Valimised-demokraatia kool? (0)

Kolga -Jaani Gümnaasium
11 A
VALIMISED – DEMOKRAATIA KOOL?
Essee
Aineõpetaja: *******
Kolga-Jaani
2007
Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat.
Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel:

• kes saab valida/hääletada;
  
• kes saab kandideerida;
  
• milline on valimise/hääletamise viis;
  
• milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada;
  
• mida loetakse riigi pädevuses olevaks;
  
• kes osalevad millistes hääletustes.
  

Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia , mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele , mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill : "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2]
Nagu me teame, kuulub demokraatlikus riigis kõrgeim võim suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas omakorda teostab oma võimu erinevate institutsioonide kaudu. Täpsemalt võime demokraatlikus riigis eristada kolme põhilist institutsiooni: parlamenti, milleks on Eestis riigikogu, valitsust ning kohust. Parlament on riigi seadusandlik võimuorgan, mis on valitud rahva poolt. Parlamendivalimised kohaliku omavalitsuse valimiste kõrval ongi rahva demokraatlik võimalus oma soove väljendada. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Robert A. Dahl käsitleb demokraatiat kui ideaali ja kui reaalsete praktiliste tegevuste ja institutsioonide kogumit. Ta leiab, et ideaalseks demokraatiaks võib pidada poliitilist süsteemi, mis on kavandatud ühenduse liikmete jaoks, kes soovivad poliitilistel eesmärkidel kohelda üksteist poliitiliselt võrdsena, omades võrdseid õigusi osaleda poliitika kujundamises, ettekirjutuste, seaduste vm otsuste tegemises, mida neil tuleb järgida. [1]
Vanasti, nõukogudeajal, oli valijate hulk peaaegu 100%, nüüd aga 50-60% vahel. Enne polnud ka kontrolli, kui palju tegelikult valimistest osa võttis ega polnud ka kampaaniaid nagu nüüd. Kandidaatide arv polnud ka nii suur ja seega oli valik väiksem. Seega arvan, et demokraatia kool on selle aja jooksul palju edasi arenenud.
Demokraatia tulemuslikkuse mõõtmeks on kodanike tegelik osalemine poliitilises elus. Mitmete läbiviidud uuringute tulemustest nähtub, et kodanikud ei väärtusta oma tegelikku osalemist poliitilises elus. Demokraatia levik maailmas on loonud illusiooni , et selle jaluleseadmiseks piisabki vabade valimiste korraldamisest. Mida "võitja" võimuga teeb, on vähem tähtis. Võtkem kas või vaidlused, mis järgnesid Hamasi valimisvõidule Palestiinas . Kui lääneriikide valitsused keeldusid koostööst terrorismi poolest tuntud võitjaga, süüdistasid kriitikud neid valikulises suhtumises demokraatiasse: tahtsite demokraatiat, aga nüüd pole te “valede” hääletustulemustega rahul! Sealjuures ei küsitud, kas liikumist, mille ­programm nõuab mitte ainult naaberriigi hävitamist, vaid ka teokraatlikku režiimi, kus kodanikud pole seaduse ees võrdsed ning kus puudub sõna- ja mõttevabadus, võib pidada demokraatlikuks ainuüksi sellepärast, et see sai valimistel enim hääli. [3]
Demokraatiat kaitseb tugev põhiseadus, aga ka selline poliitiline kultuur, mis rõhutab kodanike iseseisvat mõtlemist ning aktiivset osavõttu otsustamisest. Mis oleks siin parem näide kui osavõtt valimisest oma hääleõigusega? Kodanike üheks häälepikenduseks on valimistel oma hääle andmine. Seega võib öelda, et valimised on demokraatia kool, sest kodanike osavõtt ja suhtumine valimistesse iseloomustavad ühiskonna demokraatiat kõige paremini.
Kasutatud kirjandus

Kalle Nurk, "Miks demokraatia vajab õiglasi institutsioone?",
http://corners.kolhoos.ee/stories/storyReader$180 , 10.november 2007

Vikipeedia: Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/ , 10.november 2007

Iivi Masso. "Demokraatia – ebatäiuslikest parim", Eesti Ekspress , 15.veebruar 2007, lk 4