Metsavendlus (külaskäik KGB kongidesse) (0)

Külastuskäik KGB kongidesse
Metsavendlus
Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti aladel toimuv väga kirev . Möödunud repressioonid , sõda ja massiküüditamine olid teinud väga palju halba ning inimesed alustasid enda varjamist juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus aga selline vajumine pärast 14. juuni küüditamist. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse maha jäänud hulgaliselt seal teeninud eestlasi, peagi liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad ning endise Omakaitse ja Kaitseliidu liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku.
Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat ) vägede vastu. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Nad olid valmis võitlusteks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu.
Peale II maailmasõja lõppu tehti aga Lääneriikide poolt NSV Liidule aina suuremaid järeleandmisi, mis tugevdas viimase positsioone okupeeritud aladel. Loodetud abi jäi tulemata ning nõukogude võim alustas laiaulatuslikke operatsioone metsavendade abistajate ja perekondade vastu. Kiiresti laienes ka NKVD agentide võrk, sagenesid haarangud metsade ja taludes . Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut.
Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta.