Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valimised-demokraatia kool? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui osavõtt valimisest oma hääleõigusega?

Lõik failist

Kolga -Jaani Gümnaasium
11 A
VALIMISED – DEMOKRAATIA
KOOL?

Essee
Aineõpetaja: *******
Kolga-Jaani
2007
Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad
rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning
kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb
sõnapaarist demos (rahvas) ja
kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat -
sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku
demokraatiat.
Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel:
  • kes saab valida/hääletada;
  • kes saab kandideerida;
  • milline on valimise/hääletamise viis;
  • milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada;
  • mida loetakse riigi pädevuses olevaks;
  • kes osalevad millistes hääletustes.

Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia ,
mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil,
kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma
oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse
võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele , mis vastavad
kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles
Winston Churchill : "Demokraatia on halvimatest parim". [1]
Valimised-demokraatia kool #1 Valimised-demokraatia kool #2 Valimised-demokraatia kool #3 Valimised-demokraatia kool #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sass5 Õppematerjali autor
Esee

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Valimised-demokraatia kool

VALIMISED ­ DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos ­ rahvas ja kratos ­ võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige.

thumbnail
12
docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia..................

Õigusalane kirjutamine
thumbnail
16
docx

Demokraatia referaat

SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3

Ühiskond
thumbnail
28
docx

Demokraatia liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA.....................................................................................

Ühiskond
thumbnail
32
doc

Demokraatia

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

Ühiskond
thumbnail
16
doc

demokraatia AnnaAbi

DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,

9. klassi ühiskond
thumbnail
28
docx

Demokraatia liigid

SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia.....................................................................................

Ühiskond
thumbnail
6
docx

Eksami kordamisküsimused+vastuse d

Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus), timokraatia(riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika ­ see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast?

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun