50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teele Buschman
Õppematerjali autor
Teine maailmasõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14juunil 1941aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakius
Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik sõlmimis kuupäev on 23. august 1939. Lepingu avalik osa oli see, et Saksamaa ega NSV liit ei ründa üksteist 10 aasta jooksul. Lisaprotokoll, mida hoiti ranges saladuses, jagas Euroopa kaheks, millest ühe poole pidi saama endale NSV ja teise poole Saksamaa. 3. Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941 Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda)
Totaalne sõda Totaalne ehk kõikehaarav sõda Sõjategevus Euroopas, PõhjaAafrikas, Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Mitte armeede, vaid rahvaste sõda. Võidu nimel tegutseti lisaks rindele ka tagalas: vastupanuliikumine, tsiviilisikud. Vägivaldne kord vallutatud aladel. ,,alamrassid" nagu juudid, mustlased pidi hävitama. Vangistati, tapeti, saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Koonduslaagritesse saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, seal hukkus vähemalt 12 miljonit inimest. 14. juuni 1941 küüditati Baltimaadest Siberisse 50 000 inimest. Vastupanuliikumine Vastupanuliikumine kõikjal Euroopas vallutatud aladel; nii fasismi kui kommunismi suunas. Põrandaalused vastupanurühmitused: häirisid vägede varustamist; tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid tegelasi; kutsusid elanikke keelduma koostööst anastajatega. Sissi ehk partisaniliikumine: väikesed relvastatud rühmad ründasid ootamatult. Kohtumõistmi
lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Siis otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti 2-le Jaapani linnale- Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest suri. Jaapanlaste vastupanu oli murtud. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse , purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhtid nõus tingimusteta alla andma. 2. sept 1945 a. sõlmiti Jaapani tingimusteta Kapitulatsiooniakt USA ja Jaapani vahel. 2 maailmasõda oli lõppenud. 12.a talvesõda. Kuidas soomest sai iseseisev riik? 6.dets. 1917a. kuulutati välja Soome iseseisvus.Punaste eesmärk oli kehtestada Soomes nõukogude kord ning liita maa enamliku Venemaaga.Vene sõjaväe toetusel haarasid nad võimu Helsingis ja Lõuna-Soomes.Soome valitsus taganes Vaasasse ning rajas Põhja-ja Kesk-Soomes oma tugiala.Iseseisva Soome riigi pooldajate(valgete) sõjaväe ülemjuhatajaks sai endine Vene tsaariarmee kindral Gustaf Mannerheim
KÜSIMUSED 1.Milliste sündmustega algas ja lõppes Teine maailmasõda? Algas 1.septembril 1939. aastal kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis , et Lääne riigid ei astu sõtta , kuid kahe päeva pärast kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Lõppes kui USA ja Jaapan allkirjastasid 2.septembril 1945.aastal Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti, sest USA ei saanud Jaapanist jagu , kuid Jaapani purustused olid suured ja kasutusele oli võtud tuumapomm , mis tappis palju Jaapani tsiviil elanikke ja
1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist ja Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine 7.-8.-l mail 1945. Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. USA ja Jaapani vastases sõjas oli selgelt näha USA ülekaalu, kuid jaapanlased ei andnud alla kuni USA heitis Jaapanisse kaks tuumapommi. Sellega oli jaapanlase vastupanu murtud. 2. sept. 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, millega lõppes II maailmasõda. 7. Millised olid vastupanuliikumise vormid ja tähtsus; mida kujutas endas holokaust; ja Nürnbergi protsess? Kuidas käitusid Saksamaa ja NSVL okupeeritud riikides? Põrandaalused vastupanurühmitused tegutsesid pea igalpool vallutatud maades aga ka Saksamaal ja Itaalias. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd, rindel olevate vägede varustamist, tapsid okupatsioonivõimu tähtsaid esindajaid ja kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega
väed piiramisrõngasse. 5. juulil algas lahing, mis läks ajalukku Kurski lahingu nime all. Seda peetakse üheks maailma suurimaks tankilahinguks. Punaarmeel õnnestus pealetung Kurski all peatada ning mõne kuuga vallutas Punaarmee Saksamaalt tagasi 2/3 NSVL alasid. 9. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias Teherani konverentsi otsuse kohaselt avati Lääne-Prantsusmaal Normandias teine rinne. Normandias maabusid USA, SB, Kanada ja Poola sõjajõud. Esialgu õnnestus sakslastel pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse langes. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu elavdas vastupanuliikumist teistes Saksamaa okupeeritud riikides. 10. Olulised konverentsid Atlandi harta 1941. aasta augustis sõlmisid USA ja SB kokkuleppe, milles sõnastati sõja
Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks, et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarireziim kasutas mõnikord salapolitseid. (Bruchfeld ja Levine 2003:8) 7 1.4 Holokausti tekkimise põhjused Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses. Inflatsioon kasvas ning raha oli oma väärtuse peaaegu kaotanud. Üks väike marurahvuseline partei- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid. 1929. tabas Saksamaad suur majanduskriis. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid