2. Liberaalid- pooldasid kiireid reforme (toetusid Eestirahvastikule) 3. Sotsialistid- pooldasid võrdust (toetusid tekkivale tüüliskonnale) 5. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 1. Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäävus Euroopast . 2. 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord 3. Kaotus Vene-Jaapani sõjas . 4. Jaanuaris Verine Pühapäev Peterburis , kus soakage tulistab relvitut rahvahulka . 6. Õpetatud Eesti Selts Vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing . 7. Jakob Hurt Eesti rahvusliku likewise juht , keeleteadlane ja pastor 8. 1857 - Hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees 9. Aleksander III Vene tsaar , venestaja 10. Konstantin Päts Eesti tuntud poliitik , riigivanem & l Eesti president 11. 4.juuni 1884 Eesti Lipu Päev . 12. Kuidas hinnata(head ja halvad küljed) venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) (7p)
Tuntuim näitekirjanik oli Chikamatsu Monzaemon, kelle meelisteemadeks olid armuseiklused. Luuletaja Basho Matsuo Munefusa lõi algupärase haiku. Haridus ja teadus Rajati hulk koole, polnud enam palju kirjaoskamatuid. Edenesid paljud teadusharud, hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia, tugevnesid rahvuslikud ideaalid. Rõhutati kirjanduse ja ajaloo tähtsust ning traditsioonilisi väärtusi. Kamo no Mabuchi taastas vanajaapani keele. 1790. aastal avati Edos rahvusteaduste kool. Sogun Tokugawa Yoshimune lubas sisse tuua hiina keelde tõlgitud Euroopa teaduskirjandust. Tekkis nn hollandi teaduse koolkond (rangakuha). 1855. aastal alustas tegevust Euroopa Teaduse Instituut. Euroopa teadussaavutused levisid üha laiemalt. Valgustatud rahu ennistamine 19. sajandil sattus Tokugawade reziim rünnaku alla ning oli sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama. Nõuti sogunaadi likvideerimist ja keisri ülimusliku võimu ennistamist. 1869
3)Keelati poliitilised meeleavaldused Seda periooni nimetati vaikivaks ajastuks, kuna Pätsi valitsus kontrollis kõike riigis toimuvat ning kellegil teisel sõnaõigust siis polnud 11.Tooge 2 näidet kuidas Eesti riik aitas kaasa profesionaalse kultuuri arengule? (2p.) 1) loodi riiklik kultuurkapital, kust eraldati rahasid erinevate kultuurivaldkondade arenduseks 2) Korraldati konkursse, kus jagati erinevatele kultuuritegelastele preemiaid nende teenete eest 12.Nimeta tähtsaim saavutus Eesti rahvusteaduste alalt? (1p.) Anti välja 2 teost ,,Eesti rahva ajalugu" (Hans Kruus) ja ,,Eesti ajalugu"
Haridus taseme tõstmiseks kehtestati 6. Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti vabariigi Tartu ülikool. Teadus- peamiseks teadus keskuseks kujunes tartu ülikool. 1938 a. autati eesti teaduste akateemia mille ül. oli teaduste edendamine saavutuste tutvustamine ja rahvusvahelisete sidemete avardamine . erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keel , kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.
Sajandi algul kõrgkultuuri suunas. 3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta tõestused, selgitused, näited, põhjendused Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos? JAH 1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas. Rajati emakeelseid koole, kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust. Eestis oli Vene kubermangudest kõige kõrgem kirjaoskuse protsent ning oluliselt suurenes eestlaste osakaal üliõpilaskonnas. 2) Toimus Eesti rahvusteaduste ning kultuuri areng. Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts (peale selle sulgemist võttis tööd üle Eesti Kirjanduse Selts).Keskenduti ka rahvakultuuri kogumisele, mis oli kõrgkultuurile omane, kuna austati uuriti ning säilitati vanu tavasid ja kultuuripärandeid. ERM. 3) Hakkas arenema eestikeelne ilukirjandus. Eestikeelse ilukirjanduse areng on minu meelest väga oluline ka kõrgkultuuri arenguks Eestis ning Eesti rahva seas. 4) Eesti Teatri sünd EI
,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME projekti käivitamist, massiküüditamise hukkamõistmist, rahvusteaduste positsiooni taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu. Sept 1988 Rahvarinde meeleavalduskontsert ,,Eestimaa laul'' Lauluväljakul. 16.11.1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu
1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. 13. apr. 1988.a. telesaates ,,Mõtleme veel" tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad-
• 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp.
Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige. Kõigis neis avaldas ta oma uurimusi , toetudes algallikatele. Soome ajaloolase Kaarle Olavi Lindequisti "Üleüldise ajaloo tõlke (1903- 1906, 1910- 1911) juurde kirjutas ta peatükid Eesti ajaloost, mis 1920 ilmus eraldi raamatuna. Sadade artiklite kõrval, mis puudutasid Eesti elu väga erinevaid külgi, on Villem Reimani panus kõige suurem rahvusteaduste uurimisse. Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ? Eesti ajalukku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka suuna ja liidreid ja vaimseid suunajaid iseseisvuseelsel ajal. Ta oli venestusreformide vastu protestiva põlvkonna vaimne juhtfiguur. Villem Reimani vaateid iseloomustab teoloogiline ja rahvuslik idealism, etnotsentrism,
8. Petersoni välimus küünilis-boheemliku välimusega pikad juuksed, must pikk laia nahkvööga kuub, must barett, suur okslik jalutuskepp. 9. Fr. R. Faehlmann sündis Järvamaal, Koerus, Ao mõisas. Tema isa töötas mõisavalitsejana. Peale arstipraksise oli ka Tartus ülikooli Eesti keele lektor. 10. ÕES- Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 - suletud 1950 ja taastatud 1988). vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. 12. Muistendite pealkirjad: ,,Loomine", ,,Emajõe sünd",
välismaaga, sportlaste edu OM'il, rahvakultuur muutus rikkamaks Muutused kultuuris:haridus-venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega, loodi ühtluskool, 6-kl koolikohustus, koolivõrgu laiendamine, uued eestikeelsed õpikud, kutsehariduse edendamine, eestikeelne kõrgharidus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Teadus-peamine teaduskeskus Tartu Ülikool.1938 avati Eesti Teaduste Akadeemia. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste edendamisele Kirjasõna-eestikeelsed trükised muutusid üldkättesaadavaiks, Eesti Entsüklopeedia, kasvas ajalehtede ja ajakirjade arv Muusika-esimene ooper, kasvas kooride, orkestrite arv, kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon Kunst- 1918 loodi Tartus ühing Pallas, tutvustas kunsti Teatri- ja filmikunst-teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit
kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus
läbi Prantsusmaa ja Itaalia" Tobias George Smollett(1721-1771) ,,Roderick Randomi seiklused" ning ,,Peregrine Pickle'i seiklused" 7 Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli romaan pikalt teisejärguline zanr pärast draamat. Sealne valgustuskirjandus, millele avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustajad, jõudis oma eesmärkideni alles 18.sajandi lõpu poole, rahvusteaduste tõusu ajal. 18.sajandi keskel oli saksa valgustuskirjandus seotud eelkõige Lessingi filosoofi, näite- ja vaimulikukirjaniku, kriitiku, draama- ja kunstiteoreetiku nimega. Saksa valgustuskirjanikud Friedrich Schillerit(1759-1805) on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajaks. Schiller õppis alguses õigusteadust, siis
1987.88 fosforiidikampaania 1987 23 aug Hirvepargi miiting, MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) 1987 sept IME (Isemajandav Eesti) projekt, idee viia eesti majandusliku sõltumatuseni NSVL-st 1987 EMS teke (Eesti Muinsuskaitse Selts) 1988 2 veebr Tartu rahu aastapäeva tähistamine 1988 24 veebr EV 70. aastapäeva tähistamine 1988 apr loominguliste liitude ühispleenum · isemajandamisele ülemine · rahvusteaduste prioriteedi taastamine · avalikustamise süvendamine · massiküüditamiste tunnistamine ebaseaduslikeks · immigratsiooni tõkestamine · kultuurielu detsentraliseerimine 1988 13 apr Rahvarinde (RR) idee sünd toetada inimeste tärkavat initsiatiivi, perestroika toetamiseks seista vastu tagurlikele jõududele 1988 14 apr muinsuskaitsepäevad Tartus, sini-must-valge lipp 1988 mai-juuni laulev revolutsioon
4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud VII Kultuurielu Eesti Vabariigis 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele o 6. klassiline kohustuslik haridus o uued emakeelsed õpikud o 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele,millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur( st loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt 16.veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 18. november 1918 Läti iseseisvuse väljakuulutamine
sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad. Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust. Haridussüsteemi arengu kavandamisel peetakse tähtsaimaks riiklikuks eesmärgiks Eesti ühiskonna kujunemist avatud õpiühiskonnaks, kus teadlikeks õppijateks on nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ning peamiseks õppekeeleks on arenev eesti keel.
Tallinna Riiklik Tarbekunstiinstituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Uute õppejõudude hulgas on palju Nõukogude Liidust tulnuid, kelle teadmised ja eesti keele oskus ei vasta teadustööks vajalikele nõuetele. Kontaktid väljaspool NSV Liitu tegutsevate ülikoolidega katkevad täielikult kuni 1950. aastate lõpuni. Ülikoolil puudub igasugune autonoomia. Võimatu oli ka sta_eerimine välisriikides. Ühiskonnateaduste, eriti nn 4 rahvusteaduste osa õppeplaanis kärbitakse ja ainete sisu esitatakse moonutatult. Teadusliku kommunismi riigieksami edukas sooritamine on mistahes ülikooli lõpetamise eeltingimus. Rohkem hakkavad edenema tehnikateadused. Paralleelselt põhiõpingutega antakse kõigile üliõpilastele sõjalist ettevalmistust, mis päädib riigieksamiga. Stalinistlike repressioonide käigus kannatab nii kõrgkoolide personal (enamik silmapaistvaid õppejõude sunnitakse lahkuma või vangistatakse) kui üliõpilaskond
kultuurikontaktid (valitsevaks sai Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon), rahvakultuuri arengu uus tase, negatiivsed nähtused "vaikival ajastul" · hariduselu ühtluskooli põhimõte (koolisüsteemi üksikasju ja reforme pole vaja), kutsehariduse arendamine, Tartu ülikooli muutumine rahvusülikooliks, teised kõrgkoolid (osata nimetada veel mõnda!) · teadus Teaduste Akadeemia loomine, rahvusteaduste areng, "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine", maailmanimega teadlased (Ernst Öpik, Ludvig Puusepp, Edgar Kant), keeleteadlased (Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Oskar Loorits), ajaloolased (Harri Moora, Hans Kruus) · kirjandus · kunst · muusika · teater · kehakultuur ja sport Viiest viimasest punktist tuleb teada arengu üldjooni ja igast vallast paar nime näiteks.
02.1988 Tallinnas. Vanameelsed kohalikud võimurid üritasid esimest üritust traditsioniliselt jõuga maha suruda (miilitsaüksused koerte ja kilpidega). Tallinnas küll otsest vägivalda ei kasutatud ning üritati sündmuse eestvedajaid diskrediteerida ja näidata neid kui lääne luuretalituste agente. 1988 aprill- toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning nõuti isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist Eestisse jne. 1988 aprilli keskpaik- loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (RR). Rahvarindest kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsioon, mis sai edasises poliitilises võitluses mõõduka suuna peamiseks esindajaks. 1988 juuni- toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega
Kirjasõna 19. sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks imalik kirjandus (kalendrid). 1806. ilmuma hakkanud Tarto maa rahwa Näddali- Leht, mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid. 1857 Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. sajandi teisel poolel. Õpetatud Eesti Selts. Faehlmanni, Jürgensoni, von Bunge jt eestvedamisel asutatud vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. Eeldused: Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus
1. detsember 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool; hiljem lisandusid Tallinna Tehnikaülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. 1938. aastal asutati Eesti Teadusete Akateemia, mille ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete avardamine. Mitmed Eesti teadlased (Ernst Öpik, Paul Kogerman, Ludviga Puusepp) saavutasid ülemaailmse tuntuse. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keele, kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.Tänu avardunud kirjastamisvõimalustele muutsid eestikeelsed trükised üldkättesaadavaks. Plahvatuslikult kasvas mitmesuguste ajalehtede ja ajakirjade arv, kusjuures enamik neidt oli sunnatud kindla lugejaskonna rühmahuvide ja maitse raduldamisele. Eesti ilukirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike realistlik romaan. Luule arengut mõjutas 1920. aastate algul kõige enam Siuru rühmitus
Grammatika lühemaid, elegantsemaid, ajaloolisi vorme; sõnajärje degermaniseerimine, lauselühendid. Soome eeskuju, Veski polnud nõus. Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada
Saareste uuris Eesti murdeid 2)Eesti ajalugu:varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, kuid nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. 3)Tuntumad ajaloolased: a)Harri Moora Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog b) Hans Kruus ärkamisaja uurija c)Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu"(Sepp, Libe, Vasar, Oinas) d)Rahvaluule Oskar Loorits e)Botaanika ja sordiaretus Teodor Lippmaa Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused. NT: 1)Arstiteadus. Neurokirurg L.Puusepp, kes tegi maailma esimese ajuoperatsiooni 2)Keemia. Põlevkivikeemik P.Kogerman, kes oli oma erialal maailmas esimene teadlane 3)Astronoomia. E.Öpik 18. Sport. 1)Populaarseks muutus sportimine. Tegutsesid mitmed spordiseltsid, tegevust jätkas ,,Kalev". 1923. a loodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeseks esimeheks vaiti silmaarst dr. F.Akel. 1924. a saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast, kelles 16 said medali
Kõrgem Muusikakool ja Kõrgem Sõjakool. 1934. aastaks oli kõrgharidusega 0,8, täieliku keskharidusega 4,3 ja osalise keskharidusega 8,3% rahvastikust. Kõigil tähtsamatel teadusaladel kujunes eestlastest õppejõudude ning teadlaste kaader. Suurt edu saavutati rahvusteaduste alal eesti keeles (J.V.Veski, J.Aavik, A.Saareste), kirjandusloos (G.Suits, A.Annist, M.Kampmaa), soome-ugri keeltes(J.Mark, J.Mägiste), rahvaluules (W.Anderson,O.Loorits), etnoloogias (I.Manninen, F.Linnus, G. Ränk), Eesti ajaloos(A.Cederberg, H.Kruus, H.Sepp, O.Liiv, P.Tarvel, P.Johansen, J.Vasar), arheoloogias(H
13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile · Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) · Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp)
13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus o rahvusteaduste arendamine (ülikooli juurde loodi teaduslikud allasutused, teaduslikud seltsid nagu Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia loomine) o Ernst Öpik, Paul Kogermann (keemia), Johannes Aavik (keel) Kirjanduse areng o rühmitus Noor-Eesti, seejärel Siuru (Suits, Visnapuu, Under, Adson, Tuglas, Gailit) o kriitiline realism (Tammsaare), uusromantism (Tuglas, Gailit), näitekirjandus (Raudsepp)
erialadel. Kõrgkoolid 1. Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust. 2. Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid. 3. Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. 4. Tagame nn väikeste erialade õpetamise rahastamise riiklikest vahenditest rahvusteaduste valdkonnas, arvestades nende unikaalsust (neid ei ole võimalik täies mahus välismaa ülikoolidest "sisse osta") ja erilist tähtsust meie rahvahariduse arengule. 5. Tagame noorte õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu; tagame piisava ja eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. 6. Osutame suuremat tähelepanu üliõpilasteadusele ja üliõpilaste kaasamisele teadusprojektide täitmisel. 7
valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt Kultuurkapital 1925.a. Kultuurkapitali seadus – see oli kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Arvele kindel protsent viinamüügitulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk – luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust,
kvalifikatsiooni. HUVITEGEVUS 1.Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm), arendame piirkondlike avatud noortekeskuste tegevust, toetame koori- ja kooli-muusika, kooliorkestrite, rahvatantsu ja kooliteatrite programme. 2.Rakendame riiklikult rahastatud programme poiste huvialahariduse arendamiseks, tehniliste spordialade, tehnikahuvi ja spordi edendamiseks. TEADUSPOLIITIKA 1.Valmistame ette ja rakendame rahvusülikooli seaduse, tagamaks rahvusteaduste kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis. 2.Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakenda mist. 3.Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadus projektides, programmides ja koostöövõrgustikes. 4
liitumine genitiivi tüvele 6) instruktiivi kasutamine, 7) konditsionaali ja kvotatiivi sünteetilised minevikuvormid · Õigekeelsus, keelekasutus: 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" subjektiivne, süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. · Sõnamoodustus: 80 liidet. Hoiatas liidetega liialdamise eest. 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). · 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. · 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts · Murdeuurimine: murdematerjali kogumine ja talletamine. Eesmärgiks koostada suured sõnaraamatud: rahvakeel, kaasaja keel, vana kirjakeel, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakist innustasid murdeid uurima.
Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? Õpetatud Eesti Selts on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. XIX sajandi alguse silmapaistvamaist ning etteküündivamaist rahvasõbralikest kirjameestest, nn. estofiilidest, tuleb mainida eriti kolme. Igaüks küll erilise päritolu ja haridusega, teotsedes samuti eri maanurgas, kuid ühine neile kõigile oli ometi eelmise sajandi suurte entsüklopedistide
Riiklik Tarbekunstiinstituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut. Uute õppejõudude hulgas oli palju Nõukogude Liidust tulnuid, kelle teadmised ja eesti keele oskus ei vastanud teadustööks vajalikele nõuetele. Kontaktid väljaspool NSV Liitu tegutsevate ülikoolidega katkesid täielikult kuni 1950. aastate lõpuni. Ülikoolil puudub igasugune autonoomia. Ühiskonnateaduste, eriti nn rahvusteaduste osa õppeplaanis kärbiti ja ainete sisu esitati moonutatult. Teadusliku kommunismi riigieksami edukas sooritamine oli mistahes ülikooli lõpetamise eeltingimus. Rohkem hakkasid edenema tehnikateadused. Paralleelselt põhiõpingutega anti kõigile üliõpilastele sõjalist ettevalmistust, mis päädib riigieksamiga. Stalinistlike repressioonide käigus kannatas nii kõrgkoolide personal (enamik silmapaistvaid õppejõude sunniti lahkuma või vangistati) kui üliõpilaskond
Paraku ei päästnud see kõik Eesti Viirest. Kõigi nimetatute puhul võib kõnelda ka teadlasi tagakiusamisest kodanlike natsionalistide tervest koolkonnast. Eriti laialdane ja eesti väljajuurimise kampaania käigus 1950. aastate kultuuri piire ületav oli see keeleteadlasel Paul algul. Kõige raskem oli humani taar ja Aristel. Arheoloogide ühistööna valmis rahvusteaduste esindajail, suhteliselt kergemini kapitaalne koguteos Eesti esiajast. Folkloristide pääsesid matemaatikud, keemikud ja füüsikud. tippsaavutusteks on uurimuslik väljaanne eesti Eesti teadus jäi kodumaal siiski alles ja vanasõnadest (Arvo Krikmann jt.) ja arenes kõigele vaatamata edasi. Nimetamist rahvalaulude antoloogia (Ülo Tedre).
Saksapärase ülikooli ajalugu lõppes 1889. aastal, mil venestamine muutis ülikooli venekeelseks. Baltisaksa eneseteadvuse üheks keskuseks olemine andis oma tähenduse ka teaduse arengule. ·Johann Wilhelm Krause- 1757-1828. Oli Eesti arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana. ·Õpetatud Eesti Selts- on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. ·Eestimaa Kirjanduse Ühing- oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 18421940. ·Eduard Ahrens- 1803-1863. Oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika
2014. aastal algava Euroopa struktuurifondide uue rahastamisperioodi vahendeid; e. loome magistrandidele suurema võimaluse panna kokku isikupärane õpingukava erinevate ülikoolide parimaist kursusist. Doktorandid hakkavad nooremteaduritena saama palka, mis on suurem seni makstud stipendiumist; f. säilitame riiklikud toetused väikestele humanitaarteaduslikele erialadele ülikoolides. Arvestame humanitaarteaduste, sealhulgas ka rahvusteaduste erilaadsusega. 9. Kasvab ühiskonna panustamine teadus- ja arendustegevusse ning rahvusvahelisse teaduskoostöösse: a. seame sihiks jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest. Jätkame teaduse populariseerimist; b. muudame teaduse rahastamise süsteemi selgemaks, st säilitame teadusasutuste baasfinantseerimise ja loome projektitoetuste jagamiseks kahe asutuse asemel Eesti Teadusagentuuri
vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp, Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused, näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti
Siis järgnes 5- klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas), selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli. 1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed, sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht. Samaaegselt hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann
Ka Jevgeni Tark siin lühikest aega, kelle loengud popid, tugev 19. sajandi rahvusvaheliste suhte alal. Hiljem Nõukogude ajaloolasena tugev, kuigi ka päris mittemarksistlikest vaadetest hoolimata taluti ja koguni hinnati. Soome ja rootsi ajaloolased kolmandaks komponendiks, sealt kutsuti TÜsse õppejõude, eriti humanitaaria aladele. Uusi kursusi, nt Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Nemad koolitasid välja eestlastest õppejõudude kaadri. 1920. aastatel TÜ kui rahvusteaduste keskus, eesti ajaloolaste kaader (eriti Cederbergi koolkond, oli eesti ja üldajaloo professor). Arno Rafael Cederberg 1920-1928 TÜs, Oldekopi surma tõttu ka 1924-1928 üldajaloo professor. Tema panus mitmekülgne, ka Eesti arhiivindusele alguse panija, teadusseltside käivitaja ja samuti teadusperioodika. Vahendas Soome ja Eesti ajaloolaste suhtlust ise Soomes olles ja tagasi tulles. Seminari õpetamisviisi juurutaja. Arhiivide korrastamine ja kasutuskõlblikud allikad, 1920
selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli. 1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed, sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht. + hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. + Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst
Nikita Hrustsov pakkus arvuliselt ajastut, millal NSVL jõuab kommunismini, 1980. Selleks, et jõuda kommunismi, tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas). Välis-Eesti: Rahvusteaduste eriseisund paguluses. - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada. Selletõttu 20. saj paguluse uuring ajaloos pole põhjalik. Institutsionaalne tugi - Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968, AABS) - Tegutseb tänapäevani, korraldab konverentse, annab välja ajakirju, edendas ajaloo uurimist. Üksikuurijate panus (R. Taagepera, T. Parming jt.) - Rein Taagepera kirjutas Balti riikide ajaloolise ülevaate (panustas pagulus ajaloosse). Tartu Ülikooli ajaloo osakond:
o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused. o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles XIIIsaj pKr. o Eestlaste sõjalisi konflikte venelastega kajastab Vana-Vene kroonika ehk letopissid. o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika.
Siis järgnes 5-klassiline gümnaasium (60-90 krooni aastas), selle lõpetajad said 1920-tel aastatel otse ülikooli. 1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed, sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht. Samaaegselt hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann
mitte ravija, so tagajärgedega tegeleja, vaid soovitavalt pigem ennetaja, nt rahvatervishoiu alal. Selline protsess tekitas arstkonna ja võimu vastastikuse huvitatuse ja seose, mis kujunes välja Pätsi reziimi aastail. Riiklik isesisvus tähendas Eesti teadusasutustele seda, et nende tegevuse suunitlus sageli muutus tähelepanu pöörati enam kodumaistele probleemidele, fundamentaalteadustelt liiguti nö "rahvusteaduste" arendamisele. Rahvusliku teaduse ja kaadri kujundamine oli eesmärk ka arstiteaduskonnale. Ettevõtmine oli paraku rajatud õhukesele kultuurikihile ning rangelt teaduse vaatevinklist vaadates tõid vastaval suunal ette võetud sammud aegajalt pigem kahju nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside
kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur. 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele: 6- klassiline kohustuslik haridus. Uuemad emakeelsed õpikud. 1919. aastal taasavati Tartu Ülikool, mis pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased. 4. Hoogustus rahvusteaduste areng. 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur. 6. Arenes isetegevus. 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt. Kultuurkapital- Kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Kapitali eesmärk - Luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ja rahaliselt aidata loovisikuid. Summasi jagati 2 korda aastas. Kapital jagunes 6'ks sihtkapitaliks: kirjandus, helikunst, kujutav
annaabi.ee 
