Jaapan §39 (0)

Jaapan

Varauusaeg

Jaapani riik ühendati 16. sajandil Oda Nobunga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid ja kasvas rüütlite ja õpetlaste mõju riigiasjadele. Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603 . aastal võimule tulnud Tokugawa šogunidünastia keelas kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult.
Linnakultuur
Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi – Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse nukuteatrile nimega bunraku , mis kujunes 17. sajandil väga populaarseks linnakultuuri osaks. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabiku, kus mängisid ainult meesnäitlejad. Tuntuim näitekirjanik oli Chikamatsu Monzaemon, kelle meelisteemadeks olid armuseiklused. Luuletaja Basho Matsuo Munefusa lõi algupärase haiku .

Haridus ja teadus

Rajati hulk koole, polnud enam palju kirjaoskamatuid. Edenesid paljud teadusharud, hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia, tugevnesid rahvuslikud ideaalid. Rõhutati kirjanduse ja ajaloo tähtsust ning traditsioonilisi väärtusi. Kamo no Mabuchi taastas vanajaapani keele. 1790. aastal avati Edos rahvusteaduste kool. Šogun Tokugawa Yoshimune lubas sisse tuua hiina keelde tõlgitud Euroopa teaduskirjandust. Tekkis nn hollandi teaduse koolkond (rangakuha). 1855. aastal alustas tegevust Euroopa Teaduse Instituut. Euroopa teadussaavutused levisid üha laiemalt.

Valgustatud rahu ennistamine

19. sajandil sattus Tokugawade režiim rünnaku alla ning oli sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama. Nõuti šogunaadi likvideerimist ja keisri ülimusliku võimu ennistamist. 1869. aastal seda ka tehti ja Jaapan asus ulatuslike reformide teele. Keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Toimusid suured muudatused – seisused ja seisuslikud privileegid kaotati, inimesed võrdustati seaduse ees, kõik said õiguse valida endale perekonnanime , ametit ja elukohta. Riigi valitsemises hakkasid juhtima lihtsamuraid ja jõukad ettevõtjad. Teostati maa-, haldus- ja sõjaväereform, Edo nimetati ümber Tokyoks.

Kultuur

Rajati riiklikud ülikoolid Tokyos, hariduspoliitikas rõhutati rahvuslike tavade ja väärtuste suurt tähtsust, samuti ka välismaiste teadmiste omandamist. Jaapani kunst säilitas rahvusliku eripära, tegevust alustas rahvuslik teatriselts, palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile. Õitses lilleseadekunst ikebana , kuid üha rohkem kajastusid kunstis ka Euroopa mõjud. Jaapanis hakkas taas levima ristiusk , kuigi domineerima jäid sintoism ja budism .