Referaat rahvajuttudest (0)

1 Hindamata

Referaat rahvajuttudest
Kuningapoeg ja kuningatütar
Eesti muinasjutt
Sisukokkuvõte:
Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima . Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks .
Kahe tegelase iseloomustus:
Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik . Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta tegigi. Kuningapoeg oli täpselt kolme aasta pärast kodus tagasi, et näidata vanematele oma uut naist.
Kuningatütar oli väga tore ning lahke . Ta võttis kuningapoja lahkelt vastu, kui viimane teda päästma oli tulnud. Ta pakkus kuningapojale süüa ja juua ning oli talle võitluses merekoletisega suureks toeks . Kuningatütar oli muidugi ka väga viisakas ja kombekas, tänades kuningapoega, et see teda päästma oli tulnud. Tänutäheks läks ta rõõmuga kuningapojale naiseks.
Muinasjutu liik:
Selle loo puhul on tegemist imemuinasjutuga, kuna kuningapoeg sai kuningatütre päästetud tänu munale, mis teda kuningatütreni oli juhatanud. Ka tegelasteks oli jutus palju ebaharilikke tegelasi nagu nõid ja rääkiv pea.
Muinasjutu seadused (tunnused):
Alguse seadus- Kord olnud kuningas..
Korduse seadus- Ühel päeval läks kuningas ja küsis targalt nõu, paar päeva hiljem läks, aga kuninga naine targalt nõu küsima.
Numbrite seadus- merekoletisel oli 9 pead, kuninga poeg läks kolme aasta pärast koju tagasi, kolmandal päeval jõudsid kuningatütar ja kuningapoeg mere põhjast välja, pulmad kestsid 7 nädalat.
Lavalise kaksuse seadus- kuningapoeg ja merekoletis võitlesid omavahel, kunigas küsis targalt nõu, kuningatütar pakkus kuningapojale süüa ja juua jne.
Vastandite seadus- nõid oli halb, aga kuningapoeg hea; merekoletis oli julm, kuningatütar, aga tore ja lahke .
Lõpu seadus- lool oli õnnelik lõpp. Kuningapoeg ja kuningatütar abiellusid ning elasid õnnelikult elu lõpuni.
Muinasjutu moraal / mõte/ sõnum:
Loo moraaliks võis olla see, et alati ei loe see milline sa välja näed, vaid on tähtis see, mis sinu sees on. Kuningapoeg tundus küll väljanägemiselt kuri ja väga tugev, kuid tal oli hea süda ja ta kasutas oma tugevust ära selleks, et kedagi aidata mitte kellegile halba teha. Ja ka see on loo sõnumiks, et alati saab heategu tasutud . Kuningapoeg oli hea ja aitas kuningat, tema naist ja tütart ning tänutäheks sai kuningatütre endale naiseks.
Katherine pähklilemb
Maailmakirjanduse muinasjutt
Sisukokkuvõte:
See lugu jutustab väikesest printsessist Sametpõsest ja tema kurjast kasuemast ning lahkest kasuõest Katherinest. Ühel päeval sai kasuema aru, et Sametpõsest sirgub kaunim tüdruk, kui tema enda tütar. Nii otsustas ta siis abi paluda vanaeidelt, kes oskavat igasuguseid imesid korda saata. Vanaeit võlus nagu soovitud Sametpõsele lamba pea. Sametpõse kasuõde oli, aga väga abivamis ja otsustas koos oma õega kodunt põgeneda. Nad kõndisid kuni leidsid kauni palee . Katherine läks julgelt, koputas uksele ja palus endale ja õele öömaja. Lahked inimesed majas võtsid nad vastu. Katherine lubas tänutäheks nende haiget printsi öösiti valvata. Kui Katherine selgusele jõudis, et prints polnudki haige ja ta õe needust sai maha võtta, tegutses ta koheselt nii. Prints sai terveks ja tema kallile kasuõde sai oma pea tagasi. Majas elas kaks printsi ja nad mõlemad võtsid endale kummagi õdedest naiseks. Nii elasid nad veel kaua kõik koos väga õnnelikult.
Kahe tegelase iseloomustus:
Katherine oli väga abivalmis ja mõistev tüdruk. Ta sai aru, et tema ema oli inetult käitunud ja otsustas oma kasuõde koheselt aidata. Ta oli nõus ka oma õe nimel kodunt ära põgenema ja ise raha teenima hakata. Katherine oli ka tark ning nutikas , ta mõistis üsna pea, et printsi ei saanud vaevata haigus, vaid talle oli hoopis nõidus peale pandud. Haiged inimesed lihtsalt ei käituks nii, nagu seda tegi prints.
Sametpõse kasuema oli väga halb. Ta käitus tobedalt ja mitte just kõige mõistlikumalt. Sametpõsk oli ju kõigest süütu tüdruk, kes ei tahtnud kellegile halba. Miks pidi siis kasuema talle nii palju haiget tegema ja laskma talle lamba pea nõiduda? Kasuema oli ahne ning upsakas, sest abiellus Sametpõse isaga ainult selleks, et saada kuningannaks. Ta soovis, et tema tütar kunagi samuti käituks.
Muinasjutu liik:
See lugu on imemuinasjutt, kuna näiteks vanaeit nõidus Sametpõsele lamba pea, Katherine võlus kepikese abil oma kasuõele pea tagasi, linnu söömisel kadus printsilt needus.
Muinasjutu seadused (tunnused):
Alguse seadus- Elas kord kuningas …
Korduse seadus- Katherine järgnes esimesel ööl printsile, et teada saada kuhu ta läheb. Järgmisel ööl läks ta uuesti.
Numbrite seadus- Sametpõsk käis kolm hommikut järjest vanaeide juures, linnust pidi hammustama 3 ampsu, et nõidus kaoks, kolme kepi viibutusega pidi Sametpõsk oma pea tagasi saama jne .
Lavalise kaksuse seadus- Katherine vestles maja peremehega , Sametpõse kasuema palus, et vanaeit Sametpõse ilu kaotaks ….
Vastandite seadus- kasuema oli paha, aga tema tütar Katherine oli väga abivalmis ja hea; vanaeit oli kuri ja halb, aga Sametpõsk oli väga tore ja sõbralik.
Lõpu seadus- õed abiellusid printsidega ja elasid õnnelikult elu lõpuni.
Muinasjutu moraal/ sõnum/ mõte:
Loo moraaliks oli see, et kui sa oled ise hea ja lahke, siis aidatakse sind alati, kui sul abi on vaja. Sametpõsk oli heasüdamlik ja kui temal oli abi vaja, siis ta kasuõde oli kohe valmis teda aitama ja talle toeks olema. Ka see on selle loo mõtteks, et kurjaga ei saavuta kunagi midagi. Kasuema soovis, et tema tütar oleks ilusam ja seeläbi saaks endale mehe. Ta soovis, et Sametpõsk jääks ilma meheta, kuid pahaga jäi ta ilma isegi oma tütrest. Veel vähem saavutas ta seda mida ta oli tahtnud.
Veeuputus
Kreeka müüt
Sisukokkuvõte:
Jumalate valitseja Zeus oli kuulnud, et maa peal pole enam rahu ja inimesed ei oska käituda. Nii otsustas Zeus maa peale minna. Seal oli olukord isegi veel hullem, kui ta oli kuulnud. Mööda maad ringi jalutades jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Tema saabudes hakkasid Inimesed koheselt palvetama, kuid palees elanud kuningas ei uskunud seda ja mõtles, et paneb jumala kohe proovile. Ta pakkus Zeusile oma pantvangide ära küpsetatud liha, kuid Zeus sai sellest pettusest kohe aru. Ta vihastas ning pani pikselöögiga kogu palee põlema. Zeusi tahtel sai kuningas Lykaonist hunt. Seejärel pöördus Zeus taevasse tagasi ja pidas koos teiste jumalatega nõu. Nad otsustasid maale saata veeuputuse . Selles tuli Zeusile toeks ka tema vend Poseidon , kes omakorda kutsus appi teisi jõgedejumalaid. Nii tekitasid nad üheskoos maale veeuputuse. Kogu maa oli kaetud veega, isegi kõige kõrgemad mäetipud jäid nüüd vee alla. Elama jäid ainult ausad inimesed, kelleks olid Deukalion ja Pyrrha . Nad palusid jumalaid põlvitates, et need surnud maad taas elustaksid. Jumal Themis andis neile nõu. Deukalion ja Pyrrha pidid koguma kive ja neid üle oma õla selja taha viskama . Kividest tekkisid inimesed. Deukalioni visatud kividest tekkisid mehed ja Pyrrha visatud kividest naised.
Kahe tegelase iseloomustus:
Zeus oli tark ja arukas. See, et ta maale veeuputuse saatis oli tegelikult väga õige ja õpetlik, kuna inimesed olid ise süüdi selles, et nad ei austanud üksteist ja ei saanud aru jumalate olulisusest. Ka see näitab Zeusi tarkust, et ta ei teinud midagi rumalat kuulujutude järgi, vaid läks ise maale ja uuris, kuidas asjad tegelikult on ning käitus siis vastavalt.
Kuningas Lykaon oli rumal ning halb. Ta ei mõistnud, kui tähtsad on jumalad ja ei austanud neid üldse. Ta oli väga upsakas ja arvas , et ta on isegi tähtsam, kui jumalad. Tema rumalust näitas ka see, et ta valmistas Zeusile õhtusöögi inimese lihast, arvates, et Zeus ei saa sellest aru. Inimelu ohverdamine ei ole õigustatud isegi mitte jumalale !
Müüdi tunnused:
Selle loo tegelasteks olid enamasti jumalad- Zeus, Poseidon, Themis, Prometheus jne.
See lugu jutustab nii öelda elu ja inimeste tekkimisest.
Loo moraal/ mõte/ sõnum:
Iial ei tasu alahinnata inimest, sest kunagi ei tea milleks ta tegelikuses võimeline on. Siin loos alahindas näiteks kuningas Lykaon Zeusi, mille peale jumalad vihastasid ning järgnes suur veeuputus. Ka see on loo sõnumiks, et tuleb üksteist hoida ja toetada, mitte vihata ja salata, kuna see võib tuua kaasa suure kaose. Pärast hakatase alles mõistma, et on valesti käitutud, kuid siis on juba liiga hilja .
Emajõe sünd. Paradiis . Loomade töö, tasu ja karistus .
Muistend
Sisukokkuvõte:
Vanaisa oli loonud maaketta, tõmmanud sellele peale sinise taeva koos tähtede ja päikesega. Maal elasid erinevad loomad, kuid ühel hetkel ei kuulanud loomad enam Vanaisa käske. Vanaisa arvas, et loomadele oleks hädasti vaja ühte kuningat, kes neid käsutaks ja konrolli all hoiaks. Kuninga auks oli, aga vaja kaevata jõgi. Nii hakkasid kõik loomad ühiselt Vanaisa käsul tööd tegema. Appi tulid kõik loomad: jänes, rebane , mutt, karu, mäger ja paljud teised. Kõik ei olnud ühisel agarad . Kui lõpuks töö valmis sai, kutsuti Vanaisa tööd üle vaatama. Vanaisa oli tööga väga rahul ja ütles, et jõele saab nimeks Emajõgi. See juures andis ta osadele töö eest tasu. Mõnedele, aga määras karistuse. Nii tekkiski Emajõgi.
Kahe tegelase või koha iseloomustus:
Vanaisa ei olnud ülearu karm ega ebaõiglane, vaid käitus üsna õieti, et ta loomad tööle pani. Temast oli arukas tublimatele preemiat jagada ning laisku karistas.
Emajõgi oli üks igavesti suur ja võimas jõgi. See oli väga sügav ja lai. Jõe kõrval paiknes, aga mägi, kuhu peale kasvas mets. Mäe peal metsas pidi hakkama elama kuningas. Jõe ja mäe vahel oli palju nõgusid ja orge , et seal elav kuningas tuule ja vihma eest varju leiaks.
Muistendi liik:
Tegemist on kohamuistendiga, kuna tavaliselt seletavad kohamuistendid järvede, jõgede, rändrahnude, puude ja muu seesuguse tekkimisest. Samuti jutustati siin loos jõe tekkimisest.
Muistendi tunnused:
See lugu oli kindlasti väljamõeldud rahvajutt.
See lugu oli seotud kindla koha, aja, inimeste, sündmuste ja nähtustega.
Selles loos oli erinevalt muinasjutust midagi realset. Emajõgi on ju päriselt olemas.
Loo moraal/ mõte/ sõnum:
Loo moraaliks võis olla see, et iga laisk saab oma karistuse. Sa võid ju olla kaval ja esialgu millegi tegemisest kõrvale hiilida, kuid hiljem tuleb karistus sulle ringiga tagasi. Ka see on loo mõte, et kui sa teed head, siis sa saad ka seda vastu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gretelember Õppematerjali autor

Referaat kirjeldab erinevaid rahvajutte(nt. muistendeid, muinasjutte). Iga rahvajuttu kohta on toodud konkreetne näide, mille kohta on kirjutatud sisukokkuvõte, tunnused, loo moraal!

eesti muinasjutt maailmakirjanduse muinasjutt kreeka müüt muistend

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Kreeka müüdid

qwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqw ertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwert yuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyui opasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopa Vana-Kreeka müüdid sdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdf ghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghj klzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzx Hannastiina Villand cvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvb nmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnm qwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqw ertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwert yuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyui opasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopa sdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdf ghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghj klzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzx cvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmq wertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwer SISUKORD Veeuputus................................................................................................................... 3 Prometheus................................................................................................................ 5 Sfinksi mõistatus.............................................................

Ajalugu

doc

Kreeka jumal - Zeus

Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kreeka jumal Õp. Bärbel Luhari Kätlin Tiigi 10c Tallinn 2008 Zeus peajumal Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema. Nii sõi Kronos ära Hera, Poseidoni, Hestia, Hadese ja Demeteri. Siis, kui Rhea ootas Zeusi, ei tahtnud ta teda peale sündi Kronosele viia. Ta sünnitas oma lapse Uranose ja Maa-ema soovitusel Kreeta saarel Dikte mäel koopas. Peale sünnitust usaldas ta Zeusi nümfide hoolde, naasis ise Kronose paleess

Kirjandus

docx

Eesti lastekirjanduse KT

Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.

Lastekirjandus

docx

Vana-Kreeka müüt

Vana-Kreeka muistendi kokkuvõte Veeuputus Jumalate valitseja Zeus sai teada, et inimesed on hukka läinud ega ei karda midagi ning ei kohku ka millegi ees. Peale seda otsustas ta maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on aga veelgi hullem, kui ta arvanud. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Kõik said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama armu andmiseks, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see lihtrahvast teekäija on jumal. Ta tahtis Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma pantvangidest ära keeta ja siis üritada see sööta Zeusile sisse. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks tuli punaseks. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maad, vara ja muutis ta hundiks. Zeus läks tagasi taevasse ja rääkis teistele juhtunust. Seepärast tahtis ta karistada kõiki inimesi, tekitades maal veeuputuse. Ta palus abi oma vennalt Poseidonilt, kes andis käsu

Ajalugu

docx

Kreeka Sõnn, Vee uputus

Kreeka sõnn Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei sall

Kirjandus

rtf

Karistusviise vanakreeka müütides

Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütide abil saame teada, millised olid tol ajal inimeste väärtushinnangud ning mida peeti headeks või halvadeks omadusteks. Nendes jutustustes peitub palju ka tänapäeval aktuaalseid eksitusi enda lähedaste või inimeste vastu, kes on meist kõrgemal. Juba siis teati, et mehed ja naised, kelle teguviis oli taunitav või iseloomus leidus palju negatiivseid jooni, pidid saama oma karistuse. Kõige enam kohtab Vanakreeka müütides karistusi, mis tulenesid sellest, et inimene ei näidanud välja oma austust jumalate vastu või pidas end nende sarnaseks. Kõige parem näide sellest on Tantalose müüt, kus mees arvas, et on Olümpose elanikega võrdne. Ta lubas endale viibimist jumalate alal ning nautis nektarit ja ambroosiat, mis muutsid teda surematuks. Tantalos rääkis välja Zeusi saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest jultunumaks, sest ta ei kartnud enam karistusi ning jumalate võ

Kirjandus

docx

ZEUSI REFERAAT

Sissejuhatus: Zeus on minu arvates üks uhkemaid jumalaid kogu maailmas teda on kujutatud nii õiglase ja targa valitsejana kui ka liiderliku mehena, kes ei põrka tagasi ühegi triki ees, et vallutada oma ihaldusobjekt. Ta on võimas ja kardetav jumal, kes samas kreeklastel ka heatahtlikku naeru põhjustas oma rohkete armusuhete ja pideva vahelejäämisega abikaasale. Samas rõhutatakse väga paljudes müütides ka tema õiglust ja sallimatust pettuste ja valede vastu Kes ta oli? : Zeus oli vanakreeka peajumal ja samas ka taeva ja äikese jumal ,tema tunnusmärkideks oli piksenool,kotkas ning valitsuskepp. Sugulussudemed: Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena, valgus-, luule- ja muusikajumal Apollon, viimase kaksikõde jahijumalanna Artemis, jumalate käskjalg ning kaupmeeste ja teekäijate jumal Hermes, ilu-, armastus- j

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka muistendid ja pärimused

Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õhtul jõudis Zeus Ar

Kirjandus

Rohkem sarnaseid