COLREG (0)

Презентация PowerPoint



Rahvusvaheline  laevakokkupõrgete vältimise  eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM


Ajalugu  1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta  kokkupõrkereeglid.  Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse  eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu  kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses  tegutsevate laevade käitumise määramiseks.  Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda  opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast  muutus TSS kohustuslikuks.


Tehnilised sätted COLREGid sisaldavad 38 reeglit, mis on jagatud viieks osaks:
• A osa - üldsätted (reeglid 1-3);
• B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19);
• C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31)
• D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37);
• E osa -vabastused (artikkel 38)
• Lisad


A osa  - Üldsätted  Reeglis 1  on  öeldud,  et  reegleid  kohaldatakse  kõigi  avamerel  olevate  laevade  ja  kõigi  avamerega  seotud  veekogude  suhtes,  millega  merelaevad  saavad sõita.  Reegel  2  hõlmab  kapteni,  omaniku  ja  meeskonna  vastutust reeglite  kinni  pidama.  Reegel 3 sisaldab mõisteid.


 B osa – Juhtimis- ja sõidureeglid B osa on jagatud kolmeks osaks:
• I jagu - laevade käitumine mis tahes nähtavuse tingimustes (reeglid 4– 10). Reegli 4 kohaselt kehtib jaotis mis tahes nähtavuse tingimustes;
• II jagu - Laevade käitumine üksteise silmis (reeglid 11–18).
Reegli 11 kohaselt kehtib jaotis teineteise vaateväljas olevate laevade  suhtes;
• III jagu - piiratud nähtavusega laevade käitumine (reegel 19).


C osa – Tuled ja Märgid • Reeglis 20 on öeldud, et valguste suhtes kehtivad  reeglid kehtivad päikeseloojangust päikesetõusuni. • Reeglis 21 antakse määratlused.
• Reegel 22 hõlmab tulede nähtavust - see näitab, et tuled  peaksid olema nähtavad minimaalsetes vahemikes (nm). • Reegel 23 hõlmab tulesid, mida peavad kandma  käimasolevad mootorlaevad. • Reegel 24 hõlmab tulesid pukseerivatele ja tõukavatele  laevadele. • Reegel 25 hõlmab valgustusnõudeid käimasolevatele  purjelaevadele ja aerude alla sõitvatele laevadele.


C osa – Tuled ja Märgid • Reegel 26 hõlmab kalalaevade valgusnõudeid.
• Reegel 27 hõlmab valguse nõudeid laevadele, mis  ei ole juhtimise all või kelle manööverdamisvõime  on piiratud. • Reegel  28  hõlmab  valgustusnõudeid  laevadele,  mida nende süvis piirab. • Reegel  29  hõlmab  lootsinõuetele  esitatavaid  nõudeid. • Reegel  30  hõlmab  valguse  nõudeid  ankrus  ja  madalikule jäävatele laevadele. • Reegel  31  hõlmab  valgustusnõudeid  vesilennukitele.


D osa – Heli- ja valgussignaalid • Reegel 32 annab vile, lühikese ja pikaajalise plahvatuse  definitsioonid. • Reegel 33 hõlmab helisignaalide seadmeid.
• Reegel 34 hõlmab manööver- ja hoiatussignaale, kasutades  vilet või tulesid. • Reegel 35 hõlmab piiratud nähtavuse korral kasutatavaid  helisignaale. • Reegel 36 hõlmab tähelepanu äratamiseks kasutatavaid  signaale. • Reegel 37 hõlmab hädasignaale.


E osa - Vabastused Reegli 38 kohaselt võivad laevad, mis vastavad 1960. aasta  kokkupõrkereeglitele ja mis on ehitatud või juba ehitamisel 1972. aasta  kokkupõrkekorralduse jõustumisel, vabastada teatavatest valgus- ja  helisignaalide nõuetest kindlaksmääratud ajavahemikuks.


Lisad COLREGides on ka neli lisa:
 I lisa - tulede ja kujundite positsioneerimine ja tehnilised üksikasjad.  II lisa - vahetus läheduses kalastavate kalalaevade täiendavad signaalid.  III lisa- helisignaalseadmete tehnilised üksikasjad.  IV lisa - hädasignaalid, milles on loetletud häda ja abivajadust  tähistavad signaalid.


Reegel 5. Vaatlus Iga laev peab kogu aeg tagama piisava visuaalse ja kuulmisvaatlus ning  vaatlus kõigi olemasolevate vahenditega, mis vastavad valitsevatele oludele ja  tingimustele, et olukorda ja kokkupõrkeohtu täielikult hinnata.
- Vaatleja peaks teatama tuledest, laevadest või suurtest ujuvatest objektidest,  mida ta näeb.
- "Kõik kättesaadavad vahendid" hõlmavad ka binokli kasutamist ja ranna  radarijaamast või muud laevadelt saadud informatsiooni.
- Radari kasutamine ei välista vajadust hea visuaalse vaatlust.


Reegel 6. Ohutu kiirus Iga laev peab alati sõitma ohutu kiirusega, et ta saaks  kokkupõrke vältimiseks rakendada asjakohaseid ja  tõhusaid meetmeid ning et seda saaks peatada  olemasolevate olude ja tingimuste kohaselt nõutaval  kaugusel.
- Selle reegli tähendus on see, et laev peab minema sellise  kiirusega, et äkilise ohu korral oleks olnud aega peatada  või oma laeva kurssi muuta.
1. Nähtavuse arvestamine
2. Liiklustiheduse arvestus
3. Laevamanööverduse võimalused
4. Tuule, mere ja hoovuse seisundi ning navigatsiooniga  seotud ohtude läheduse arvestamine
5. Laevad, mis kasutavad radarit, arvestada olemasolevaid  olusid ja navigeerimistingimusi


Reegel 7. Kokkupõrkeoht •  Laev peab kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevatele oludele ja tingimustele  kohaseid vahendeid, et teha kindlaks, kas kokkupõrkeoht on olemas. Vähimagi  kahtluse korral tuleb lugeda, et selline oht on olemas. • Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas  kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta,  ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist. •  Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist: i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale  märgatavalt ei muutu; ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt  muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile  või kui lähenev laev on vahetus läheduses.


Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks Tegevus on vaja teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat
1. Enesekindel tegevus. Kõik kurssi või kiiruse muutused peavad olema  märkimisväärne, et neid oleks võimalik teiselt laevalt tuvastada.
2. Õigeaegne tegutsemine. Õigeaegset manöövrit arvestakse manöövriks, mille  jaoks on piisavalt aega teise laeva võimalike ebasoodsate toimingute  vältimiseks või täiendavate meetmete võtmiseks lähenemise olukorra  parandamiseks
3. Hea merepraktika. Lahknemise korral on vaja arvestada kõigi konkreetse  olukorra asjaoludega ja tingimustega: nähtavuse seisund, hüdrometeoroloogilised  tingimused, navigeerimisala ja -tingimused, oma laeva manööverdusvõime ja  paljud muud tegurid.
4.  Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab  laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu.


Reegel 9. Kitsused • Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või  faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. •  Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis  saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. •  Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat  laeva. • Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis  saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires • Kui kitsuses või faarvaatris on möödasõit võimalik üksnes siis, kui möödasõidetav laev  peab ohutu möödumise võimaldamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, tuleb mööda sõita  kavatseval laeval anda oma kavatsusest märku helisignaaliga. •  Kui asjaolud lubavad, tuleb kõikidel laevadel vältida ankrusse jäämist kitsuses.


Reegel 10. Liikluseraldusskeem   Liikluseraldusskeemi kasutav laev peab: - sõitma asjakohasel sõidurajal seal kehtestatud liikluse üldsuunas
- hoiduma võimalikult kaugele liikluseraldusjoonest või -vööndist
- üldjuhul sõitma sõidurajale või lahkuma sellelt raja otstes; kuid kui laev sõidab sõidurajale või lahkub sealt ükskõik 
kummast küljest, peab ta seda tegema liikluse üldsuuna suhtes võimalikult väikese nurga all
 Laev ei tohi kasutada rannasõiduala, kui ta saab ohutult kasutada lähedase liikluseraldusskeemi ettenähtud 
sõidurada. Rannasõiduala võivad siiski kasutada alla 20 meetri pikkused laevad, purjelaevad ja kalapüügiga 
tegelevad laevad. - võib laev rannasõiduala kasutada sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks, suundudes mererajatise, 
lootsijaama või muu rannasõidualas asuva koha juurde või sealt lahkudes, või selleks, et vältida otsest ohtu.
 Laev, mis ei ületa sõidurada, ei sõida sõidurajale ega lahku sealt, ei tohi üldjuhul siseneda eraldusvööndisse ega 
ületada eraldusjoont, välja arvatud: - hädaolukorras otsese ohu vältimiseks
- kalapüügiks eraldusvööndis


§ Võimaluse korral peab laev vältima ankrusse jäämist liikluseraldusskeemis või selle  otste läheduses. § Laev, mis ei kasuta liikluseraldusskeemi, peab hoiduma sellest võimalikult eemale. §  Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada sõidurada kasutavat laeva. § Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada sõidurada kasutava  jõuajamiga laeva ohutut liikumist. §  Piiratud manööverdusvõimega laev, mis teeb liikluseraldusskeemis meresõiduohutust  tagavaid töid, on vabastatud reegli nõuete järgimisest nende tööde tegemiseks vajalikus  ulatuses. § Piiratud manööverdusvõimega laev, mis tegeleb liikluseraldusskeemis allveekaabli  paigaldamise, hoolduse või väljatõstmisega, on vabastatud reegli nõuete järgimisest  nende tööde tegemiseks vajalikus ulatuses.


Reegel 12. Purjelaevad  kui laevad sõidavad eri halsil, peab teisele laevale teed andma vasakul  halsil liikuv laev;  kui laevad sõidavad samal halsil, peab pealttuulelaev teed andma  alttuulelaevale;   kui vasakul halsil liikuv laev näeb pealttuuleküljel teist laeva ega suuda  täpselt kindlaks teha, kas teine laev sõidab vasakul või paremal halsil,  peab ta sellele laevale teed andma.


Reegel 13. Möödasõit  Laev, mis möödub teisest laevast, on kohustatud mööduma möödasõitjast ohutus 
kauguses ja kui asjaolud seda lubavad, jätma selle paremale küljele. Manööverdamine 
peab toimuma aegsasti.  Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 
22,5o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva 
suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid 
mitte kumbagi pardatuld.   Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on 
möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt.


Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või  vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab  kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest  vasakute parrastega.


Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele lõikuvatel  kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev,  mille paremale pardale teine laev jääb, ja kui asjaolud  võimaldavad, vältima läbisõitu teise laeva eest.


Reegel 16. Teed andva laeva tegevus Laev, mis on kohustatud andma teed teisele laevale, peab tegutsema võimalikult 
aegsasti ja tõhusalt, et teisest laevast ohutult lahkneda. 1. Otsustav tegevus on see manööver, mis annab kohe enesekindla lahknemise.
2. Manööver peab olema märkimisväärse ulatusega, et seda oleks lihtne märgata teisel 
laeval.
3. Varased tegevused on meetmed, mis võetakse ohtliku lähenemise arengu algfaasis.


Reegel 17. Teeõigusega laeva tegevus I faas II  faas III  faas Kui kahest laevast üks on kohustatud teisele teed 
andma,  peab teine laev säilitama oma kursi ja  kiiruse. Kui laevale on ilmne, et teed andma kohustatud laev ei 
tegutse käesolevate reeglite kohaselt,  võib ta  kokkupõrke vältimiseks sooritada manöövri ise.  Kui laev, mis peab säilitama oma kursi ja kiiruse, satub 
mingil põhjusel teisele laevale nii lähedale, et 
kokkupõrget ei ole võimalik vältida üksnes teed andma 
kohustatud laeva tegevusega,  peab ta tegutsema nii, et  sobivaimal viisil vältida kokkupõrget.


Jõuajamiga laev, mis lõikuvate  kursside olukorras tegutseb, et  vältida kokkupõrget teise  jõuajamiga laevaga, ei tohi  võimaluse korral muuta kurssi  vasakule, temast vasakul asuva  laeva poole.


Reegel 18. Laevade vastastikud kohustused Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti:
  Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale;
- piiratud manööverdusvõimega laevale;
- kalapüügiga tegelevale laevale;
- purjelaevale.
 Purjelaev peab andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale;
- piiratud manööverdusvõimega laevale;
- kalapüügiga tegelevale laevale.
 Käigus olev kalapüügiga tegelev laev peab võimalusel andma teed: - juhitavuse kaotanud laevale;
- piiratud manööverdusvõimega laevale.
 Veepinnal olev vesilennuk peab üldjuhul hoiduma kõikidest laevadest eemale 
ning mitte takistama nende liikumist.   Lendlaev peab lendu tõustes, vette laskudes ja veepinna lähedal lennates 
hoiduma kõikidest teistest laevadest eemale ning mitte takistama nende liikumist. - Veepinnal liikuv lendlaev peab järgima reegleid nagu jõuajamiga laev.


Reegel 19. Laevasõit piiratud nähtavusega •  Laev peab sõitma valitsevates oludes ja piiratud nähtavuse tingimustes sobiva ohutu  kiirusega. Jõuajamiga laeva masinad peavad olema valmis viivitamatuks manöövriks. • Laev peab arvestama valitsevaid olusid ja piiratud nähtavuse tingimusi.
• Laev, mis avastab teise laeva üksnes radariga, peab kindlaks tegema, kas laevad on  ohtlikult lähenemas ja/või kas kokkupõrkeoht on olemas. Kui see on nii, peab ta aegsasti 
tegutsema ohu vältimiseks; kui sellega kaasneb kursimuutus, tuleb võimalusel vältida:
- kursi muutmist vasakule, kui teine laev on eespool traaversit, välja arvatud juhul, kui 
ollakse möödasõidul;
- kursi muutmist traaversis või sellest tagapool asuva laeva poole. •  Välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et kokkupõrkeohtu ei ole, peab laev, mis  kuuleb teise laeva udusignaali ilmselt eespool traaversit või mis ei suuda vältida ohtlikku 
lähenemist eespool traaversit asuvale laevale, vähendama kiiruse kõige väiksemaks, mis 
võimaldab laeval kursil püsida. Kui vaja, peab laev täielikult peatuma ja igal juhul edasi 
sõitma äärmiselt ettevaatlikult, kuni kokkupõrkeoht on möödas.




Mäleta! COLREGid pole lihtsalt meresõitjale nõuanne - nad on SEADUS.

Document Outline

• Slide 1
• Ajalugu
• Tehnilised sätted
• A osa  - Üldsätted
•  B osa – Juhtimis- ja sõidureeglid
• C osa – Tuled ja Märgid
• C osa – Tuled ja Märgid
• D osa – Heli- ja valgussignaalid
• E osa - Vabastused
• Lisad
• Reegel 5. Vaatlus
• Reegel 6. Ohutu kiirus
• Reegel 7. Kokkupõrkeoht
• Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks
• Reegel 9. Kitsused
• Reegel 10. Liikluseraldusskeem
• Slide 17
• Reegel 12. Purjelaevad
• Reegel 13. Möödasõit
• Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine
• Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine
• Reegel 16. Teed andva laeva tegevus
• Reegel 17. Teeõigusega laeva tegevus
• Slide 24
• Reegel 18. Laevade vastastikud kohustused
• Reegel 19. Laevasõit piiratud nähtavusega
• Slide 27
• Mäleta!