Ühiskonna areng eestis 1919-1930 (0)

Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme .juba 1919 a. Teostas uus- meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni . 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel .
Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama. Raadio kasutuselevõtt: USA 1921; Sbr,Pr, NSV Liit 1922;Eesti 1926. Telvisoonisaadete regulaarselt edastamist alustati 1930 a. teisel poolel. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid , rikkamates riikides hakkas ka auto muutuma tarbekaubaks. Esireas oli USA, kus Henry Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk
Filmikunst - 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal - ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht.
Kirjandus ja kujutav kunst - populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni. 1930 a. sündmused(ülemaailmne majandukriis, diktatuuride pealetung , ühakasvav sõjaoht) jätsid oma jälje kõikidesse kunsti liikidesse. Neid kes ei olnud nõus võimureid teenima , ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist, paljud asusid elama New Yorki tänausellele sai see linn amaailma kultuuri keskuseks.
Muutused olmes- sõjaaastal olid inimesed pidanud paljust loobuma , nüüd soovisid inimesed osta uusi asju ning tunda elust rõõmu. Inimesed ostsid üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid, varasemast rohkem vaba aega tekkis nii meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale.
Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks.
Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine.
Haridus - juba vabadus sõja ajal asendati seni vene keelne õppetöö eesti keelsega . varasema seisusliku haridus süsteemi asemele loodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Haridus taseme tõstmiseks kehtestati 6. Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti vabariigi Tartu ülikool.
Teadus- peamiseks teadus keskuseks kujunes tartu ülikool. 1938 a. autati eesti teaduste akateemia mille ül. oli teaduste edendamine saavutuste tutvustamine ja rahvusvahelisete sidemete avardamine . erilist tähelepanu pöörati rahvusteaduste eesti keel , kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo, arheoloogia ning geograafia edendamisele.