Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (0)

RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem.

Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem.
Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a.

• Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud.
  
• Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel , õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses.
  
• Kohaldamine ei laiene transpordis kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest lepingutest.
  
• Mõõtühikutega seotud termineid on kasutatakse vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused».
  

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud (Tabel 1)
Suurus
Ühiku nimetus
Tähis
Pikkus
meeter
m
Mass
kilogramm
kg
Aeg
sekund
s
Elektrivoolu tugevus
amper
A
Termodünaamiline temperatuur
kelvin
K
Ainehulk
mool
mol
Valgustugevus
kandela
cd
SI põhiühikud on määratletud alljärgnevalt (sulgudes on toodud määratluse kehtestanud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) järjekorranumber ja toimumise aasta):
meeter on tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983);
kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901);
sekund on 133Cs aatomi põhiseisundi kahe strUKtuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestus (13. CGPM, 1967);
amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10--7  njuutonit juhtme meetri kohta (9. CGPM, 1948);
kelvin termodünaamilise temperatuuri ühik, on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist (13. CGPM, 1967).
Märkused:
1. 13. CGPM otsustas ka, et kelvinit ja tähist K võib kasutada temperatuurivahemike ja -erinevuste esitamiseks.
2. Lisaks termodünaamilisele temperatuurile (tähis T), mida väljendatakse kelvinites, võib kasutada ka Celsiuse temperatuuri (tähis t), mis on defineeritud võrrandiga
t = T -- T0, kus T0 = 273,15 K
Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut «kraadi Celsiust» (oC), mis võrdub ühikuga «kelvin» (K). Sel juhul on «kraadi Celsiust» erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel. Temperatuurivahemikke või erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides;
mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C.
Märkus. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud: need võivad olla aatomid , molekulid, ioonid , elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid (14. CGPM, 1971 );
kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683  vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979).

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud ühikud

SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga 1.
SI tuletatud ühikutele (vt tabel 2) on antud erinimetused ja eritähised. Ka neid ühikuid võib lisaks SI põhiühikutele kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks ülaltoodud reegli järgi.
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud ühikud (Tabel 2)
Füüsikaline suurus
Ühiku nimetus
Ühiku tähis
Avaldis SI tuletatud ühikutes
Avaldis SI põhiühikutes
Tasanurk1
radiaan
rad
 
1 rad = 1 m·m--1
Ruuminurk1
steradiaan
sr
 
1 sr = 1 m2·m--2
Sagedus
herts
Hz
 
1 Hz = 1 s--1
Jõud
njuuton
N
 
1 N = 1 m·kg·s--2
Rõhk, mehaaniline pinge
paskal
Pa
N·m--2
1 Pa = 1 m--1·kg·s--2
Energia, töö, soojushulk2
džaul
J
N·m või W·s
1 J = 1 m2·kg·s--2
Võimsus, soojusvoog3
vatt
W
J·s--1
1 W = 1 m2·kg·s--3
Elektrilaeng
kulon
C
 
1 s·A
Potentsiaal, pinge, emj
volt
V
W·A--1
1 V = 1 m2·kg·s--3·A--1
Elektriline takistus
oom
V·A--1
1Ω = 1 m2·kg·s--3·A--2
Elektrijuhtivus
siimens
S
A·V--1
1 S = 1 m--2·kg--1·s3·A2
Elektriline mahtuvus
farad
F
C·V--1
1 F = 1 m--2·kg--1·s4·A2
Magnetvoog
veeber
Wb
V·s
1 Wb = 1 m2·kg·s--2 83;A--1
Magnetvootihedus ( indUKtsioon )
tesla
T
Wb·m--2
1 T = 1 kg·s--2·A--1
IndUKtiivsus
henri
H
Wb·A--1
1 H = 1 m2·kg·s--2 3;A--2
Valgusvoog
luumen
lm
cd·sr
 
Valgustatus
lUKs
lx
lm·m--2
1 lx = 1 m--2·cd
Radioaktiivse aine aktiivsus
bekerel
Bq
 
1 Bq = 1 s--1
Neeldumisdoos
grei
Gy
J·kg--1
1 Gy = 1 m2·s--2
Ekvivalentne kiirgusdoos
siivert
Sv
J·kg--1
1 Sv = 1 m2·s--2
1 20. CGPM, 1995 otsuse alusel on radiaan ja steradiaan dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikud.
2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
Mõnedele SI ühikute kord- ja osaühikutele on antud erinimetused. Nimetatud ühikuid (vt tabelid  4 ja 5) võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks.
Tuletatud ühikuid võib väljendada SI põhiühikute, aga ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m--1·kg·s--1 või N·m--2·s või Pa·s).

Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud

Ühikute detsimaalkordsed ja -osad (st kord- ja osaühikud, mille arvkordajaks on 10 ja selle astmed ) moodustatakse tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil. Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliiteid ei või kasutada kord- või osaühikute ees, s.t ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide .
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) kord- ja osaühikud (Tabel 3)
Eesliide
Tähis
Arvkordaja
Eesliide

Tähis

Arvkordaja
jotta
Y
1024
detsi
d
10--1
zetta
Z
1021
senti
c
10--2
eksa
E
1018
milli
m
10--3
peta
P
1015
mikro
µ
10--6
tera
T
1012
nano
n
10--9
giga
G
109
piko
p
10--12
mega
M
106
femto
f
10--15
kilo
k
103
atto
a
10--18
hekto
h
102
zepto
z
10--21
deka
da
101
jokto
y
10--24
Suuruste väärtuste esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuste kümnendosa eraldatakse komaga.
Massiühiku (kg) detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega sõnale «gramm» ja eesliitetähise lisamisega tähisele «g».
Mõnedele SI detsimaalsetele kord- ja osaühikutele on antud erinimetused (vt tabel 4). Nendest ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid.
Tabel 4
Suurus
Ühiku nimetus
Tähis
Väärtus
Maht (ruumala)
liiter
l, L1
1 l = 1 dm3 = 10--3 m3
Mass
tonn
t
1 t = 1 Mg = 103 kg
Rõhk
baar2
bar
1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa
1 Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.
2 Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse alusel ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.
Tabelis 5 on toodud SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud. Nendest ühikutest (välja arvatud goon) ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
Tabel 5
Suurus
Nimetus
Tähis
Definitsioon
Tasanurk 
täispööre
1 täispööre = 2π rad 
goon
gon
1 gon = (π/200) rad
kraad
. . . o
1o = (π/180) rad
minut
. . . '
1' = (1/60)o
sekund
. . . "
1" = (1/60)'
Aeg
minut
min
1 min = 60 s
tund
h
1 h = 60 min
ööpäev
d
1 d = 24 h
Suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi.
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud
SI ühikutest sõltumatult defineeritud ühikud on toodud tabelis 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused ei ole SI ühikutes täpselt teada.
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) lisaühikud (Tabel 6)
Suurus
Nimetus
Tähis

Määratlus

Mass
Aatommassi ühik
u
1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist:
1 u 1,660 540·10--27 kg
Energia
elektronvolt
eV
1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V:
1 eV  1,602 177·10--19 J
1. Tabelis toodud arvväärtused on võetud Rahvusvahelise Füüsikaliidu publikatsioonist I.U.P.A.P.-25 (1987) ja standardist ISO 1000:1992.
2. Ülalloetletud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud tabelis 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid.
Tabel 7
Suurus
Nimetus
Tähis
Väärtus
Süsteemi optiline tugevus
dioptria
dpt
1 dpt = 1 m--1
Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala
aar
a
1 a = 102 m2
hektar
ha
1 ha = 104 m2
Mõjuristlõige aatomifüüsikas
barn
b
1 b = 10--28 m2
Vääriskivide mass
karaat
 
1 karaat = 2·10--4 kg
Tekstiilikiu joonmass
teks
tex
1 tex = 10--6 kg·m--1
Vere ja teiste kehavedelike rõhk
millimeetrit elavhõbedasammast
mm Hg
1 mm Hg = 133,322 Pa
Elektrotehniliste suuruste tuletatud mõõtühikud (Tabel 8)
Elektrotehniline suurus
Mõõtühik
Suuruse nimetus
Tähis
Dimensioon
Nimetus
Tähis
Potentsiaal, pinge, emj.
φ,U,E
m2 kg s–3 A–1
volt
V

Elektrilaeng

q
As
kulon
C

Elektrihulk

q
As
kulon
C
Mahtuvus
C
m–2 kg-1 s4 A2
farad
F
IndUKtiivsus
L
m2 kg s–2 A–2
henri
H
Aktiivvõimsus
P
m2 kg s–3
vatt
W
Näivvõimsus
S
m2 kg s–3
voltamper
VA
Reaktiivvõimsus
Q
m2 kg s–3
varr
var

Töö

A
m2 kg s–2
džaul
J
Elektrienergia
W
m2 kg s–2
džaul
J
Elektrivoolu tihedus
j
m–2 A
amper ruutmeetri kohta
A/m2
Takistus
R
m2 kg s–3 A–2
oom
Eritakistus
ρ
m3 kg s–3 A–2
oommeeter
Ωm
Juhtivus
G
m–2 kg–1 s3A2
siimens
S
Erijuhtivus
g
m–3 kg–1 s3A2
siimens/meeter
S/m
Sagedus
f
s–1
herts
Hz
Elektrivälja tugevus
E
m kg s–3 A–1
volt meetri kohta
V/m
Absoluutne dielektriline läbitavus
ε
m–3 kg–1 s4 A2
farad meetri kohta
F/m
Magnetvoog
Φ
m2 kg s–2 A–1
veeber
Wb
Magnetvoo tihedus
B kg s–2 A–1
tesla
T
Magnetvälja tugevus
H
m–1 A
amper meetri kohta
A/m
Magnetomotoorjõud
Iw A
amper
A
Magnetiline takistus
Rm
m –2 kg –1 s2 A2
amper veebri kohta
A/Wb
Magnetilinejuhtivus
Gm
m2 kg s –2 A –2
veeber ampri kohta
Wb/A
Magnetiline läbitavus
μ
m kg s–2 A–2
henri meetri kohta
H/m
Elektrotehniliste suuruste kord-ja osaühikud
Kord- ja osaühikud on elektritehnilise suuruse mõõtühikust 10x korda suuremad või väiksemad.
Mõõtühikute kümnendeesliited ja nende teisendamine (Tabel 9)
Eesliide
Tähis
Kordsus
Vahekordaja
Mõõtühiku teisendamine
tera-
T
1012
korrutada jagada
vahekordajaga vahekordajaga
x1000
giga-
G
109
x1000
mega-
M
104
x1000
kilo-
k
103
x10
x1000
hekto-
h
102
x10
deka-
da
10
x10
PÕHIÜHIK
x10
x1000
detsi-
d
10–1
x10
senti-
c
10–2
x10
milli-
m
10–3
x1000
mikro-
μ
10–6
x1000
nano-
n
10–9
x1000
piko-
p
10–12
Soovitatavad kord- ja osaühikud (Tabel 10)
Elektrotehniline suurus
Põhiühik
Soovitatavad kordsed ühikud
Elektrilaeng
C
kC; μC; nC; pC.
Pinge, potensiaal, emj.
V
MV; kV; mV; μV
Voolutugevus
A
MA; kA; mA; μA; nA
Voolutihedus
A/m2
MA/m2; kA/m2; A/mm2
Takistus
Ω
TΩ; GΩ; MΩ; kΩ; mΩ; μΩ
Eritakistus
Ωm
MΩm; kΩm; mΩm; μΩm
Juhtivus
S
KS; mS; μS
Erijuhtivus
S/m
MS/m; KS/m
Elektrivälja tugevus
V/m
V/mm; V/cm; mV/m
Mahtuvus
F
MF; μF; nF; pF
Magnetvoo tihedus
T
MT; μT; nT
Magnetomotoorjõud
A
kA; mA
Magnetvälja tugevus
A/m
kA/m; A/mm
IndUKtiivsus
H
mH; μH; nH; pH
Periood
s
ms; μs
Sagedus
Hz
MHz; kHz
Võimsus
W
GW; MW; kW; mW; μW
Näivvõimsus
VA
MVA; kVA
Reaktiivvõimsus
var
kvar
Energia
J
TJ; GJ; MJ; kJ; mJ
Elektrienergia tarbimine
Wh
MWh; kWh; Ws
Elektrotehnika põhisuuruste vahelised seosed
Elektrotehnika põhisuurused:
- pinge U [V] suurus, mis iseloomustab elektrivälja
- voolutugevus I [A] juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis
- takistus R [Ω] elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe
- võimsus P [W] lektriahelas tehtav töö ühes sekundis
KASUTATAVAD MITTESÜSTEEMSED MÕÕTÜHIKUD
Suurus
Mõõtühiku
nimetus
tähis
on võrdne
Pikkus, tee
1 meremiil
1 toll
1 miil
1``
1852 m
25,4 mm
Aeg
1 aasta
1 ööpäev
1 tund
1 minut
1 d
1 h
1 min
32 x 106 s
86 400 s
3600 s
60 s
Pöörlemissagedus
1 pööre minutis
1 p/min
1/60 s–1 = 1/60 Hz
Kiirus
1 kilomeeter tunnis
1 km/h
 0,278 m/s
Mass
1 tonn
1 t
1000 kg
Jõud
1 kilopond
1 kp
 10 N
Energia
1 kilovatt -tund
1 džaul
1 kilokalor
1 elektronvolt
1 kWh
1 J
1 kcal
1 eV
3,6 x 106 J
0,278 x 10–6 kWh
41`900 J
1,6 x 10–19 J
Võimsus
1 hobujõud
1 hj
735,5 W
TÄHTSAMAID KONSTANTE
Konstant
Tähis
Väärtus
Valguse kiirus
C
300`000 km/s
Elementaarlaeng
e
-1,6 x 10–19 C
Avogadro arv
N
6,02 x 1023 1/mol
Gravitatsioonikonstant
G
6,67 x 10–11 Nm/kg
Vaakumi dielektriline läbitavus
o
8,86 x 10–12 F/m
Magnetiline konstant
o
4 10 –7 H/m
Keemiline ekvivalent
c
0,01036 mg/C
INFOT VÕIB LEIDA MEREKOOLI ARVUTI SISEVÕRGUST AADRESSIL
I:\Ope\Yldop\Public\Füüsika
MEETERMÕÕDUSTIKKU MITTEKUULUVAD USA`s JA SUURBRITANNIAS (UK) KASUTATAVAD MÕÕTÜHIKUD
Suurus
Ühik
Ühiku väärtus SI ühikutes, nende kordsetes või osaühikutes
Nimetus
tähis
Pikkus
nautical league (rahvusv.)
statute league (USA)
meremiil (nautical mile; UK)
meremiil (nautical mile, Int)
meremiil (nautical mile, USA)
miil (statute mile, USA)
furlong
kaabeltau ( cable `s length , Int)
chain
pole, rod, perch
fathom
jard (yard)
jalg ( foot )
span
link
hand
toll ( inch )
liin (line, 1/10 tolli)
liin (line, 1/12 tolli)
calibre (1/100 tolli)
mil (1/1000 tolli)
mikrotoll (1 x10–6 tolli)
pica, cicero
punkt (point)
n. league (Int)
st. League (US)
n. mile (UK)
n. mile (Int)
n. mile (US)
mile, mi (US)
fur
cab (Int)
ch
pole, rod, perch
fath
yd
ft
span
li
hand
in
l gr
l
cl
mil
in
pica, cicero
pt
5,556 00 km
4,828 03 km
1,853 18 km
1,852 km (täpne)
“
1,609 34 km
201,168 m (täpselt)
185,2 m (täpselt)
20,116 8 m (täpselt)
5,029 2 m
1,828 8 m
914,4 mm (täpselt)
304,8 mm (täpselt)
228,6 mm
201,168 mm
101,6 mm (täpselt)
25,4 mm (täpselt)
2,54 mm (täpselt)
2,117 mm
254 m (täpselt)
25,4 m (täpselt)
25,4 nm (täpselt)
4,217 52 mm
351,460 m
Pindala
Township (USA)
Ruutmiil (statute square mile, USA)
Aaker (acre)
Rood
Square chain
Square pole (rod, perch)
Square fathom
Ruutjarg (square yard)
Ruutjalg (square foot)
Ruuttoll (square inch)
Square mil
Circular mil
11
MÕÕTÜHIKUD