tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?" Ööbik vastanud: "Kuulasin külalapsi karjatänaval." Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd "sorrr". Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks. PEOLEO
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Matthias Johann Eisen tõi kasutusele termini "rahvaluule". Ka tema tegeles rahvaluule kogumisega ning avaldas lisaks arvukaid kogutud materjali rahvaväljaandeid. Eisen kogus mh rahvausundilist materjali. Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse raames kogusid rahvajutte Juhan Kunder, Jakob Kõrv, Jaan Jõgever. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev-ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi. 1919 asutati Tartu ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, mida asus juhtima professor Walter Anderson. Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese
Kui Stokerist ja Irvingist said sõbrad, palkas Irving Brami teatrit ja oma näiteajakirja juhtima. Stoker abiellus ja tal oli üks poeg, Noel. Ta kirjutas lastele kummaliste lugude raamatu ,,Päikeseloojangu all''. Koos Henry Irvingiga reisis Bram läbi kogu maailma ning käis ka Ameerikas. Ta kohtus mitme Ameerika presidendiga ning teiste kuulsate inimestega. Stokerist sai advokaat ning umbes 1890. aastal kirjutas ta oma esimese romaani. Lugenud jutustust vampiiridest ning palju rahvajutte, kus samuti räägiti nendest verdimevatest olevustest, avaldasid need talle tugevat muljet. Ja 1897. aastal, kui Bram oli juba peaaegu 50-aastane, kirjutas ta ise sellisest olevusest raamatu - ,,Dracula''. Sellest sai tema kuulsaim teos. Bram Stoker kirjutas ühtekokku 18 romaani, millest neli jutustas üleloomulikest nähtustest. Stoker suri 1912. aastal 64-aastaselt.
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud
metoodikat, millel on ka ülddidaktiline väärtus. Üksikasjalikult on käsitletud aktiivset vaatlust looduses, katsete korraldamist ning probleemülesannete esitamist. Erit tähelepanuväärne on, et loodusõpetuse sisu kujundamiseks on esile toodud printsiip, mille kohaselt põhilist ja üldist tuleb õpetada loodusteaduste seisukohalt. Kasutada tuleks lapsele kõige lahedasemaid näiteid. (Eisner 1985: 22) Väga oluliseks pean rahvajutte, -luulet ja laule. Ideaalne on unejuttudena kasutada rahvajutte ning liikumise tunnis teha rahvalaulude saatel temaatilisi tantse. Rahvalooming misstahes vormis- jutt, mäng, laul- on juba oma olemuselt sünkreetiline. Rahvajuttude jutustamine, koos arendamine, läbimängimine õpetab tekste meelde jätma ja mõistma. Need lapsed, kes on saanud piisavalt etendada rahvajutte ja osaleda rahvamängudes, saavad hiljem hõlpsasti hakkama ilmeka lugemisega
1873. aastal alustas Tolstoi romaani ,,Anna Karenina" kirjutamist, mis valmis aastal 1878. 1881. aastal loobus ta kõikidest õigustest oma teostele. Neid veendumusi põhjendab ta ,,Pihtimuses"(Ispoved, 1882). Tolstoi kirjutas ka näidendeid, näiteks ,,Pimeduse võimuses" (Vlast tmõ, 1886). Kirjutas ka palju jutustusi, näiteks ,,Ivan Iljitsi surm" (Smert Ivana Iljitsa, 1886) ja Kreutzeri sonaat (Kreitserova sonata, 1890). Samuti kirjutas veel rahvajutte ja legende. Tuntumate teoste lühiülevaade: 5 ,,Sõda ja rahu" ( Voina i mir, 1869 ) · Heinrich Böll on öelnud selle romaani kohta: ,,Vähesed maailmakirjanduse romaanid sobivad nii hästi lugemise õpetamiseks nagu Sõda ja rahu." · Ivan Turgenev: ,,Kaasaegses kirjanduses ei ole temale sarnast. Millest ta ka kinni ei haaraks, tema sule all muutub kõik elavaks
(1889). Tori põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. Tori põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii. Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937.a., suue langes sisse 1974 aastal. Tori põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti : Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: hirmutanud
Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend
tema parema kaenla alla. Nüüd kõikus laip seal, kange ja jube, pea ja õlad veest väljas. Mehe käed olid selja taha seotud. Ja tal ei olnud nägu! 5 Autorist Rudyard Kipling sündis 1865. aastal Indias Bombays inglise perekonnas. Kuna kuus aastat hoolitsesid tema eest hindudest hoidjad, rääkis ta hindi keelt ja oli tuubil täis india rahvajutte. Need pakkusid talle ainet ja tausta paljudeks luuletusteks ja juttudeks, kaasa arvatud ´´ Gunga Din ``,´ ´Kim ``, ´´ Kolm sõdurit `` ja ´´ Dzungliraamat ``. Kuigi Kipling kasvas üles Inglismaal, pöördus ta seitsmeteistkümneaastaselt tagasi Indiasse ja asus tööle ajalehe juurde. Seitse aastat hiljem tõi tööpakkumine ta tagasi Inglismaale. Varsti pärast seda kolis Kipling Ameerika Ühendriikidesse, kus ta abiellus ameeriklannaga ja asus elama Vermonti.
(1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapahe vastu ja soovitas asutada Eestis karskusseltse.
rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
lemmikkarakteritega · KUNSMUINASJUTT (autorimuinasjutt) on individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi järeleaimdus ja edasiarendus, sageli allegoorilise või sümboolse sisuga Jacob Grimm (1785-1863) Whilhelm Grimm (1786-1859) · Saksa folkloristid ja keeleteadlased, Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste Akadeemia liikmed · Germaani filoloogia rajajad, uurisid saksa keelt, luulet, ajalugu ja rahvajutte · 1819-1837 ,,Saksa keele grammatika" (J. Grimm) · 1834 ,,Reinhart Fucks (J.Grimm) (ek ,,Reinuvader Rebane" sisaldas ka 6 eesti rebasejuttu) · 1812-1815 ,,Kinder- und Hausmärchen" (,,Laste- ja kodumuinasjutud) · 1838 ,,Das Deutsche Wörterbuch" (Saksa sõnaraamat, valmis 1961.a., 32 köidet) · Grimmide muinajuttude eesmärgiks oli autentsuse säititamine. W.G. töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult.
* Andersen pidas end kõige vähem muinasjutuvestjaks. Enda meelest oli ta eelkõige romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning reisikirjade autor. Oma vähest edu romaanide ja eriti näidendite osas võttis ta väga südamesse. ANDRESENI MUINASJUTUD * Andersen kirjutas muinasjutte enda sõnul hoopis täiskasvanutele, mitte lastele! * Kokku kirjutas Andersen 156 muinasjuttu. * Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis.
Jutustused ja luuletused Eesti elust: luule - ,,Eesti Muld ja Eesti Süda", ,,Emasüda" laul I üldlaulupeol ,,Mu Isamaa on Minu Arm" Tema auks tehakse luulekonkurss Koidulaulik FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (1803 1882) Elukutselt arst, elas Võrus üle 40-ne aasta hiljem Tartus. Kirjutas raamatu ,,Kalevipoeg" üle 30-ne aasta, 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Uuris loodust keeli, rahvajutte (sõnad palavik, hapnik, vesinik). Hoidis kokku Jakobsoni ja Fealmanniga. Uus kirjaviis eesti keel. KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos.
taimede jäänuseid. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel sai minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Kuna käik oli suur ning ulatus kaugele, hakatigi seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel, kui paljud kuulsad ajalehed sellest kohast kirjutama hakkasid. Tori põrguga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori muuseum- See oli esimene kihelkonna muuseum Eestis, mis asutati 10.mail 1989 aastal. Muuseum asub 1738. aastal ehitatud mõisavalitseja majas. Kõige esimene ese muuseumis oli õllekann. Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ja esemelist materjali ning säilitab seda. Muuseum korraldab näitusi ja muid üritusi. Muuseumi kasutuses on kaks hoonet. Muuseumituba asub valla sotsiaalmajas. Eksponaadid asuvad 1814 aastal ehitatud
12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed. Kreutzwald oli rahvuseepose looja, lauluisa, folklorist, etnoloog. Sündis 26.12.1803 Jõepere mõisas Virumaal. Suri 25.08.1882 Tartus ja on ametud Raadi kalmistule. Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha. Võrus elas 44 aastat 13. Koidula. Eluaastad. Mida kirjutas? Luulekogude pealkirjad. Seos esimese üldlaulupeo ja esimese teatrietendusega nende aastaarvud. Koidula24.12.1843- 11.08.1886) Oli jannseni vanim tütar. Oli Perno Postimehe juures isa abiline. Oli 19. Sajandi andekamaid, haritumaid ja erudeerituimaid eestlasi. Rahvusteatri looja, rahvusteatri algus oli 1870
*Väiksem mure – iirlased Iiri probleem *1801 Suurbritannia ja Iiri unioon *1840-ndatel Suur näljahäda Iirimaal (1,5 mln suri nälga) > väljaränne *1841 – 8,2 mln, 1900 – 4,2 mln iirlast *19. sajandi II poolel feenide liikumine (eesmärk relvastatud ülestõus) > 1867 mässukatse *Ülestõusu mahasurumine *Uus meetod obstruktsioon – parlamendi töö takistamine legaalsed (räägiti rahvajutte, poeeme jne) *Nõuti iseseisvust, tänu I maailmasõjale lükkus edasi > Vabadussõda Inglismaa 19. saj *1850. aastal 39% maailma tööstustoodangust *Inglise naelsterling ja pangad olid usaldusväärseimad *Pool maailma kaubalaevadest seilas Briti lipu all Noobel Prantsusmaa *Ajalooline taak – Napoleoni sõjad 19. sajandi algusest (terve Euroopa vallutamine) *1812 Le Grande Arme (600 000) Venemaal -> Fiastko -> 1815 Waterloo -> Pagendus St
Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. 1 kiloparsek võrdub ligikaudu: 3261,6 valgusaastaga 206 264 800 astronoomilise ühikuga 30 856 776 000 000 000 kilomeetriga. Linnutee galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks. Linnutee on minu jaoks huvitav ka sellepärast, et on palju erinevaid rahvajutte ja -uskumusi Linnuteest. Ka sõnadel galaktika ja Linnutee on huvitavad pärimused. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Sõna galaktika pärineb kreeka sõnast gala, mis tähendab piima. Kreeka mütoloogia järgi olevat Linnutee moodustunud jumalanna Hera piimast
romaaniks Lääne-Euroopas. ,, Dekameron" tõi talle kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest ning hakkavad üksteisele lugusid rääkima. Kokku räägitakse kümne päevaga sada novelli. Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse inimeste patte ja nõrkusi. Tegelasteks on eri sotsiaalsete kihtide esindajad. Samuti on kasutanud itaalia rahvajutte, prantsuse fablioole, keskaja rüütliromaane jne. ,,Dekamerioni näol pole tegu anonüümsete, rahvasuust üleskorjatud lugude kogumiga, vaid autoriteostega. ,, Dekameroni" tegelased süvenevad meelelahutusse, tantsu ja mängu. Kõik on noored, ilusad, peenetundelised õilishinged. 5. Commedia dell' art ( Gozzi- armastus kolme apelsini vastu) Selle esimesed elukitselised trupid tekkisid 16.saj. Otseses tõlkes tähendab professionaalset teatrit
Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afro-ameerika tegelaskujude ja olustiku poolest. 2. BIOGRAAFIA Toni Morrison on sündinud 18. veebruaril 1931aastal Lorainis osariigis. Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise pere teisena. Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikeks olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte neegrite ühiskonnast (seda jutustamismeetodit kasutab Toni hiljem oma loominguski). Aastal 1949 astus ta Howardi ülikooli humanitaarteaduskonda. Seal vahetas ta oma nime, mis ennne oli Chloe, Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" tuleneb emakeskmisest nimest Anthony. 1953. aastal omandas ta bakalaureusekraadi inglise keeles. Aastal 1955 kaitses ta Cornelli ülikoolis magistrikraadi. Juunis 2005 nimetas Oxfordi ülikool Morrisoni audoktoriks.
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini
kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis eluaastat. 1842 ostis tema isa, Jaan Weizenberg, väikese Jaani-Mihkli maja, kuhu nad varsti ka sisse kolisid. Maja oli keset Naha küla ja oli üks vähestest korstnaga majorettes tol ajal. Isa Jaan oli kingsepp. Eluga tuldi toime, kuid oli ka vahel majas puudusi. Isa Jaan oli loomult lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule. Välimuselt oli ta pikka kasvu ja tõsise näoga. Ema Liisa oli väikesekasvuline ja ilus. Ta oli terase vaimuga, kannatlik ja kohusetruu. Samuti oli ta heasüdamlik ja lahke. Peres kokku oli kuus last. Juula- Catharina, Jula-Louise, August Ludwig, August Daniel, Marie ja Mina. Isa töötas linnas ja mõisas ning oli seal õppinud peen maid kombeid. Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi
viima. Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus, et kui Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta elama. Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb hingedeaeg. Jumalaga seotud rahvajutte: Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. /Piirsalu/ Tõnni vakka pidi ike kõigist asjadest sisse panema, muidu ei lähe korda. Vaimud viie siis jälle ära. /Karuse/ METSIK
hoopis ote nime all (vrdl Otepää). Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid. (Keskkonnaamet) “Karulas on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest, aga ka pajatused metsloomadest ning uskumused järvedes elavatest vaimudest. Siinne pärimus on tihedalt seotud maastikega, väga palju on kohanimedega seotud rahvajutte. Iseloomulik on ka rahvaarsti- ja nõiatraditsioon. On ka lugusid tondi- ja vaimunägemise kohtadest, ravitoimega ojadest ja allikatest ning inimeste või loomade ärakaetamisest.“ (Keskkonnaamet) Karula kihelkond kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega. Siinsed kohanimed on kauni kõlaga: Lajassaarõ, Peräkonnu, Värtemäe, Tsirgasmäe, Taropedäjä, Pirrupuusaarõ. Praegusel ajal kõneleb võru keelt üle poole rahvuspargi elanikest. Võru keelt
Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. 1917
5 Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants,
Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid
jutustustes. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii: Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937. a., suue langes sisse 1974. aastal. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Tori Põrgut on vanasti kutsutud ka "Kuradimäe" ja "Kurjama" auguks. (Tori põrgu 2007) Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti: Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga.
Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab. Tegeldakse anekdoodi kontekstiga ehk täpsemalt tegeldakse konteksti selle osaga, mis puudutab indiviidi ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab järgijaid tänapäevani, rahvajuttudest eriti nalja ja muinasjutuuurimises
Vennad Grimmide kirjandusteosed Lumivalgeke(vasakul) Vahva rätsep(paremal) 16. Muusika Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge.Romantiliselt meelestatud muusikud kogusid folkloori, rahvajutte, rahvalaule, rahvatantse ja ballade.Romantiline ooper on küllastunud kirglikust dramatismist, energiast, eredatest muusikalistest kontrastidest ja vastandamistest, mis nõudsid lauljalt kõrget meisterlikkust. Carl Maria von Weberit peetakse romantismi teerajajaks ja saksa rahvusliku ooperi loojaks.Tema tähtsamad ooperid, mis
moodustavad moslemid. Terves riigis on 2000. aasta seisuga 59,3% kirjaoskajaid, sealjuures on 67,3% kirjaoskajatest mehed ja 52,2% naised. Üks kahest lapsest omandab koolis haridust. Riigikeelteks on prantsuse ja rundi keel. Burundis pealinnas asub riigi ainuke ülikool. 10% üliõpilastest tudeerivad erakõrgkoolides. [Elanikkond] 1. 3. Kultuur Kultuur Burundis on rohkem suuline kui kirjalik. Aegade jooksul on rahvasuu levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab. Ühtedeks põhitoiduaineteks Burundi köögis on punased oad. Need kuuluvad tavapärase burundulase igapäeva menüüsse vähemalt kord päevas. Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis, samuti banaanid, bataat, maniokk, herned ja mais. Vaesuse tõttu
Aasta hiljem nõuti seda sama ka brosüüride ja raamatute osas. Määrust rikkunud väljaanne võidi raskemal juhul sulgeda, kergemal juhul määrati trahv või arest toimetajale, väikeste pattude puhul piirduti märkuse või hoiatusega. Pandi kinni mitmed ajalehed Postimees, Maaleht. Ajakirjanduse suukorvistamine ning intelligentsi taltsutamine polnud kerge ülesanne. Trükisõna hakkas laialdaselt kasutama allegooriaid, analoogiaid, kavalaid rahvajutte, looritatud pilkelugusid, anekdoote, naljandeid jne. Teravmeelsust ajakirjanikel jätkus. Suure leviku omandas suuline valistusvastane propaganda, mis peale avaliku kirumise ja kuulujuttude oli sageli vaimukas ja leidlik. Jätkusid lahingud vabadussõdalastega, keda ei suudetud vaigistada. Kümnded tuhanded vabadussõdalased, kes 1934. a kevadel jäid ilma oma organisatsioonidest ja tähtsamatest juhtidest, pidid jõudma otsusele, kuidas elada edasi. Suurem osa allus saatusele, jäi lojaalseks
piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too
haridus talurahvakoolid valla- ja kihelkonnakoolid, kirjasõna levik, 19. sai lõpuks said eestlased kirjaoskajate sekka. Ajakirjanduse levik lugejaskond on olemas, 19. saj suur rahvutse aeg, sinna langeb ka Eesti järjepideva ajakirjanduse algus. 1857 ei katke enam ajalehtede välja andmine Pärnu Postimees. Sellest aga ei piisa rahvusliikumise tekkimiseks. Baltisaksa estofiilid ühiskonna eliit, eestluse armastajad. Rosenblenter hakkab koguma rahvajutte. E. Arens? - paneb aluse uuele kirjaviisile. Osad hakkavad ka otse eesti keeles kirjutama. Tegelevad eesti keelse ilukirjandusega rahva õpetamine, kasvatamine. Teadlik tähelepanu pööramine eesti kultuurile: Tartu ülikooli taasavamine? Või lihtsalt avamine? (A) ÕES Õpetatud Eesti Selts, eesmärgiks eesti keele ja kultuuri õpetamine, õppimine. Esimeseks presidendiks Faelhmann. Tallinna eliit loob analoogi EKS Eesti Kirjameeste Selts nendeks nimetatakse küll kõiki
arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Estofiilide rahvaluule alane tegevus 19. sajandi alguses Johann Heinriche Rosenpläter (1782-1846): o andis välja ajakirja ,,Beiträge zur genauern kenntniss der estnischen Sprache" (1813- 1832) o avaldas selle laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte; o väärtustas eesti keelt. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) o ,,Finnische Mytologie" (1821) kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristfrid Ganander mütoloogia alasest seletüssõnastikust ,,Mythologia Fennica" (1789) Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) o Kalevipoeg (1839) Die Sage von Kallewi Poeg ettekanne ÕES-is
1226 toimunud viimaste ristimistega võib paiga lugeda saksa ristirüütlitele alistunuks. Linnusemäge ümbritseb täna kaunis pärandkultuurmaastik niidud, vanad talukohad ja kiviaiad. Lisaks mõnusale jalutuskäigule ja kaunitele vaadetele ootavad Sind lõkkekohad ja matkaonn. TORI PÕRGU Toris leiad jõe kaldajärsakust salapärase koopasuu! Et mööda käiku sai minna kaugele maasügavusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori põrguks. Nii on kohaga seotud palju rahvajutte ja muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise läbimõõduga avaus ning mõnede andmete järgi olnud "põrgukäik" 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908 ning suue 1974. Täna koopasse sisse enam ei pääse, kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudistama trepid kalmistu värava eest! VALGERAND Pärnu linna lähedalt leiad looduskauni liivase Valgeranna
• eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): – andis välja ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813-1832); – avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte; – väärtustas eesti keelt; 14. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse
kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis eluaastat. 1842 ostis tema isa, Jaan Weizenberg, väikese Jaani-Mihkli maja, kuhu nad varsti ka sisse kolisid. Maja oli keset Naha küla ja oli üks vähestest korstnaga majorettes tol ajal. Isa Jaan oli kingsepp. Eluga tuldi toime, kuid oli ka vahel majas puudusi. Isa Jaan oli loomult lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule. Välimuselt oli ta pikka kasvu ja tõsise näoga. Ema Liisa oli väikesekasvuline ja ilus. Ta oli terase vaimuga, kannatlik ja kohusetruu. Samuti oli ta heasüdamlik ja lahke. Peres kokku oli kuus last. Juula- Catharina, Jula-Louise, August Ludwig, August Daniel, Marie ja Mina. Isa töötas linnas ja mõisas ning oli seal õppinud peen maid kombeid. Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi
vaimuelude ja kommete kohta. Andis välja etnoloogia ja rahvaluule alase peateose ,,Topographische Nachirichten von Lief und Ehstland". Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist);
Ülikoolis doktoriväitekirja ,,Hiiu murrete häälikud". Hiiumaal kogus Ariste rahvalaule aastatel 1937-1938. Tema uurimispaigaks jäid Kassari ja Käina kant. Ariste uuris hiiu keelt, pani oma nägemise järgi kirja hiiu keele grammatika, kuid rahvalauludel kirjutas ta üles vaid sõnad, noote Ariste kirja ei pannud. Enda Ennist Enda Ennist viibis Hiiumaal aastatel 1938-1939. Tema pani lisaks lauludele kirja ka rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ning kultuurilugu. Enda Ennistu puhul on märkimisväärne tema päevik, mis sisaldas jooniseid, märkmeid ja kõikvõimalikke selgitusi. Ennistu käekirja peetakse ääretult ilusaks ja eriti harukordseks. Eesti Kirjandusmuuseumi kogumisrühm korraldas Hiiumaa ekspeditsiooni 1967-1969. KOKKUVÕTE See uurimistöö on olnud minu jaoks küll väljakutse, kuid eelkõige siiski hariv kogemus.
arvates on lastekirjandusest alguse saanud ja siit levinud ka täiskasvanute kirjandusse. Kunstmuinasjuttude loojatena on üldtuntud H. C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J. Kunder. Kunderi „Eesti muinasjutud“ (1884) on tähelepandav sisukuse ning voolava rahvapärase jutustamisstiili ja keele poolest. Lastele on muinasjutte ümber töötanud Ernst Peterson-Särgava, kellelt ilmus kaks kogu: „Ennemuistsed jutud lastele“ (1909) ja „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist rebasest“ (1911). Eesti muinasjuttude töötlejana tuleks esile tõsta J
reglementeeritud ja pika rituaaliga kui näiteks pulmad või matus, mille arhailised jooned on märksa paremini säilinud. (Valk 2009) Seega nimi ise ei suurendanud inimese hingejõudu, see oli otsekui väline märk, mis osutas toimunud sündmusele - siirderituaalile, mis andis lapsele väge juurde ja millega kaasnes nime avalikustamine. (Ibid) Folkloristide tähelepanekute järgi on just siirderituaaliga seostuvaid rahvajutte rohkesti, sest need on inimese jaoks kriitilised ajad, mil teda ähvardavad mitmed üleloomulikud ohud. Euroopas on väga populaarsed olnud lood erinevatest mütoloogilistest olenditest ja nõidadest, kes kipuvad ristimata väikelapsi varastama või vahetama. Eestis on see motiiv seostunud eelkõige kuradiga. Juttudel lapsi vahetavast vanapaganast on meil olnud väga elav usundiline sisu, veel tänapäevani mäletatakse erinevaid abinõusid, kuidas õnnetust ära hoida.
• Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.; Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse ja pideva varieerumise vahel ehk seda, miks püsivad traditsioonilised jutusüžeed sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna- sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et
inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid
Seltsis.Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega. Samuti propageeris ta 1870. aastatel koos Jaan Jungiga termini 'ajalugu' kasutuselevõttu. 1920. aastal andis ta välja ka uurimuse "Taani hindamisraamatu" kohta. Ta oli rahvaluule suurkogumise organiseerija. Kogus rahvaluulet, eriti rahvajutte ja mõistatusi. Publitseeris mitmeid populaarseid rahvaraamatuid. Esimesed ajaloolised romaanid: Bornhöhe: "Tasuja", "Villu võitlused", "Vürst Gabriel". Jaak Järv: "Vallimäe neitsi", "Ristitütar", "Karolus". 16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda". VIII Eesti ajalookirjutus 19.saj lõpul-20 saj algul
looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja ajakirja "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813- 1832), avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte ning väärtustas eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); · eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7
Prantsusmaal A.Beton, L.Aragon, P.Eluard, Eestis K.Ristikivi, J.Üdi, I.Laabani, A.Ehin. Rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor On laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming. Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb
1.8.1.Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana Kuuste kandis on siiski paranähtusi. Kersti Kivirüüt, kuuldes õpilastelt või külarahvalt kohalikke legende, püüab tungida nende sügavamasse sisusse, et mõista rahvajuttude tekkimise põhjusi ja tausta, et määratleda jutustatava tõepärasust. Olles loova hingelaadiga noor inimene, on ta rahvajutte ka omatahtsi edasi arendanud nõnda vormuski ,,Okultismiklubi". Kersti Kivirüüdil on valminud juba uue noorteraamatu käsikiri, mis on saadeti tutvumiseks ja hinnangu andmiseks ühe kirjandusvõistluse züriile ning nüüd on edukalt ka ilmunud järg eelmisele raamatule. 1.1.9. Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" FÜÜSILINE VÄGIVALD JA KURITEGEVUS
annaabi.ee 
