Rahvusvahelised organisatsioonid ja globaliseerumine (0)

OPEC
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC)

• Loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget -
  

Saudi-Araabia, Iraak , Iraan, Kuveit , Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alžeeria, Liibüa, Nigeeria ,Angola, Indoneesia , Venezuela, Ecuador

• Eesmärgiks on liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul. Toornafta hinna kontrolli eesmärgil määrab kindlaks liikmete naftatoodangu ja –ekspordi kvoodid
  

Euroopa Vabakaubanduspiirkond
(EFTA)

• Loodi 1960 eesmärgiga kaotada Euroopa riikide vahel kaubandustõkked.
  
• Hetkel jäänud 4 liiget- Island, Šveits, Norra ja Liechtenstein
  
• esimene vabakaubanduspiirkond-ajalooline tähtsus
  

Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon ( NAFTA )

• Loodi 1994
  
• Liikmeid 3 – Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Mehhiko
  
• Eesmärgiks on kaotada kõik kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele.
  

Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR

• Loodi 1991 alustades tolliliiduna ja eesmärgiks on saada ühisturuks
  
• Liikmeid 5- Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay ja Venezuela
  
• Koostööd tehakse kõigi teiste
  

Lõuna-Ameerika riikidega
Kagu- Aasia Riikide Assotsiatsioon
ASEAN

• Loodi 1967
  
• Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)- Brunei , Filipiinid , Indoneesia, Kambodža,Laos, Malaisia , Myanmar , Singapur , Tai, Vietnam
  
• Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö
  

Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostööfoorum
APEC

• Loodi 1967
  
• Liikmed kõik Kagu-Aasia riigid (10)-Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Kambodža,Laos, Malaisia, Myanmar, Singapur, Tai, Vietnam
  
• Eesmärgiks liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö
  

Euroopa Liit

• Kõige tuntum ja edukam majandusliit
  
• Eesmärk on riikide konvergents
  
• Hetkel 27 liiget
  
• Rahaliidus 14 liiget
  
• EL juhtinstitutsioonid: Euroopa Komisjon ,
  

Euroopa Parlament , Euroopa Liidu Nõukogu
Rahvusvaheline Valuutafond
IMF

• Alustas tööd 1945
  
• Ülesanne on aidata vältida ülemäära järske, maailma- majandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, leevendada eri piirkondade finantskriise
  
• Annab riikidele laenuabi
  
• Liikmeid üle 180
  

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD)

• On üks Maailmapanga grupist
  
• Alustas tööd 1945
  
• Ülesanne on anda riikidele arenguabi laenude näol ja teha ülevaateid riikide arengutasemest
  
• Aastakoosolek koos IMF-ga
  
• Liikemeid üle 180
  

Maailma Kaubandusorganisatsioon
WTO

• Seisab hea selle eest, et kõikidel riikidel oleks ühesugused võimalused kaubavahetuseks ja püüab vältida kaubandusbarjääre
  
• 2008 aasta juuli seisuga 153 liiget
  
• Eesti liige aastast 1999
  

Kõigi kolme maailma majandust juhtiva organisatsiooni ühine ülesanne on aidata kaasa kõikide maailma riikide arengutaseme parandamisele
GLOBALISEERUMINE
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside.
Globaliseerumise peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus.

• Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ülemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses.
  

Globaliseerumise eeldused

• uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng
  
• riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus
  
• finantssfääri rahvusvahelistumine
  
• rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine
  

Globaliseerumine eri valdkondades
Majanduses

• kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus
  
• kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv
  
• kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism
  
• rahvustoitude ( pitsa , india köök)
  

ülemaailme levik

• ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne)
  

Poliitikas

• riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu
  
• riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO , IMF ja Maailmapank
  

Kultuuri valdkonnas

• erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine
  
• suhtluses lai inglise keele kasutamine
  
• info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine
  
• Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma
  
• rahvusvahelise turismi kasv
  

Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus
Globaliseerumise mõõtmine

• Majanduslik integratsioon :
  

rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)

• Tehnoloogia arengutase:
  

interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,

• Isiklikud kontaktid:
  

väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne

• Poliitiline tegevus:
  

esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides
Globaliseerumise head ja halvad küljed

• kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel , suureneb konkurents
  
• investeeringud üle kogu maailma
  
• info kiire levik (maailma muutub väiksemaks)
  
• väiketootjad ei suuda konkureerida suurfirmadega
  
• vaesed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale
  
• arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb
  
• kultuurilise mitmekesisuse vähenemine
  
• kommete , tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel