Tori vald (0)

Tori vald
Tori hobusekasvandus
Tori põrgu
Tori muuseum
Tori kirik
Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka , Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa , Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla.
Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark . Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks on tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori Hobusekasvanduses hobusekasvatus. Peale põllumajandusreformi on põllumajandusettevõtetest alles veel OÜ Selja , OÜ Piistaoja Katsetalu ja OÜ Variin Agro.
Tori vallas on kaks põhikooli ja üks algkool . Kultuurielu keskuseks on Tori Rahvamaja- seal tegutseb palju mitmesuguseid huviringe, toimub üritusi ning korraldatakse näitusi. Vallas on kaks raamatukogu: Jõesuu ja Tori raamatukogu. Tori kirikust on saanud peale selle renoveerimist ainulaadne sõjameestele pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik.
Tori vallas on tähtsal kohal turism - vald asub Pärnu jõe ääres ja on väga ilus koht looduse poolest, seal on ka palju kohti mida külastada: Tori põrgu, muuseum ja rahvamaja, kanuumatkakeskus ning mitmed turismi- ja puhketalud. Tori kõige tuntum turismiobjekt on loomulikult Tori hobusekasvandus.
Tori hobusekasvandus- Tori Hobusekasvandus asutati Liivimaa aadli ettepanekul 1856 . aastal, eesmärgiga päästa kohalik eesti hobune hävimisohust. Hobusekasvandus rajati Torisse, 26 km kaugusele Pärnu linnast.
Tori Hobusekasvandus komplekteeriti 47 eesti tõugu märaga ja 7 noore täkuga. Lisaks osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3 täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt 3 araabia täkku ning lisaks neile ka 2 traavlitäkku.
Eesti hobuse parandamine ei andnud soovitud tulemusi hetkeni, kui Tori Hobusekasvandusse toodi norfolk- roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman, kes sünis 1886 .aastal, ta pani aluse tõu aretusele, andis häid põllutööhobuste tüüpi järglasi ning temast said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. 19.sajandi algul saavutati uus universaalne Tori hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline , healoomuline , hea veotahtega ja kergesti õpetatav.
Tori hobuste tähtsamad saavutused: kõrgushüpperekord on 2 meetrit (mära Helve ), 1989.aastal NL absoluutne tšempion on mära Aroonia, NSVL -i rekord suhtelises veojõus kuulub täkule Laser veojõuga 126% oma kehamassist ning Eesti sammurekord kuulun täkule Aaker .
Praegu on 900 hektaril Tori Hobusekasvanduse maal umbes 100 hobust, neist 35 mära, kellelt saadakse 10-20 varssa aastas.
Tori põrgu- Toris paljandub devoni liivakivi. Jõe vasak kallas moodustab kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede jäänuseid. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel sai minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Kuna käik oli suur ning ulatus kaugele, hakatigi seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel, kui paljud kuulsad ajalehed sellest kohast kirjutama hakkasid. Tori põrguga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid.
Tori muuseum- See oli esimene kihelkonna muuseum Eestis, mis asutati 10.mail 1989 aastal. Muuseum asub 1738. aastal ehitatud mõisavalitseja majas . Kõige esimene ese muuseumis oli õllekann. Tori Muuseum kogub Tori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ja esemelist materjali ning säilitab seda. Muuseum korraldab näitusi ja muid üritusi. Muuseumi kasutuses on kaks hoonet.
Muuseumituba asub valla sotsiaalmajas. Eksponaadid asuvad 1814 aastal ehitatud ümarpalgist seinte ja laastukatusega mõisa viljaaidas.
Tori kirik- nurgakivi pandi luteriusu kivikirikule 17.septembril 1852 .aastal, pühitseti 1854.aastal. Kolm aastakümmet hiljem ehitati kirik ümber. 22.septembril süütasid Saksa väed kiriku põlema, see hävitas enamuse kirikust. Kuni kaheksakümnendate lõpuni seisis kirik varemeis, sest seda ei lubatud taastada. 1990.aastal alustati kiriku renoveerimist, taastamistööd kestsid mitemeid aastaid. 2001. aasta 23. aprillil nimetati Tori kogudus Tori Püha Jüri koguduseks ja pühitseti Eesti sõjameeste mälestuskirikuks. Euroopas on teadaolevalt vaid kaks sõjameeste mälestuskirikut, üks Prantsusmaal ja teine on Eestis Pärnumaal Tori vallas.