50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
roositydruk5
Õppematerjali autor
filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust. Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood..............................................................
n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust. Tehnika v?iduk?ik T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul.Elekter muutus t?htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv?tjad, k? lmkapid, pesumasinad. Esimesed t??stuslikud elektrij?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P?rnus ja Kundas. T?nu elektrile arenes ka sidetehnika, eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega (NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925. aastal. Seda esitleti Briti
parlament laiali. 3. KOALITSIOONIVALITSUSED- Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski partei moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivakd ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti. 4.KRIISI KUJUNEMINE 1930.AASTATE ALGUL. VAPSID.- Majanduse ja ühiskonna kriis sai alguse ülemaailmsestmajanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased,ärid ja talud pankrotti,kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Inimesed hakkasid elu halvenedes süüdistama erakondi,parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht.Põhiseaduse muutmist nõudsid eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.Algselt Vabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud
Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt Kultuurkapital 1925.a. Kultuurkapitali seadus – see oli kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Arvele kindel protsent viinamüügitulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk – luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust,
SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500 EKR...................
Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid