Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuusalu Keskkool
SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD
Referaat
Annaliisa Ande Adler
8a klass
Kuusalu
2015
Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat , George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre .
Louis XVI
Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga.
Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal -absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Revolutsiooni sündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu. Ta eiras nõuandjatelt saadud soovitusi ja keeldus täitmast trooni kohustusi. Esmalt tundus, et ta toetab revolutsioonilisi ettepanekuid, kuid olukorra halvenedes üritas kuninglik perekond riigist põgeneda. Nad võeti kinni, viidi Pariisi tagasi ja hoiti valve all. Kuni 14.septembrini eemaldati kuningas riigi asjadest. Louis XVI üle peeti kohut ning ta mõisteti giljotiinisurma 21. jaanuaril 1793. aastal.
Jean-Paul Marat
Jean-Paul Marat oli monarhiavastase liikumise eestvedaja , terroripoliitika toetaja, arst ja ajakirjanik. Ta toimetas ajakirja „Rahva Sõber“, milles ta avaldas oma seisukohta ja kaitstes vaesemate rahvakihtide huve.
1789. aasta esimesel nädalal avaldas ta pisitrüki, milles ta uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid Prantsusmaa eeskujuks välja Briti valitsussüsteemi.
Charlotte Corday , kes ei toetanud Marat’ vaateid, vaid pooldas žirodiine mõrvas ta 13. juulil 1793. aastal arvates, et tappis koletise . Mõrva eest läks Corday giljotiini alla ja peagi hakkasid žirodiinide massihukkamised. Pärast J. P. Marat’ surma sai terrorism õige hoo sisse.
Georges Jacques Danton
George Danton oli prantsuse revolutsionäär ja elukutselt advokaat. Ta saavutas hiilgava kõnemehena suure populaarsuse ja juhtis pärast kuninga Louis XVI põgenemiskatset tema vastast liikumist.
Esmalt tegi ta küll Robespierre’i ja Marat’ga koostööd, kuid hiljem mõistis ta nende hirmuvalitsemise hukka ja pooldas koostööd parempoolsetega. Danton ei hinnanud Robespierre eriti kõrgelt, sest ta ei pooldanud Robespierre vaateid terrorismile. 1793. aasta jaanuaris hääletas Danton Louis XVI hukkamise poolt. Pärast kuningavõimu kukutamist sai temast kohtuminister.
Dantoni viimased sõnad enne hukkamist: “Robespierre, sa järgned mulle!” osutusid prohvetlikuks. Danton giljotineeriti koos mitmete tema mõtekaaslastega 5. aprillil 1794. aastal.
Maximilien Robespierre
Maximilien Robespierre täisnimega Maximilien Marie Isidore de Robespierre ja hüüdnimega Äraostmatu oli radikaalne jakobiinide rühmituse juht ja üks peamisi juhte Prantsuse revolutsioonis.
Robespierre valiti 1789. aastal kolmanda seisuse esindajana generaalstaatidesse, kus ta kaitses rahva huve. Talupoegade poolehoiu võitmiseks tühistati feodaalkoormised ilma väljaostuta, lihtrahva huvides määrati tarbeainete hindade ülemmäär. Ta võitles vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus.
Ta sai 1792. aastal konvendi saadikuna jakobiinide vasakpoolse suuna juhiks ja pidas võitlust žirodiinidega. Koos Jean-Paul Marat’ga oli ta 1793. aasta ülestõusu poliitiline juht. 1793. aastal sai temast revolutsiooni valitsuse tegelik juht ja terroripoliitika elluviija. Sel ajal hukati väga palju inimesi.
Tema katse laiendada jakobiinide diktatuuri ebaõnnestus, ta hakkas kaotama poolehoidu ja tõmbus konvendi tegevusest tagasi. Robespierre kukutati ja giljotineeriti ilma kohtu otsuseta. Seda sündmust loetakse Suure Prantsuse Revolutsiooni lõpuks.
Paljude revolutsioonijuhtide tapmine on tekitanud väljendi – revolutsioon sööb oma lapsi.
Kasutatud allikad
  • Eesti Entsüklopeedia 5, 1990
  • Eesti Entsüklopeedia 6, 1992
  • Eesti Entsüklopeedia 8, 1995
  • Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, 1987
  • ENEKE 3, 1984
  • Prantsusmaa 1789-1815. Suur Prantsuse revolutsioon. Kättesaadav (30.01.2015): http://web.zone.ee/prantsusmaa1789-1815/prantsuse_revolutsioon.html
  • Louis XVI  Biography .  Bio and the Bio. Kättesaadav (30.01.2015): http://www.biography.com/people/louis-xvi-9386943
  • Georges Danton. Encyclopaedia Britannica . Kättesaadav (30.01.2015): http://www.britannica.com/EBchecked/topic/151217/Georges-Danton
  • Jean-Paul Marat. Encyclopaedia Britannica. Kättesaadav (30.01.2015): http://www.britannica.com/EBchecked/topic/363841/Jean-Paul-Marat
  • Maximilien de Robespierre. Encyclopaedia Britannica. Kättesaadav (30.01.2015): http://www.britannica.com/EBchecked/topic/505619/Maximilien-de-Robespierre
  • Georges Jacques Danton. Encyclopedia of World Biography. Kättesaadav (30.01.2015): http://www.encyclopedia.com/topic/Georges_Jacques_Danton.aspx
  • Georges Jacques Danton. Kättesaadav (30.01.2015): http://www.nndb.com/people/658/000092382/
  • TEA laste- ja noorteentsüklopeedia, III köide , 2008
  • Vasakule Paremale
    Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud #1 Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud #2 Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud #3 Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud #4 Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andea Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ajaloo olümpiaadi küsimused
    3
    docx

    Ajaloo olümpiaadi küsimused

    vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks ­ kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine ­ 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu ­ pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu ­ valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt

    Ajalugu
    SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
    21
    doc

    SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

    SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 ­ 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe

    Ajalugu
    SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
    56
    doc

    SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

    SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe

    Prantsuse Revolutsioon
    Suur Prantsuse Revolutsioon
    16
    doc

    Suur Prantsuse Revolutsioon

    Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%

    20. sajandi euroopa ajalugu
    Uusaja konspekt
    44
    doc

    Uusaja konspekt

    Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel.

    Kategoriseerimata
    Uusaeg II
    64
    doc

    Uusaeg II

    Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja

    Uusaeg
    Nimetu
    70
    docx

    Nimetu

    II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)

    Kategoriseerimata
    Uusaeg
    34
    doc

    Uusaeg

    ühiskond sai normiks 1870ndatel ­ industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830. Leopold von Ranke (1795-1886)kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon. Hans-Ulrich Wehler ­ Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud ­ natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun