Linnutee (1)

Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed . Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.
Foto: Nasa
Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval , 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb ta 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsumegi Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad, aga kui tahame näha teisi galaktikaid , siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel.
Tänapäeva teadlased Harvardi Ülikoolist ennustavad kokkupõrget meie galaktika ja Andromeda vahel. Nende hinnangul on Linnutee galaktika muutunud raskemaks ja nüüd peetakse teda juba Andromedaga võrdseks, mida varem peeti suurimaks. Siiski pole põhjust karta et kokkupõrkes osalevad ka planeedid ja tähed. Pigem Loovad linnutee ja Andromeda Linnutee galaktika
koos uue ja veelgi suurema galaktika, kuid seda alles mitme miljardi aasta pärast. Kõige heledam ja laiem on Linnutee Amburi tähtkujus, sest selles kohas paikneb Linnutee galaktika tuum. Meie laiuskraadidel pole see koht nähtav.
Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785 . aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju meetodiga, mida ta nimetas "tähtede mõõtmiseks." Kasutades oma 1783. aastal valminud 18 tollise peegliga teleskoopi, luges ta kokku erinevatesse näiva heleduse vahemikesse langevate tähtede arvud 1083-s erinevas taevapiirkonnas. Oletades, et tegelikult on kõik tähed sama heledusega, et tähed on Linnutee ruumalas jaotunud ühtlaselt, et tähtede näiv heledus kahaneb võrdeliselt nende kauguse ruuduga ja et ta suudab näha kõiki tähti kuni Linnutee servani, sai ta oma loenditest tuletada tähesüsteemi ulatuse eri suundades. Ta järeldas, et Päike asub lameda, ligikaudu elliptilise, tähesüsteemi tsentri lähedal ja et see tähesüsteem ulatub Linnutee tasandis umbes 5 korda kaugemale, kui tasandiga ristuvas suunas.
Pildil on näidatud meie päikesesüsteem (all) ja must auk keskel.
Vaatamata astronoomia kiirele arengule 19. sajandil, püsis Hercheli ettekujutus Linnutee ehitusest elujõulisena käesoleva sajandi alguseni . Oluline muutus tuli alles 1915. aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit , pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Alles hiljuti leiti kinnitust väitele, et Linnutee keskel asub must auk.
Kauguste esitamiseks galaktikate sees ning pea- ning satelliitgalaktikate vahel on kasutusel mõõtühik- kiloparsek. Nii ka Linnutee puhul. Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. 1 kiloparsek võrdub ligikaudu:
3261,6 valgusaastaga
206 264 800 astronoomilise ühikuga
30 856 776 000 000 000 kilomeetriga.
Linnutee galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 30–40kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks.
Linnutee on minu jaoks huvitav ka sellepärast, et on palju erinevaid rahvajutte ja -uskumusi Linnuteest. Ka sõnadel galaktika ja Linnutee on huvitavad pärimused. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Sõna galaktika pärineb kreeka sõnast gala, mis tähendab piima. Kreeka mütoloogia järgi olevat Linnutee moodustunud jumalanna Hera piimast. Soomes on sellised taevased piimajõed olemas ka Siberi rahvastel . Burjaatidel on olnud huvitav komme , mis seostas linnuteed ja piimajõed – kui kotkas lendas üle jurta, siis visati õhku tassike piima või piimast kääritatud jooki . Eestis on nimetus Piimatee üles kirjutatud Vigalas ja Palamusel . Paraku on nendel teadetel arvatavasti kirjanduse mõju ja saksa taust. Germaani päritolu on ilmselt ka meile nii tuttav nimetus Suur Vanker. Linnutee kui lindude tee on äärmiselt laialt levinud uskumus , eesti arhiivmaterjalides ongi enamasti märgitud Linnuteed teena , mida mööda rändlinnud lendavad talvituma ja tagasi. Linnutee kui surnute hingede tee on taas paljude rahvasteusundis leiduv motiiv . Mõnikord on mainitud Linnuteed kui surnutehingede ja hingelinnu teed Toonelasse.
Minu arvates on Linnutee üks ilusamaid nähtusi taevas. See on ka huvitav, sest koguaeg pole seda näha.
Foto: internet
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee
http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html
http://opik.obs.ee/osa4/ptk01/tekst.html
http://www.folklore.ee/tagused/nr16/cps.pdf
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.ht m