Faehlmann (0)

Faehlmann
Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann . Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7-aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis.
1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas . Seal kuulas ta filoloogia - ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas.
1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist , rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Seltsi koosolekutel ja toimetistes vaatles Faehlmann astmevahelduse , sõnade muutmise ja tuletamise ning ortograafia küsimusi. Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. 1842. aastast alates oli ta samuti Tartu ülikooli eesti keele lektor.
Faehlmann töötas elu lõpuni Tartus ja selle ümbruskonnas arstina ja ta oli kõikide rahvakihtide seas populaarne . Vaeseid ravis ta tasuta. Lisaks kirjutas ta erinevaid meditsiinialaseid artikleid ja teoseid. Lihtrahva hulgas sai ta tuntuks tegutsedes arstina.
Faehlmanni ilukirjanduslik looming jäi tema elu ajal eesti rahvale suures osas tundmatuks. Tema loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud.
Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas.
Looming

Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES-iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus , usuline vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva vaimumaailmast ja keele rikkusest, oma teostes kaitses ta talurahvast.
Faehlmann oli eestlaste eepose „Kalevipoeg“ algataja. 1839.aastal pidas Faehlmann ÕES-i koosolekul ettekande, kus ta arendas Kalevipoja eestlaste rahvuskangelaseks. Ta visandas kavatseva eepose põhisündmustiku lähtudes eesti kohamuistenditest, andes sellele sakslastevastase suunitluse. Kahjuks Faehlmann ei jõudnud oma eluajal eepost lõpetada ning tema hea sõber ja mõttekaaslane Kreutzwald võttis endale ülesandeks teos lõpetada.
Suure rahvuskultuurilise tähtsusega oli tema töö folkloori valdkonnas. Osaliselt rahvaluulele tuginevad kaheksa Faehlmanni muistendit. Nendest tuntumad on näiteks „Vanemuise laul“, „Emajõe sünd“ ja „Loomine. Muistendid ilmusid saksakeelsetena vahemikus 1840-1852. Muistendite kirjutamisel võttis ta eeskuju soome mütoloogiast ja antiikmütoloogiast Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega. Need kujundasid sakslaste seas positiivse suhtumise eesti kirjandusse-rahvaluulesse. Müüdid panid aluse eesti rahvusmütoloogiale, mõjutades eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut.Need läksid saksa keele vahendusel ringlusse ning neid avaldati teistes keeltes kui kauneid näiteid eesti rahvaluulest.
Faehlmann kirjutras ÕE seltsis mõned valgustliku iseloomuga ja humoristlikud jutud. Need olid suunatud maarahvale ning olid teatud määral ühiskonnakriitilised. Nt “Tühi jutt, tühi lori , tühi asi, tühi kõik”{ „Tühhi jut, tühhi lorri ,tühhi assi,tühhi kõik“(1842) } Kalendrites jagas Faehlmann arstina ka tervishoiualaseid nõuandeid.
Oma eluajal kirjutas ta vähesel määral ka luuletusi. Need olid omamoodi tõestuseks, et eesti keel on paindlik ja arendatav.Faehlmanni jaoks olid olulised klassikalised värsivormid. Luuletused olid omamoodi sentimentaalsed ning suunatud eelkõige lihtrahvale. Nt dialoogidena esitatav luuletus „ Piibu jutt“ ja „Järvamaa vanamehe õpetused“ , mille loeksime Teile ette.