ZIS-110 toodeti 19451959, kokku 20802090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
ZIS-110 toodeti 1945–1959, kokku 2080–2090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60–120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud Armatuurlaual olevad näidikud ja märgutuled Näidikud: 1.Temperatuur Click to edit Master text styles 2. Kütus Second level 3. Kiirus ja läbisõit 4. Mootori Third level (vänvõlli) pöörete arv Fourth level
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik Auto hooldus ja pesu Juhendaja: Toomas Kivi Kuressaare 2013 Autohooldus Autohooldust tehakse 2000 aasta Audi A6. ehk siis vanemal autol iga 10000 tagant ja uutematel iga 15000-20000 km tagant. Õhu ja salongi filtrit vahetatakse üle ühe hoolduse. Piduri klotside vahetus umbes siis kui klotsi paksus on umbes 3-4mm. Süüteküünlaid tuleks vahetada iga 60000 tagant. Jahutuse ja pidurivedelikku tuleks vahetada iga 2 aasta tagant. Kasti õli nii automaadi kui ka manuaali puhul vahetada iga 120000 tagant. Tööd enne auto üles tõstmist 1.Käigukast-Kas käigud lähevad kenasti sisse.(vabalt) 2.Sõidupidur-Kas piduri pedaal läheb vähemalt 5-nda vajutusega kõvaks. 3.Helisignaal-Kas helisignaal töötab mida katsetatakse väljas (õues). 4.Seisupidur-Kas seisupidur töötab ...
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Sisevalgustus - Kontrollige, etkõikideuste - luukide avamisel toimib sisevalgustus korralikult. Ärge unustage ka kindalaeka valgustust. Armatuurlaua märgutuled - Kontrollige näidikuploki ja lülitusnuppude valgustust ja märgutulesid. Kontrollige ka näidikuvalgustuse regulaatori tööd. Klaasipuhastid - Kontrollige klaasi - ja laternapuhastite - pesurite tööd ning puhastiharjade seisundit. Määrige puhastihoovastiku liugelaagreid vedela määrdega. Tuuleklaas - Kontrollige vaatlusega klaaside, tihendite ja iluliistude seisundit. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võimalikele kivitäketele ja kriimudele. Kivitäkkeid ja kriime saab sageli
AGO. 1940. aastal natsionaliseeriti Tallinna Lennujaama ja AGO varad; Ligi 50 aastat ei toimunud enam Tallinna lennuväljalt rahvusvahelisi lende. Kuni 1958. aastani töötati lennujaamas küünla ja petrooleumlambi valgusel, kuna polnud elektrit. AGO esimene lennuk Tallinnas. Lennundus 1959 - 1978 Raadiojaamu sai kasutada ainult akupatareide ja bensiinigeneraatoritega. 1958 saadi elektriliin, 60ndatel asfalteeriti Tallinnast startis esimene reisi- rada ja paigaldati märgutuled. reaktiivlennuk 1962.a Pärast taasiseseisvumist on Kuressaare lennujaama kõvasti uuendatud: pikendatud on rada ja ehitatud uus terminal. Tallinna Lennujaam sai esimese helikopteri 1970.a Lennundus 1979 - 1998 Endel Puusepp oli Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane. Sai ametlikult lenduriks 1930. aastal ja kaheksa aastat hiljem hakkas sooritama polaarlende. 1991. aastal asutati lennufirma Estonian Air, mille omanik oli Eesti riik.
· ABS rõhureguleerimisklapid; · Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp; · Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar). EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud. Seetõttu võib konkreetse veoki või bussi piduriseade erineda eelpool loetletust. Näiteks võib olla kokku ehitatud juhtplokk, pedaali asendi andur ja proportsionaalne releeklapp. Selline seade kannab nime EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU). Tehnohoolduse juhised · Mistahes tööde tegemiseks EBS pidurite juures on vajalik eriväljaõpe
Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. Hingedepäev - kas deemonlik püha? Märgutuled aga kellele? Viimastel aastatel on eesti rahva seas levimas üks uus ja kummaline komme. Igal novembrikuu teisel päeval võib õhtutundidel aknast välja vaadates või tänaval jalutades märgata akendel sadu ja võib-olla isegi tuhandeid põlevaid küünlaid. Definitsioonile "hingedeaeg" annab entsüklopeedia seletuse: "...eesti rahvausundis surnute mälestamisele pühendatud aeg... usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla soodsas vahekorras
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel. 9. Ülestõusu käik 1343. Aastal 23.aprill, kui algasid kevadised põllutööd ja karja väljalaskmine, taheti märkida ka ülestõusu alguseks (et alustada uut põllumajandusaastat vabana). Kuna tavaliselt jüripäeval tehti tuld ning tekitati ka muud moodi kära oli see väga heaks katteks. Sellepärast ei märganud sakslased ka midagi imelikku kui ülestõusust osavõtjad märgutuled süütasid. Ülestõus otsustati korraldada öösel, kui vaenlased magasid ning ei osanud seda oodata. Toimiti kindla kava järgi. Harjumaal põletati kirikuid, mõisaid ja tapeti sakslasi. Suur saavutus oli Padise kloostri vallutamine, see põletati koos 28 mungaga. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust terve Harju v.a. Tallinn. Seejärel koonduti ja valiti 4 üldjuhti (keda nimetati kuningateks). Umbes 10K meheline ühine vägi asus Tallinnat piirama ja panid laagri püsti linna lähedale
Harju-Viru vasallid olid asjade käiguga muidugi väga rahul, talurid aga otsustasid olusid siiski muuta. Nõnda siis saigi ülestõus teoks, võibolla ka veel seetõttu, et talurid tahtsid Rootsile orienteeruda, mitte ordule, seda näitavad ju nede hilisemad abipalved ning Turu-Viiburi foogti reaalne maaletulek. Võimalik, et foogtidelt paluti abi juba enne ülestõusu otsest puhkemist. 23 aprill 1343 algas, ülestõust nii, et küngastel süüdati märgutuled. Üle Harju löödi sakslasi maha, Padise klooster hävitati, mungad tapeti. Ka Tallinnat asuti suht suure väega (kroonikud: umbes 10 000, milles aga võib kahelda) blokeerima. Aga asjast sai peagi teada ka ordu, kes parajasti Pihkvaga sõjas. Om kiirustas Paidesse, kus tulid tema ja eestlaste kuningate-saadikute vahelised läbirääkimised. Pärast tüli tekkimist löödi eestlased maha. Asunud veel mõne aja paigal, koondas om väed ning liikus Harjusse. Seal lõi ta eestlasi Kanavere ja
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega. c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled, märgid või vilesignaalid on võimaluse piires niisugused, et neid ei ole võimalik segi ajada käesolevate reeglite alusel kehtestatud muude tulede, märkide või signaalidega. d) Organisatsioon võib käesolevate reeglite kohaldamiseks kehtestada liikluseraldusskeemid. e) Kui asjaomane valitsus leiab, et eriehituse või -otstarbega laeval ei ole võimalik täielikult järgida kõiki käesolevate reeglite sätteid tulede ja märkide arvu, asukoha, nähtavusulatuse või
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare eda...
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345) · ÜLESTÕUSU PÕHJUSED: Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus) Mõisa heaks tuli tööd teha Sooviti taastada muistne vabadus Oli soodne poliitiline olukord Taani tahtis Eestit müüa Ristiusk oli jõuga peale surutud Sooviti taastada muinasusundit · ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal) Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat"