Looming Ristikivi on kirjutanud erinevatest zanridest teoseid: lasteraamatud ("Lendav maailm"), ajaloofilosoofilised sarjad, romaanid, luulekogu, ja veel mõned lühiteosed (nt lühijutud). Romaanid Ristikivi kuulsaimaks romaanikoguks on Tallinna triloogia, mis koosneb kolmest teosest: "Tuli ja raud" (1938) "Õige mehe koda" (1940) "Rohtaed" (1942) Tallinna triloogia ... teosed kirjeldavad üksiktegelaste saatuse kaudu Tallinna erinevate rahvakihtide elu. Ristikivi huvitas argielu, seetõttu on romaanid suhteliselt sündmustevaesed. Aitäh kuulamast!
Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu mõjukaid ühiskonnategelasi, hiljem ka teiste rahvakihtide esindajaid. 14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riikides. Esialgu eraldati neid getodesse. Algul hukati neid seal, hiljem saadeti surma-laagritesse. 1941. aastal asusid natsid välja
tulle, sest neile ei tohtinud maksta alla nö miinimumi. Sotsiaaltagatised inimeste elu muutus kergemaks, nad ei pidanud enam elada sugulaste ja perekonna kulul. Kontroll põllumajanduse üle vähenes ületootmine. Mis soodustas diktatuuride teket? Kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Pettumine Versalle'i süsteemis. Pettumine demokraatias. Majandusraskused. Millised olid Hitleri raamatu ,,Mein Aariarass on ülim. Kampf" põhiseisukohad? Kehtestada tuleb uud kord. Sakslased vajavad eluruum
naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss - Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid - PÕHJUSED: 1) erinevate rahvakihtide kaasamine poliitikasse 2) Pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) majandusraskused - Itaalia: fasistide liikumine, juht Benito Mussolini, 1922 määrati ta peaministriks - Saksamaa: NSDAP, juht Adolf Hitler, 1933. a lasi end nimetada kantsleriks, seisukohad: Versailles' leping tuleb tühistada sakslaste eluruumi laiendamine, juudid ja kommunistid maha!, aarialaste rassi puhtus, raamatute põletamine, parlament pidi
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS
,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada *pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused Totalitaarsed-Saksamaa, Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Itaalia Konverentsipoliitika: konverents/ leping osalejad tulemus
Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Tugevama demokraatiaga riikides suudeti majandust korraldada demokraatiale truuks jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin.
kaua ning juba 1929.aastal algas suur majanduskriis, mis oli USA-le suureks tagasilöögiks. Esimese maailmasõja järel hakkasid tekkima mitmetes euroopa riikides diktatuurid. Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas tekkima, sest pettuti Versaille’i süsteemis, pettuti demokraatlikus riigikorralduses, olid majanduslikud raskused ja uute kergemini suunavate rahvakihtide riigikorraldusse kaasamise mõjul. Demokraatia kriisi tingimustes hakkasid mõjuvõimu koguma demokraatiavastased liikumised. Näiteks kommunistid NSV Liidus, kelle arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja või fašistid ja natsionaalsotsialistid, kes ülistasid oma rahvust. Diktatuur erines demokraatiast üsnagi palju. Diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud ühe
· Kommunistlik liikumine soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri, ning hävitada kodanlust. · Fasistlik ja natsionaalsotsialistlik tähtsustasid klassivõitluse asemel aga rahvuse ühtsust, oma vaenlasteks lugesid nad rahvuse reetureid,teisi rahvaid ( juute ) ning kommuniste. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord mille olulised tunnusjooned olid: 1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. Autoritaarsed riigid - riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. 1 partei, erakond. Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks
raamatute(kalender jm) avaldamist. Seltsi koosolekutel ja toimetistes vaatles Faehlmann astmevahelduse, sõnade muutmise ja tuletamise ning ortograafia küsimusi. Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. 1842. aastast alates oli ta samuti Tartu ülikooli eesti keele lektor. Faehlmann töötas elu lõpuni Tartus ja selle ümbruskonnas arstina ja ta oli kõikide rahvakihtide seas populaarne. Vaeseid ravis ta tasuta. Lisaks kirjutas ta erinevaid meditsiinialaseid artikleid ja teoseid. Lihtrahva hulgas sai ta tuntuks tegutsedes arstina. Faehlmanni ilukirjanduslik looming jäi tema elu ajal eesti rahvale suures osas tundmatuks. Tema loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud. Ta suri 1850
lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. Locarno konverents, Reini pakt:Pakt kindlustas Versaille lepingus paika pandud piirid. Dawes`i plaan:Euroopa majanduse tõus, sest tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega. Diktatuuride tekke põhjused: Majandus, demokraatia nõrkus, valitsuste kiire vaheldumine, aeglus, kõigis riigi hädades demokraatia süüdistamine. Diktatuuride tunnused ja näited: Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, pettumine Versaille süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, majandusraskused. Totalitaarsete reziimide võrdlus (Itaalia ja Saksamaa): Fasistlik ditaktuur Itaalias: Kandis Esimeses maailmasõjas raskeid kaotusi ning pettus Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Majanduslikud raskused. Fasistide vastu fasistide liikumine. Mussolini kehtestas ühe partei süsteemi. Majanduskasvu Itaalia aga lõppkokkuvõttes ei saavutanud.
Diktatuuri põhjused: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. 2) Pettumine Versailles´süsteemis, tingimusi peeti ülekohtuseks 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4) Majanduslikud raskused: lubati elujärje kiiret paranemist Autoritaarne enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.Autoritaarset riigikorraldust ei nim. Tavaliselt diktatuuriks.
töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine. Liberism suund mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest.Sotsiaaldemokraatia- pooldab sotsiaalset õigust, riigi sekkumist majandusse, demokraatiat. Diktatuuride tekke põhjused: kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine pol.ellu, pettumine versaille süsteemis, pettumine demokraatias, majanduslikud raskused:diktaatorite lubadused. Tunnused:Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud,Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus. 1920- Rahvasteliit-liikmesriikide suveräänsuse arvestamine, võimaldas rakendada majanduslikku sanktsiooni, klassikonfliktide lahendamine lepituse kaudu.
kompaktseks käsiraamatuks, kus mõni üksik aegunud, vaieldav või liigratsionalistlik seisukoht ei takista autori veenvate mõttearenduste jälgimist. Adler ütleb üldistavalt, et oleks meie pilk harjunum, võiksime inimese igast liigutusest teha kaugeleminevaid järeldusi. Sest ka kõigis neis pisiasjus peitub kogu ta loomus. Ja oma raamatu lõpulauses iseloomustab Adler inimesetundmist kuiteadust, millega muidu vaevalt kuskil tegeldakse, mis näib aga meile tähtsaim ja kõikide rahvakihtide jaoks vältimatu tegevus 5 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Adler http://www.postimees.ee/leht/96/01/22/kultuur.htm 6
Nad võeti kinni, viidi Pariisi tagasi ja hoiti valve all. Kuni 14.septembrini eemaldati kuningas riigi asjadest. Louis XVI üle peeti kohut ning ta mõisteti giljotiinisurma 21. jaanuaril 1793. aastal. Jean-Paul Marat Jean-Paul Marat oli monarhiavastase liikumise eestvedaja, terroripoliitika toetaja, arst ja ajakirjanik. Ta toimetas ajakirja „Rahva Sõber“, milles ta avaldas oma seisukohta ja kaitstes vaesemate rahvakihtide huve. 1789. aasta esimesel nädalal avaldas ta pisitrüki, milles ta uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid Prantsusmaa eeskujuks välja Briti valitsussüsteemi.
Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. See eelnõu ei jõudnud kaugele. 3. juunil 1907 aeti Riigiduuma laiali. 3. juuni riigipööre 1907 1907. aastal 3. juuni riigipööre piiras vaesemate rahvakihtide ja vähemusrahvuste esindatust Riigiduumas. 1907.a. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valjameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanlaste kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3 valijameeste üldarvust. 4 Töölistele ja talupoegadele jäi ¼. Järsult vähenes rahvuslike ääremaade esindajate arv duumas. Peaaegu kõik vähemusrahvused, ka eestlased, olid alaesindatud. Valimistsensust tõsteti, nii said
loomuse parimate külgede hävitamise hinnaga. Romaanis "Rohtaed" (1942) tähistab Ristikivi loomingulise küpsuse saavutamist. Vaatluse all on sajandivahetuse tüüpilise haritlase saatus, kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus. Kuid ta püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. Neid kolme enam-vähem ühtses realistliku perekonnaromaani laadis teost, mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, on nimetatud Tallinna triloogiaks. Rootsis avaldas Ristikivi vahetult sõjajärgseil aastail kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda
Diktatuurid Euroopas · Natsionaalsotsialistlik ja fasistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel) · Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon, mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu b) pettumine Versailles' süsteemis c) pettumine demokraatlikus riigikorralduses d) majanduslikud raskused Fasistlik diktatuur Itaalias · Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias · Fasism tekkis vastukaaluks kommunismile · 1922 määrati Mussolini demokraatlike valimiste tulemusel peaministriks
· · eksistentsialism · · positivism · · pragmatism · · realism Millised on erinevate filosoofiliste koolkondade eksisteerimise 2 põhjust? Seleta. · 1. tunnetuslikud e. gnoseoloogilised: · · võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa · · inimmõtlemise konservatiivsus · 2 ühiskondlikud: · · konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud oma positsioonide säilitamises · · vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest · · erinevate rahvakihtide erinev materiaalne olukord ja haridustase Milline teadus on filosoofia? · Parteiline. Mida tähendab filosoofia parteilisus? · . Filosoofia parteilisus tähendab kuulumist kas materialismi või idealismi · nendelt positsioonidelt vastavate ühiskonna klasside huvide kaitsmist. Millised on filosoofia ajaloo 2 põhilist uurimismeetodit? · 1. Dialektiline - vaadelda objekte kui üksteisega seotuid süsteeme, mille liikumine ja areng toimub sisevastuolude tõttu. · 2
Selle aja sees juhtus nii mõndagi. Tekkisid diktatuuririigid, kus riik allus ühele isikule ehk diktaatorile. See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine. Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis tõi kaasa valijate rühmad, kelle kogenematust kasutati diktaatorite poolt hästi ära; majanduslikud raskused, kus diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi; pettumine Versailles' süsteemis, kus eriti sakslased pidasid tingimusi ülekohtuseks. Adolf Hitler, Saksamaa diktaator, kes suutis oma innustavate kõnedega rahva enda poole võita, lubades Saksamaast teha suurema, võimsama ja rassipuhtama riigi maailmas. Teda
Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism. Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina individuaalset terrorit riigipeade vastu.
*Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väiksema rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur
Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid
Olemus: Totalitaarne riigikorraldus Võimu koondumine ühele juhile Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. Poliitiliste erakondade piiramine. Rikutakse inimõigusi Olulisel kohal on propaganda. Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: 1. Pettumine Versailles’s 2. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. 3. Majanduslikud raskused 4. Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: Rahvas osaleb valmistel Regulaarselt toimuvad ausad valmised Sõnavabadus Inim- ja kodanikuvabadused Võimude lahusus. Itaalia (fašistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini.
Huvitav on see, et teos ,,Õige mehe koda" esmatrükk ilmus 1940. aastal pealkirja all ,,Võõras majas," sest Nõukogude okupatsioonivõim pidas Ristikivi pealkirja liiga piibellikuks. Seevastu Saksa okupatsiooni ajal ilmunud teine trükk ja edasised trükid kasutavad pealkirja ,,Õige mehe koda." Neid kolme enam-vähem ühtselt realistliku perekonnaromaani laadis teost (,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" ja ,,Rohtaed"), mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, nimetatakse Tallinna triloogiaks. Koos viimase Tallina triloogia teose avaldamise ja Tammsaarelt teenitud kiidusõnadega oli Ristikivist saanud esimene tõsiseltvõetav linnakirjanik. Pärast seda, kui oli aastal 1941 lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, astus 1943. aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944
lihtsaiks töövõteteks. See tõstis oluliselt tööviljakust. Konveieriseerimise abil mitmekordistunud kasumit kasutati tootmise järjest efektiivsemaks muutmiseks, tootehinna alandamiseks ja palkade tõstmiseks. Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem on turg, seda suurem on kasum. Odavamad hinnad ja kõrgemad palgad suurendavad rahva ostuvõimet. USA tööliskond liikus fordismi mõjul elanikkonna vaesemast osast keskmise jõukusega rahvakihtide suunas. Tänu sellele muutus ameeriklaste eluolu maailmasõdadevahelisel perioodil tundmatuseni. Varem ainult jõukatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad (autod, raadiod, pesumasinad, külmkapid jne) muutusid igapäevasteks tarbeesemeteks. Lääne-Euroopa maad ja Jaapan jõudsid taolisele tasemele alles 1950.aastail. Pärst tööstuspööret hakkas 19.sajandil välja kujunema maailmakaubandus, mis aegamööda kõik rahvad oma ringvoolu tõmbas.
· Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. · Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. · Poliitiliste erakondade piiramine. · Rikutakse inimõigusi · Olulisel kohal on propaganda. · Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: · Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini.
· Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure? · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad) · Pettumine Versailles' süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks) · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses (riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus) · Majanduslikud raskused (Diktaatorid lubasid olukorda parandada) Põhjamaades ei tekkinud diktatuure, sest: · Haritud rahvas luteriusk · Jäid I MS puutumata · Parem maj. Olukord
välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. diktatuuri tekke põhjused poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades, mittedemokraatlike liikumiste teke (kommunistlik, fasistlik, natsionaalsotsialistlik), demokraatlike traditsioonide nõrkus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, majandusraskused, pettumine Versailles´ süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis aitas kaasa manipuleerimisele, valitsuste kiire vaheldumine, diktattuuri juhid pidid probleemid lahendama. diktatuuri tunnused Saksamaa juhikultus (Adolf Hitler), ideoloogia (natsionaalsotsialism), partei (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), salapolitsei (GESTAPO), julgeolekuamet (SS), NSVL juhikultus (Jossif Stalin), ideoloogia (kommunism), partei (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei), salapolitsei (NKVD
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse,
tõstis USA taas jalule. · Välispooliitikas ajas USA isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida. 5. Diktatuuride teke ja liigid · Tekke põhjused: pettumine demokraatlikus riigikorralduses (valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine), majanduslikud raskused, pettumine Versailles' süsteemis (rahu tingimusi peeti ülekohtuseks), kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse (valimisõiguse laienemine ja kogenematud valijad), demokraatia kriis. · Autoritaarne võim ühe inimese käes, erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahvas ei saa juhte mõjutada, ei propageerita vägivalda probleemide lahendusena. · Totalitaarne diktatuur võim juhil, kontroll inimeste kogu elu üle, hirmuvalitsus. (Näiteks Stalini diktatuur NSVL-is). 6. Faistlik diktatuur Itaalias
kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine Prantsusmaal, Poolas ja teistes Europpa maades, samuti väljaastumised mitmes Saksa riigis. 1832 organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Hambachi lossi varemete juures Pfalzis, kuhu kogunesid mitmesuguste rahvakihtide esindajad, oma saadikud läkitasid kõik vähegi suuremad linnad.Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine. Saksa rahvusriigi loomine. Rahvusriigi probleem 1848.aasta revolutsioonis Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.aastail sihiks rahvusriigi loomise, mis kujunes ka 1848.-1849.aasta revolutsiooni peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli aga kaks võimalus. 1. Saksamaa ühendamine dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi valitseja võimu alla.
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle.
Sõjajärgne maj.kriis oli pr.maal kõige väiksem. Pr.maa muutus lõplikult tööstusriigiks. Majanduslik areng oli kõvasti kiirem kui Ingl.maal, aga Pr.maa ei hiilanud poliitilise stabiilsusega ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid nagu Ingl.maal. aastatel 1919- 1939 oli Pr.maal 41 valitsust ( ehk iga aasta 2 valitsust umbes) see tekitas rahvas pettumust demokraatias. 8. Diktatuuri tekke põhjused 1) uute kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamile poliitikasse ( valimisõigus laienes) 2) pettumine Versailles'i rahu süsteemis paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtusteks 3) pettumine demokraatlikus riigikorraldamises 4) maj. raskused 9. Autoritaarne Totalitaarne · Võim koondunud ühe isiku kätte · On KINDLASTI diktatuur · Poliitiliste erakondade tegevus kas · Võim koondunud ühe juhi ja tema
- Haigestumine, töökaotus, vanadus või invaliidistumine => töölised organiseerisid oma huvide kaitseks ameti- ja kutseühinguid ning korraldasid streike; asutati ühised kindlustuskassad haigus-, tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. 4. Kuidas aitas fordism kaasa üldisele elatustaseme tõusule? - Võeti kasutusele konveiersüsteem, mis tõstis töö efektiivsust, tootmine muutus odavamaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. see suurendas rahva ostuvõimet ning suured erinevused rahvakihtide sissetulekutes hakkasid vähenema. 5. Miks võib öelda, et infoühiskonna olulisemaks tunnuseks on maailmamajanduse globaliseerumine? - Sest informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimad investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud. 1.4 1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)?
kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele. Otsustati läbi viia sundmobilisatsiooni ellu viis selle EKL. Pandi toime kuritegu juurdluse viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane. Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi
kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri. Esimesena kujunes välja kommunistlik liikumine, mis soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust. Fasistlik ja natsioaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtlust, reeturiteks pidasid nad teisi rahvaid ja kommuniste. Diktatuuride tekkeni viisid: 1. Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskorralduse ja demokraatlike traditsioonide puudumine 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol. Erakondade tegevus on piiratud või lõpetatud
....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada. 2) Pettumine Versailles' süsteemis paljud rahvad ( eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toestasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses valimiskünnise ja demokraatlike
Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised: uute, kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (valimisõiguse laienemine, kogenematute ja rahulolematute valijate ära kasutamine); pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ja toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; pettumine deokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumisel tekkinud terav riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus
Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele.. Peale Tartu rahu (02.02.1920) sõlmimist - 10. veebruaril 1920 algas demobilisatsioon nii rahvaväest kui ka Kaitseliidust. Kaitseliidu senine organisatsioon kaotas vajalikkuse ning suures osas lagunes. Nii tegutses Kaitseliit Vabadussõja järgselt peamiselt mitmesuguste küti- ja spordiseltside näol, korraldades ka avalikke seltskonnaüritusi. Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse
Iga etapi kohta Saksamaal 2-3 näidet: 1) Berliini ülikooli rajamine, Fichte tegevus mõistis hukka absolutistliku monarhia Tekivad mõisted nagu saksa kirjandus, kunst, teater, filosoofia 2) Wartburgi kogunemine Üle Saksamaaline üliõpilaste liit andis rahvusvärvid 3) Meestelaulu seltside rajamine Jahni rajatud turni- ja võimlemisseltside tegevus Esimene laulupidu 4) 1832. aastal Hambachi lossi juures saksa liberaalide koosolek(kogunesid erinevate rahvakihtide esindajad, nõue ühtse Saksa riigi loomiseks) Saksamaa Tolliliidu loomine, raudteede rajamine. Saksamaa rahvusriigi loomine Saksamaa koosnes 39 väikeriigist. Sinna on arvestatud ka 4 vabalinna(ei allunud ühelegi riigile, tegutses iseseisvalt). Rahvusriigi tekkeks oli 2 võimalust: 1) Ühinemine alt rahvusriigi loomine toimuks revolutsiooni teel(osalevad rahvamassid). Kõikides Saksa väikeriikides toimub revolutsioon,
Paljudes riikides tekis dem. Kriis, kujunesid välja mittedem. liikumised, mis nõudsid diktatuuri. I välja kujunenud kommunistlik liikumine soovis kehtestada kommunistliku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kodanluse. Fasistlik ja natsionalistlik liikumine tähtsustas rahvuse ühtsust ning oma vaenlaseks lugesid rahvuse reetureid, teisi rahvaid ja kommuniste. Kõik nägid edasiminekuks diktatuuri ning ei kohkutud vägivalla ees. Tekke põhjused: 1) uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse: nende kogematusi ja rahulolematusi suutsid diktaatorid edukalt kasutada 2) pettumine V süsteemis: peeti rahutingimusi ülekohtuseks, toetasid juhte, kes lubasid ebaõiglust heastada 3) pettumine dem. Riigikorralduses: traditsioonide puudumine tekitas riigisisest võimuvõitlust ning ebastabiilsust, mis tõi igatsuse ,,kõva käega" valitsuse järele
5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Küsimused 1, 2, 5, 6 1. 2. Kuna demokraatlik riigikord pärast I maailmasõda ei vastanud koheselt inimeste ootustele, kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, kes süüdistasid kõiges demokraatiat. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa veel järgnevad asjaolud: · uute, kergemini manipuleerivate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu · pettumine Versailles' süsteemis · pettumine demokraatlikus riigikorralduses · majanduslikud raskused 5. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsostsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Ta püüdis haarata võimu, kuid natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. Seal kirjutas ta teose
· 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt · Roosevelti reformid - New Deal · Isolatsioonipoliitika · Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. · Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike
Kuidas valitseti Eestit? 1920 valiti Riigikogu esimene koosseis. Põllumeeste Kogud ja tsentrirühmitused suurendasid oma esindatust. Moodustati koalitsioonivalitsusi, milles osales vähemalt 3 erakonda. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust. Võitlus riigivastastega Eesti iseseisvuse vastase tegevusega olid seotud vene emigrandid, baltisaksa parunid ning kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas kõige suuremat ohtu. Nende poolt esitatud loosungid pälvisid vaesemate rahvakihtide poolehoiu. EKP valmistus salaja relvastatud võimuhaaramiseks. Mäss teostati 1. dets 1924. 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele. Katse suudeti maha suruda mõne tunniga. Poliitilise stabiilsuse suurenemine Kommunistide ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma. Pandi uuesti alus Kaitseliidule. Võeti vastu kultuuriomavalitsuste seadus,mis andis muulastele avaramad võimalused. Eesti sisepoliitiline olukord muutus tunduvalt. §15
kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide ülesannete täitmist, mis sõjaolukorras tagalas vajalikud olid, kaasaarvatud politsei, vanglaametnike ja piirivalve ülesannete täitmist. Raskeimaks ja tänamatuimaks ülesandeks tuleb aga pidada mitmesuguste veel loomata või loomisjärgus olevate riigiasutuste töökoorma enda kanda võtmist. Just nende asutuste ülesandeid täites teenis Kaitseliit ära teatud rahvakihtide pahameele. Otsustati läbi viia sundmobilisatsiooni ellu viis selle EKL. Pandi toime kuritegu juurdluse viis läbi ja otsuse langetas kaitseliitlane. Oli vaja rindelolijate toitlustamiseks talumeestelt sunnivilja ja toiduaineid korjata jälle siunati vilja kokku korjavat kaitseliitlast. Keelustati hangeldamine ja viinapõletamine - kes muu kui kaitseliitlane konfiskeeris keelatud kraami. Eeltoodut arvestades pole ka ime, et Vabadussõja lõppedes ootasid paljud pikisilmi
· Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis · 1934.a Rahvarinde idee koostöö kodanlike erakondadega · Välispoliitikas oli Prantsusmaa Euroopa mandriosa tähtsaim suurvõim · Puudus aga majanduslik ja sõjaline jõud · 1930.a NSV Liiduga koostöö DIKTATUURID LÄÄNE- EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA. · Euroopa maades levisid demokraatia kriisi nähtused DIKTATUURIDE TEKKE PÕHJUSED: · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu · Pettumine Versailles süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses · Majanduslikud raskused AUTORITAARSED JA TOTALITAARSED RIIGID · Autoritaarne Võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes; poliitiliste erakondade tegevus piiratud; rahval puudub otsene võimalus juhte mõjutada · Totalitaarne riigikorralduseks diktatuur; võim ühel juhil; kontroll inimeste elu üle;
noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles'i süsteemis ning majanduslikud raskused. 11. Euroopa kaart kahe maailmasõja vahel (demokraatia ja diktatuurid) Demokraatlikud Diktatuurid Belgia kuni 1939 dem. Albaania Ahmet Zogu kuulutas end livkideerimine natside poolt kuningas Zoguks 1928 Holland 1939, natsid lõpetasid dem. Austria Dollfusi parempoolne
Ladina-Am ,,avatud uksed ja võrdsed" Probleemiks trustide omavoli, 1914-Panama kanali loodusressursside raiskamine avamine- kauplemine VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel diktatuuride tekke põhjused 1. uute, kergemini manipuleerivate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3
Laur (eluaastad 1882-1930) kogus ka sellel perioodil ulatusliku genealoogilise materjali (Kurro 1998). Eesti iseseisvudes hakkas sugukondade uurimine võtma samm-sammult korraldatud organisatsioonilist vormi (Kurro 1998). 1924.a asutati Eesti Eugeenika Selts "Tõu tervis", mille juurde loodi hiljem Genealoogia toimkond. Kui varem oli rõhk ühiskonnategelaste põlvnemise uurimisel, siis nüüd peeti oluliseks andmestikku kõikide rahvakihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. Pärast 1940.a riigipööret selts suleti (Erelt 2000). 1944.a algul püüti seltsi tegevust uuesti elustada, kuid sõjategevuse kandumine Eesti territooriumile määras selle katse nurjumisele (Kurro 1998). Vaatamata seltsi sulgemisele ja genealoogiaalase uurimise kui rahvuslikkust süvendava tegevuse keelustamisele, ei saavutanud punavõimud oma eesmärki - anastatud alade inimeste
annaabi.ee 
