Euroopa diktatuuririigid ja Stalinlik NSV Liit (4)

Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel - sarnasused ja erinevused
Kahe maailmasõja vahel oli 21 aastat. Selle aja sees juhtus nii mõndagi. Tekkisid diktatuuririigid, kus riik allus ühele isikule ehk diktaatorile. See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine.
Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis tõi kaasa valijate rühmad, kelle kogenematust kasutati diktaatorite poolt hästi ära; majanduslikud raskused, kus diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi; pettumine Versailles ’ süsteemis, kus eriti sakslased pidasid tingimusi ülekohtuseks.
Adolf Hitler , Saksamaa diktaator , kes suutis oma innustavate kõnedega rahva enda poole võita, lubades Saksamaast teha suurema, võimsama ja rassipuhtama riigi maailmas. Teda hakati kutsuma Führeriks ehk eesti keeles juhiks. Adolf Hitleril oli omapärane tervitus - käevibutus ülestõstetud käega. Hitleri ülistamiseks oli ka lause Sieg Heil ehk võidu edu. Jossif Stalin kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“, ilmusid kõikjale tema plakatid ja skulptuurid. Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ning üritati ka noore kasvatada teda ülistades. Stalinit kutsuti „Isake Staliniks“
Toimusid ulatuslikud repressioonid : inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat „suur terror “, tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine , teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine.
Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform , mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks.
Saksamaal toimus juutide tagakiusamine, aga NSV Liidus kiusati taga neid, kes ei olnud riigile ustavad inimesed. Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Inimesed NSV Liidus saadeti Siberisse koonduslaagritesse.
Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid sarnased oma mõtete ja tegude poolest, püüdes saavutada maailmas ülemvõimu. Selle tulemus oli teise maailmasõja algus. Erinevuseks oli riikide vastasus üksteist üle trumbata. Mõnele oli tähtis oma rahva ülistamine ja teisele oma rahva tagakiusamine, et tagada diktatuuririigi veatu toimimine.
Stalinlik NSV Liit - triumf või tragöödia?
Stalin tuli võimule pärast Lenini surma 1924 aastal. Lenin teda oma järglaseks ei soovinud, kritiseerides teda liigse võimuahnuse pärast. Mängeldes ja oma vastaseid ülekavaldades tõusis ta suure NSV Liidu juhiks. Stalin oli võimul aastast 1924 kuni oma surmani aastal 1953.
Stalinit ülistati lõputult. Ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“ ja igale poole ilmusid teda kujutavad plakatid, skulptuurid ja loosungid. Samuti kirjutati ümber ka kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid . Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ja noori kasvatati teda ülistama.
Stalin oli tuntud inimeste tagakiusajana ja ta kasutas palju vägivalda. Talupoegi, kes varjasid vilja, ähvardati surmanuhtlusega. Toimusid sundkollektiviseerimised, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. Kokku küüditati aastatel 1929-1933 ligi 9 miljonit talupoega. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat „suur terror“, tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades.
Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Kadus tööpuudus- edu põhjuseks oli industrialiseerimine . Arenes sõjatööstus, aga kuna eelisarendati rasketööstust ja polnud tururegulatsiooni, hakkas tootlikkus langema ja põhjustas elanike vaesumise.
Välispoliitilisest elust võib välja tuua MRP ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mis sõlmiti 23.august 1939 Moskvas. See oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, mille juurde kuuluvad salajased lisaprotokollid, mis sisaldasid mõlema riigi huve ehk teiste riikide jaotumist nende vahel. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi.
Arhitektuuris kujutas stalinism endast neoklassitsismi erikuju . Monumentaalsus saavutati lihtsuse ja sümmeetria abil. Fassaadil kajastus ehitiste ruumijaotus, tema kujunduses vaheldusid suured krohvitud pinnad portikusemotiivi ja dekoratiivplastikaga, kusjuures fassaadi kujunduse ja ruumijaotuse vahel tekkis mõnikord vastuolu. Hauamonumentidena kasutati palju obeliske.
Stalinlik NSV Liit oli pigem tragöödia kui triumf, sest hukkus palju inimesi ja toimusid massilised repressioonid. Kaasnenud industrialiseerimine aga kaotas tööpuuduse, mis on positiivseks küljeks. Stalinlikus NSV Liidus elasid inimesed pideva hirmu all.