimine, sortimendiaukude täitmine jm. IV Väärtuspakkumise arendamine. Esmalt on vaja välja selgitada, mida mõistab klient väärtusel all: on see pidevalt saadaolev kaup, odav hind, nõutav kvaliteet või kasu, mida klient kauba omandamisel saab. Kui inimene peab kauba omandamiseks tegema üleliigseid kulutusi, vähendab see tema jaoks kauba väärtust
Aastatel 1939-1945 toimunud ülemaailmne sõda seiskas kogu turismi-ja hotellimajanduse arengu. Hotellimajanduse aren taastus alles mõned aastad peale maailmasõja lõppemist, sest kõigepealt tuli likvideerida suured purustused. Kõrgfaasis (1945.aastast tänaseni) vaadeldakse turismi massiturismina, kuna turism on muutunud tegevusvaldkonnaks, millel on konkreetne mõju riigile, majandusele ja elanikkonna elulaadile. Sõjajärsel perioodil, aastatel 1946-1970, toimus tööstuse kiire rahvusvahelistumine ja inimeste elatustaseme tõus, mis omakorda tingis suurema huvi reisimise vastu. Autotööstuse areng tõi kaasa teedevõrgu väljaehitamise ja massilise reisimise autodega. Tekkis vajadus uute maanteeäärsete majutusliikide, nagu näiteks motellid ja kämpingud, järele. Algas periood, mis tõi kaasa kiire arengu ja uue kvaliteedi kogu turismimajanduses. Tohutu murrang toimus turismimajanduses seoses reaktiivlennukite kasutuselevõtuga reisitranspordis 1958.aastal
Masskultuuri ja vähemuskultuuri vahekord · Inimene suudab ja soovib üha vähem haarata kultuuri sügavusi, tungida vähemuskultuuri sisusse ning lepib üha meelsamini masskultuuri tarbimisega · Masskultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril, kergemini manipuleeritav · Rahvuskultuuri ja väikerahvaste püsimajäämine rahvuskeele kadumine panganduses, infotööstuses Korporatsioon ja eetika · · Ettevõtluse rahvusvahelistumine · Süü hajuvus korporatsioonis · Korporatsioon (aktsiaselts) on juriidiline isik, mille omanike ring on arvukas ja kirev · suuraktsionärid, väikeaktsionärid, eelisaktsiate omanikud - nende osalus juhtimises · Lihtaktsionäride üldkoosolek · Juhatus · Juhatuse esimees · Palgaline töötaja tegevdirektor, peadirektor tegelik juhtimine · Juhtimise delegeerimine tekib vastutuse ja ka süü hajuvuse probleem
valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja
telesaateid teiste meediakanalite kaudu ja vastupidi. Lisaks võimaldab see ettevõttel teenida kasumit, luues läbilöönud meediatootest (nt telesarjast) lisatooteid (nt temaatilised tarbeesemed) Ettevõtted muutuvad üha seotumaks üksteisega ka ühiste investeeringute, vastastikuste aktsiaostude ning nõukogudes osalemise kaudu 3. rahvusvahelistumine. Nii ettevõtete investeerimine teiste riikide meediaturgudesse kui ka nt TV-programmide eksport. See on kriitiliste uurijate jaoks tõstatanud ka küsimuse ,,kultuuriimperialismist" globaalsel meediaturul, eeskätt seoses Ameerika filmi ja teletööstuse ülemaailmse eduga. > meediaturu kontsentreerumine hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem on need sõltuvad turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid
tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule. Ohud Esmaseks ohuks on kultuuriruumi liiga kiire rahvusvahelistumine, sh inglise keele muutumine mitmete eluvaldkondade valdavaks suhtluskeeleks. Eesti atraktiivsuse suurenemisega suureneb ka surve kultuuri globaliseerumisele ja rahvusvahelistumisele, mis toob adekvaatsete vastumeetmete puudumisel kaasa ohu emakeelse kultuuri muutumiseks "museaaliks". Ohuks on digitaalse ja kultuurilise lõhe süvenemine eri elanikkonnarühmade vahel, passiivsesse virtuaalmaailma põgenenud noortekultuuri ja traditsioonilisse elulaadi kapseldunud
23.Riikide roll majanduse ja majandusklastrite arengus. · Reguleeriv roll · Toetav roll · Põhiteenuseid pakkuv struktuur · Poliitika o Tööstuspoliitika o Kaubanduspoliitika o Välisinvesteeringute meelitamine riiki o Regionaalse arengu planeerimine · Infrastruktuuride, kommunikatsioonide ja teaduasutuste baasi loomine · Riigifirmad 24.Ettevõtete kasv, areng ja rahvusvahelistumine. 25.Suureks kasvanud väikeettevõtted 26.Suurust mõõdetakse käibe ja töötajate arvu järgi 27.Suurkorporatsioonidel oma sisemine kultuur 28.Ettevõtte kasvu on tinginud: a. Integratsioon ehk ettevõtte tegevuse laiendamine i. Laienemine sisemiste ressursside arvelt ii. Ettevõtete liitumine (ettevõtete liitumisega on saavutatud üldjuhul kiireim kasv) iii. ülevõtmine b
· Inimene suudab ja soovib üha vähem haarata kultuuri sügavusi, tungida vähemuskultuuri sisusse ning lepib üha meelsamini masskultuuri tarbimisega · Masskultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril, kergemini manipuleeritav · Rahvuskultuuri ja väikerahvaste püsimajäämine rahvuskeele kadumine panganduses, infotööstuses Korporatsioon ja eetika · · Ettevõtluse rahvusvahelistumine · Süü hajuvus korporatsioonis · Korporatsioon (aktsiaselts) on juriidiline isik, mille omanike ring on arvukas ja kirev · suuraktsionärid, väikeaktsionärid, eelisaktsiate omanikud - nende osalus juhtimises · Lihtaktsionäride üldkoosolek · Juhatus · Juhatuse esimees · Palgaline töötaja tegevdirektor, peadirektor tegelik juhtimine · Juhtimise delegeerimine tekib vastutuse ja ka süü hajuvuse probleem
· Stalinism · Tööliste demokraatia · Kristlik kommunism Tänapäeval · Kommunistlikud riigid: Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Laos, Põhja Korea ja Vietnam · Kommunistlikel parteidel on veel suur mõjuvõim ka Moldovas, Küprosel,Nepaalis, Indias ja Lõuna Aafrika riikides Rahvusvaheline suhtlemine Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine Rahvusvaheline julgeolek sõltub · Põhjalikest muutustest mõnes suurriigis · Suhetest suurriikide vahel · Tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses · Kui üks suurriik kaotab oma tähtsuse tekivad uued jõu struktuurid Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid · Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest · Lahendada tülid rahumeelselt · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset puutumatust
Allikad Google.ee regio.ee vikpeedia.ee EE 15 www.e24.ee http://www.maailmavaade.ee/?d=Tukeldatud_Ungari040 http://www.ungari-ettevotted.com/ungari/eestikeeles/Ungariarvudes.html http://www.suri.ee/il/2000/2/sonumid.html#ungel http://www.ungariuks.ee/moodul.php? moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=82&sm_id=241 http://wapedia.mobi/et/Ungari http://anett19.wordpress.com/page/2/ http://www.hot.ee/harjuhhl/hu/3p.htm http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/rahvusvahelistumine/vaelisriikide- infobaas/ungari http://www.lightlove.eu/ee/index.php?option=com_content&view=article&id=40&Itemid=40
Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst, püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkmisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastda püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja
annaabi.ee 
