Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Friedrich Reinhold Kreutžwald . (0)

1 Hindamata
Punktid
Friedrich Reinhold Kreutžwald .
( 1803 - 1882 . 26.dets )
Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis.
1818 . asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt .
1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ...
1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana .
1825. sõitis Tartu .
1826 . astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet.
1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega .
1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. )
Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''.
1853 . jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa .
Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861.
Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine.
1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''.
1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''.
1865. '' Viru lauliku laulud ''.
Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann )
1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus.
1877 . lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda.
1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''.
Sinna pani kirja oma teadmised ja kogemused . Suri 25.augustil 1882 , maeti Tartu Jaani koguduse kalmistule . Mälestussambad on Võrus , Rakveres , Tartus , Tallinnas .
Maailmavaate kujunemise aluseks oli siiras poolehoid eesti talurahvale . Ülikoolis omandas ta loodusteaduslikul alusel rajaneva maa . Ta rõhutas inimese mõistuse tähtsust tegelikkuse tunnetamisel.
Võitles kivinenud ja tagurlike eelarvamuste vastu . Piitsutas pahesid . Ta oli tõeline patrioot ja pidas ennast uhkusega eestlaseks .
Friedrich Reinhold Kreutžwald- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkiizhu Õppematerjali autor
Kus sündis , suri , tema raamatud jne .

Sarnased õppematerjalid

F R Kreutzwald
5
docx

F.R.Kreutzwald

Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast

Kirjandus
Friedrich Reinhold Kreutzwald
3
doc

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas

Eesti keel
Kreutzwald
4
doc

Kreutzwald

Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning ­uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid r

Kirjandus
Friedrich Reinhold Kreutzwald –-Kalevipoja-koostaja
7
doc

Friedrich Reinhold Kreutzwald – „Kalevipoja“ koostaja

.............................. 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÜND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg" ­ eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 1815­1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti

Kirjandus
Eesti ärkamisaeg
8
doc

Eesti ärkamisaeg

,,Vanemuise laul" jne Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis

Kirjandus
Ärkamisaja tegelased
3
doc

Ärkamisaja tegelased

1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne­Virumaa ­ 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833

Kirjandus
Kreutzwald ja ÃKalevipoegÜ
3
docx

Kreutzwald ja �KalevipoegÜ

Marken Raiend, Kaspar Kaare 11.D Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.

Kategoriseerimata
Kreutzwald ja Kalevipoeg
2
pdf

Kreutzwald ja Kalevipoeg

Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest.

10.Klass Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun