100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LPPL
Õppematerjali autor
Aastakoosolek koos IMF-ga Liikemeid üle 180 Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO Seisab hea selle eest, et kõikidel riikidel oleks ühesugused võimalused kaubavahetuseks ja püüab vältida kaubandusbarjääre 2008 aasta juuli seisuga 153 liiget Eesti liige aastast 1999 Kõigi kolme maailma majandust juhtiva organisatsiooni ühine ülesanne on aidata kaasa kõikide maailma riikide arengutaseme parandamisele GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Globaliseerumise peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ülemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Globaliseerumise eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng
tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
+ oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine migratsioon võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis? palju rahvusvahelisi ettevõtteid suur import pangad kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem 1) toormele orienteeritud tööstus suhkrutööstus (suhkrupeet)
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrast
arvestata. · Kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu. 3. Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt. · Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. · Põh. tunnused.Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks, staadiumideks teatud territooriumi regioonides või eri riikides. Samal ajal toimub eraldunud tootmiste ühendamine vahetuse protsessis.
· Riikide poliitiline stabiilsus mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on. · Negatiivse imidziga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone. Nt embargo kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda. 2) Majanduse ja kultuuri vahelised seosed: · Globaliseerumine · Multikultuur · Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama. 3) Majanduse ja ideoloogia seosed: · Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990) 4) Majanduse ja õiguse seos: · Erinevad õiguskultuurid 1 - Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid