Valimised-demokraatia kool? (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Valimised-demokraatia kool

VALIMISED ­ DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos ­ rahvas ja kratos ­ võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige.

12

docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia..................

Õigusalane kirjutamine

16

docx

Demokraatia referaat

SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3

Ühiskond

28

docx

Demokraatia liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA.....................................................................................

Ühiskond

32

doc

Demokraatia

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

Ühiskond

16

doc

demokraatia AnnaAbi

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

9. klassi ühiskond

28

docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia.....................................................................................

Ühiskond

6

docx

Eksami kordamisküsimused+vastuse d

Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus), timokraatia(riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika ­ see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast?

Politoloogia

Kommentaarid (0)